-
Sinu loomingu ülevaade Kiek in de Kökis peaks aitama kirjutada Eesti disaini ajalugu. Sinu osalusel on valminud ka suurepärane dokumentaalfilm Bruno Tombergist (2009, AD Oculos Film, Leonardo Meigase idee ja intervjuud, Ruth-Helene Melioranski käsikiri, režissöör Peeter Brambat), mis on ühtlasi austusavaldus õpetajale.
Tombergi portreefilmi intervjuu salvestasime koos Peeter Brambatiga juba kolm aastat tagasi. Siis aga jäi kassett riiulile paremaid aegu ja uusi kulka otsustajaid ootama. 2009. aastal…
-
Ilmunud raamat on tähenduslik mitmes mõttes. Kõigepealt on oluline muidugi see, et eestikeelne väljaanne tootedisaini ajaloost ilmus kohalikult autorilt, millega on täidetud üks oluline lünk, teiseks Euroopa-keskse materjali pikkimine kohaliku ainesega. Autor on ühendanud siin oma kahetise positsiooni, mis aitab moodustada raamatule vajaliku polstri: ühelt poolt pidev materjali kogumine disainiajaloo loenguteks kunstitudengitele, teiselt poolt töö samas valdkonnas ajakirjanikuna, mis on viinud kokku ja andnud põhjust vestelda…
-
Märzi projektiruumis peetud loeng avas büroo tausta ja toimimismehaanika mitmes mõttes. Jan van Schaik rõhutas, et neile on suureks abiks kohalik Melbourne’is paikneva tehnoloogia ja disaini ülikooli (RM IT Universty) arhitektuuriteaduskond, mis aitab arhitektidel leida Hiina kliente ja pidada nendega ka läbirääkimisi kuni lepingutingimuste ja muude juriidiliste nüanssideni välja. Selle, et üks väiksemat sorti arhitektuuribüroo saab Austraalias loota ühe suurema struktuuri, s.o ülikooli toele, võib ka…
-
Riigiarhitekti institutsiooni loomise põhieesmärk on edendada terviklikku ja jätkusuutlikku keskkonda ning kaitsta ühiskonda ruumilise reostuse eest. Selle institutsiooni konkreetsemad ülesanded on viia ellu riigi arhitektuuripoliitika, nõustada riigiasutusi planeerimise ja arhitektuuri alal, osaleda ruumilises planeerimises eeskätt riiklikul, aga ka kohalikul tasandil, osaleda õigusloomes, koondada planeerimis- ja arhitektuuriteavet ning jagada seda, samuti edendada kvaliteetarhitektuuri. Riigiarhitekt peaks Eestit esindama ka Euroopa arhitektuuripoliitika foorumil.
Riigiarhitekti institutsiooni asutamine ja sellega seonduvad õigusaktid…
-
Tegelik projekteerimisprotsess on märksa irratsionaalsem, sundides formaalseid eeltingimusi abstraheerima, mille käigus saab projekti lähteandmete osakaal tervikhinnangu ja suuna, mis võib üks ühele rakendamisest palju erineda. Arhitekti vastutuse määr ja selle tulem projektina on märksa kõrgemal kui kirjapandud lähteülesandes mainitu. Aga tööprotsessi seesuguste parameetrite olemasolus, ma loodan, on väljakutset, mis tõmbab nii noori kui ka vanu. Selline jutt võib loomulikult ka vihastada, sest manomeetril puudub kirjeldatu kohta…
-
Sa töötasid aastaid koos Mihkel Tüüri ja Ott Kadarikuga Kosmose nime all. Kust on pärit teie eetilised ja esteetilised tõekspidamised?
Me oleme väga erinevad inimesed. Mihkel näiteks tahaks elada Muhu saare peal, mina aga ei suuda üldse linnast väljas käia. Meil polnud mingit kindlat kandvat mõtet, meie tegevus oli projektipõhine, iga kord leiutasime uued võtted. Kunagi tegid Salto arhitektid arhitektuurikoomiksi, kus nad joonistasid üles arhitektuuribürood: nemad ise…
-
Millisena mäletad Kaj Francki õppejõuna, inimesena?
Kaj Franck oli karismaatiline õpetaja, kellel oli suurepärane õpetusmeetod. Me saime põhikursusel ehk esimesel aastal tema üldkompositsiooni õpetust, nii et kõik esimese kursuse õpilased, kokku umbes 100 õpilast eri osakondadest, istusid ühes ja samas auditooriumis. Franck rääkis ja andis ülesandeid ning meie lahendasime neid. Tema meetod oli selline, et alustati tasapinnaliselt, kahemõõtmeliselt pinnalt, ja mindi vähehaaval üle kolmemõõtmelisse disainimaailma. Francki meelistegevus…
-
Leedus sai see huvi alguse 2009. aastal, kui renoveeritud rahvusgaleriisse toodi Londonist Victoria ja Alberti muuseumist näitus „Külma sõja aegne modernism. Kunst ja disain 1945– 1970” („Cold War Modern. Design 1945–1970”). Ma ei tea, kas seda näitust võib otseste või kaudsete sidemetega siduda 2011. aasta kevadel Varssavis rahvusmuuseumis toimunud näitusega „Tahame olla modernsed. Poola disain 1955–1968” („Chcemy być nowocześni. Polski design 1955–1968”), kus oli välja pandud…
-
Hiina kui semiosfäär
2011. aasta sügisel viibisin oktoobris-novembris hiiglasliku Quang Dongi Tehnoloogiaülikooli kutsel pikemal loengureisil Lõuna-Hiinas, kus peamiseks baasiks kujunes kiirelt arenev kümne miljoni linn Guangzhou.
Hiinat tundvad inimesed ütlevad: hämmastav, hiina inimestel on äkki raha. Üleöö on ülikooli õppejõududele tekkinud korralikud autod, suvel käiakse koos kuu-poolteist Euroopas, 10 – 15-tunnised tööpäevad ei ole enam painavad, sest suur osa igapäevasest tööajast möödub ladusatel ühisnõupidamistel mõnes õdusas restoranis.
Kohapeal meenus…
-
Keskajal oli linna arengu eestvedajaks raad, kollegiaalne võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan, linna planeerimine ja ehitamine oli aga ehitusmeistrite asi. Linnaehitus on läbi aegade olnud valitsejate ja ehitusmeistrite ühine looming, otsingute jada, millega käis kaasas ühiskonnakorralduse muutumine, pidev rõhkude ümberasetamine hoonestusviisis, linnakujunduses, elustiilis. Linn on olnud ja on arenev elusorganism, linnakodaniku elu-, töö- ja puhkekoht. Tänapäeval korraldab linna elu kohalik omavalitsus.
Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muu hulgas linna…
