-
Võistlustöö „Aeg” püstitas ühe selge küsimuse: kui pikk on hoone eluiga? See on küsimus, mis puudutab nii meil kui Euroopas aktuaalset modernismi pärandi säilitamist ja taaskasutamist, kuid täpselt samavõrra on see suunatud kõigele tänapäeval ehitatavale. Linnahall – üks nõukogudeaegse modernismi tähtteoseid, mida ootab hetkel teadmata tulevik nii hoone enda rekonstrueerimise mõttes kui lähiümbruse pretensioonikate arengukavade valguses – on selle probleemide ringi esitamiseks ilmselt kõige kohasem hoone…
-
Kuidas Akusse pääseb?
Akusse võivad põhimõtteliselt kuuluda kõik Eesti arhitektuuribürood, aga, nagu ma ennist ütlesin, arhitektuurikeskuse huvi on toetada ikkagi head Eesti arhitektuuri, selle tutvustamist. Ja nüüd kerkib kohe küsimus, mis on hea arhitektuur.
Just, ja kuidas sa ütled kehvadele büroodele (paraku on ju neidki), et teid me oma klubisse ei võta?
Kuidas defineerida head arhitektuuri – ma ütleksin pigem niipidi. Me püüdsime seda ühes ümarlauas arhitektide liiduga teha…
-
Mis on projektijuhi ülesanne, mille poolest erineb tema töö arhitektuurinõuniku tööst?
Projektijuhi kõige olulisem ülesanne on arhitektuurivaldkonna riikliku arengukava/tegevuskava (täpne dokumendi formaat on alles väljatöötamisel) koostamise ettevalmistamine, eelanalüüside läbiviimine, töögruppide käivitamine ja seni koostatud materjalide läbitöötamine. Samuti on projektijuhi ülesanne osaleda arhitektuuriosa sisendi ettevalmistamises kultuuripoliitika arengusuundade dokumenti (aastani 2020) ning arhitektuurivaldkonna kajastamine ministeeriumi arengukavas. Alates 2012. aastast ei ole enam ministeeriumis arhitektuurisündmuste programmi, nüüdsest toetatakse otse Eesti…
-
Aeg-ajalt viib tee koos lastega südalinna: mõni koguperesündmus, lasteteater, poeskäik või sõbrale-tuttavale küllaminek – õnneks südalinnas veel elab inimesi! Kohaliku elaniku valvas või ka juhuslik pilk on töökindel ja soodne keskkonna turvaja.
Nii me siis jalutame punktist A punktidesse B, C ja D. Olenevalt laste vanusest saab sihipäraselt ühtejärge liikuda erineva vahemaa. Nooremad saavad väiksema, vanemad pikema vahemaga rõõmsalt, rahulikult ja distsiplineeritult hakkama. Teadupärast vajavad lapsed arenguks…
-
Avalikkusele pakuvad loengud lisaks huvitavatele väärtusliku keskkonna loomise näidetele kindlasti selgitusi arhitekti, disaineri, maastikuarhitekti, linnaplaneerija ja kuraatori rolli ning võimaluste kohta saavutada hea tulemuse. Lisaks saab otse autoritelt küsida selgitusi taustsüsteemide, nii seadusandluse, omandiõiguse, asjakorralduse, kureerimise kui ka erialade koostöö kohta, mis on taganud head keskkondlikud lahendused.
Eestis on senini reeglina keskendutud spetsialisti koolitamisele. Hariduse tänuväärseks tulemuseks on peetud inimest, kes oskab ära teha midagi konkreetset, millest…
-
Arhitektuurivõistlused on vastand näiteks detailplaneeringute avalikustamise üliformaalsele praktikale. Näiteks kleebiti mu töökoha hoovi garaažiuksele udune väljaprint ümbruskonna detailplaneeringu koondplaanist, võimalikult paljude joonekihtide ja kõigi trasside servituutidega, mille lugemine valmistab isegi selle ala spetsialistidele raskusi. Jama, lõpetage ära!
Võistlus on aga juba oma formaadilt suunatud avalikkusele. See, kuidas võistluse tellija suudab seda tõhusat vahendit kasutada, sõltub muidugi tema enda mõttehorisondist. Võistluste edendamiseks on arhitektide liit teinud kogu oma…
-
Välisabi kasutamise lepingud sunnivad restaureeritud mõisakooli pidajat ehk omavalitsust hoones õppetegevust jätkama veel kümme aastat. Lapsed, kes selle perioodi lõpuaastail peaksid kooli minema, pole praegu veel sündinud ja nende hulk on nõnda teadmata. Küll on teada õpilaste arvu küllalt järsk langus kõigis neis mõisakoolides, mis viimastel aastatel ehitusraha saanud. Vastupidine oleks ka ime, sest õpilaste arv on teatavasti ju langenud kõikjal riigis. Püüdes ennustada lähituleviku tähtsamaid…
-
Kõrvaltvaatajana leian, et mõisakoolide programm õnnestus nii teemavaliku kui tulemuse poolest. Meie ehitusmälestiste kehv seisund ei ole saladus. Küllap oli valikuvariante toetuse paigutamiseks mitu, kuid norrakate „erisoov” oli toetada just väljaspool suuri keskusi asuvaid ja noortele mõeldud hooneid. Selleks hetkeks oli kultuuriministeeriumis sobivalt käimas riiklik mõisakoolide toetamise programm ning välisabi liideti sellega.
Raske on ette kujutada mälestiste rühma, mille restaureerimisel kasutajate ja kasusaajate arv oleks suurem kui…
-
Sinu loomingu ülevaade Kiek in de Kökis peaks aitama kirjutada Eesti disaini ajalugu. Sinu osalusel on valminud ka suurepärane dokumentaalfilm Bruno Tombergist (2009, AD Oculos Film, Leonardo Meigase idee ja intervjuud, Ruth-Helene Melioranski käsikiri, režissöör Peeter Brambat), mis on ühtlasi austusavaldus õpetajale.
Tombergi portreefilmi intervjuu salvestasime koos Peeter Brambatiga juba kolm aastat tagasi. Siis aga jäi kassett riiulile paremaid aegu ja uusi kulka otsustajaid ootama. 2009. aastal…
-
Ilmunud raamat on tähenduslik mitmes mõttes. Kõigepealt on oluline muidugi see, et eestikeelne väljaanne tootedisaini ajaloost ilmus kohalikult autorilt, millega on täidetud üks oluline lünk, teiseks Euroopa-keskse materjali pikkimine kohaliku ainesega. Autor on ühendanud siin oma kahetise positsiooni, mis aitab moodustada raamatule vajaliku polstri: ühelt poolt pidev materjali kogumine disainiajaloo loenguteks kunstitudengitele, teiselt poolt töö samas valdkonnas ajakirjanikuna, mis on viinud kokku ja andnud põhjust vestelda…
