
TTÜ kampuse loo raamatuga jõuab arhitektuur palju rohkemate teadvusse, saab selgeks, et majad pole ainult ehitised, vaid osa kultuuriväljast.

Sirp on aastaid teinud arhitektuurivõistluste tulemustest kokkuvõtte. Eelmise aasta seisu avavad arhitektide liidu võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburg ja koordinaator Liina Soosaar.

Sõjajärgsete kümnendite algatused, kampaaniad, katsetused ja nurjumised lõid Eestis eeldused aiandus- ja suvilabuumiks Nõukogude aja teisel poolel.

Tallinn on teada andnud, et Teatri väljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas.

Edukaks pärandihoiuks tuleb selgemalt otsustada, et see on valdkonnaülene prioriteet. Me kas hoiame kokku või läheme üldse laiali.

Robert Mull: „Ettekujutus endast kui arhitektist muutub tagasihoidlikumaks, kui mõistad, et kõige rohkem kasu toob tegelemine nii „tühiste“ asjadega nagu parem ahi.“

Mait Summatavet: „Kes töökohta oma vabariigis ei leidnud, see saadeti Valgevenesse või Siberisse. Eestis oli puhver: tööle võeti riiklikku kunstifondi kombinaati.“

Koolimajade ehitamisest ja puitarhitektuuri loomise võlust ja valust räägivad arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid Markus Kaasik ja Karin Harkmaa.

Võib-olla on ümbermõtestamisega nagu kunstigagi: kui teos on kunstisaalis, on see kunst, sest institutsioon on nii määranud, oleme nõus või mitte.

Jerome Osentowski: „Dollari väärtus langeb. Mis on siis väärtuslik, kui dollar enam midagi väärt pole? Kapsapea!“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.