-
18. jaanuaril leiab Riias aset üks „raamatuarmastajate” aktsioon: rahvusraamatukogu arhiiv jõuab vanast asukohast uude majja inimketi abil. Läti rahvusraamatukogu on ehitatud üle kahekümne aasta. Pärast iseseisvuse taastamist kutsus Läti arhitektide liit oma kuulsaima poja Gunārs Birketsi „valguse kindlust” projekteerima. Birkets on USAs tegutsev arhitekt, kes on projekteerinud ka Minneapolise föderaalreservi pangahoone (1973).
Vt ka http://www.lnb.lv/en.
-
Veronika Valk: Milline võiks olla Pärnu jõele rajatava rahvusvahelise kunstipargi tähendus Pärnule, Eestile ja Läänemere piirkonnale?
Mark Soosaar: Raske ennustada, sõltub paljudest asjaoludest. Eeskätt muidugi sellest, kas kestab edasi rahuaeg ning maailm püsib tasakaalus. Mäletan seda kaldapealset 60 aasta tagusest ajast, mil õhkulastud Suursilla kaared vedelesid Pärnu jões ning kaldapealsel polnud midagi muud kui sõjatules hävinud südalinna varemed. Aga igasugune riikidevaheline kultuuriline läbikäimine aitab ära hoida…
-
Tiina Orunuk
24. VII 1955 – 8. I 2014
Pärast arhitektikutse omandamist ERKis 1984. aastal läks Tiina Orunuk tööle Kultuurimälestiste Riiklikku Projekteerimise Instituuti, kus tema peamine tegevusala oli mõisate restaureerimine. 1990. aastast töötas ta arhitektina ASis Matek, kus tegeldi kiiresti monteeritavate suurpaneelmajade projekteerimise ja tootmisega. 1991. aastal projekteeris Orunuk Saksamaal Stadthagenis Lothar Schuberti arhitektuuribüroos tüüpsete nädalalõpumajade seeria Duo Walm, Trio Sattel ja Kvartett Walm. Mateki perioodil valmis…
-
Milano Expol osalemine paneb iga õige eestlase (koos kortsus kulmuga) kohe kahtlustavalt küsima: milleks meile see kõik? Kui põhjendatud see võrdlemisi kulukas lugu siis ikkagi on? Vastan Eesti paviljoni ideekonkursi žürii esimehe Martin Hirvoja sõnadega: „Eesti ei saa endale lubada Expol mitte osalemist.” Jah, kogu empaatiat kokku võttes suudan end sundida uskuma, et iga sent, mis kulutatud väljaspool oma kiviktaimla perimeetrit on asjatu risk ja et…
-
Ka nõukogude ajal on eestlased maailmanäitustel üles astunud ja auhindugi võitnud. Estonia klaver võitis 1958. aastal Brüsselis hõbemedali, „Kalevipoja” illustratsioonide eest sai pronksmedali Pensas elanud Alfred Oja. Kirjastusele Eesti Raamat kuulus audiplom ning nõukogude paviljonis olid esindatud ka eesti kannel, rahvusmustriga vaibad ja nahka köidetud raamat. Spokane’i 1974. aasta maailmanäituse Nõukogude Liidu paviljoni sisekujunduse autoriteks olid Eesti disainerid Toivo Gans ja Mait Summatavet, Tallinna botaanikaaia toonane…
-
Walter Nicolino on kiirelt kasvava ja nii Torinos, Bostonis kui Londonis tegutseva arhitektuuribüroo Carlo Ratti Associati (CRA) äripartner ja arhitekt.1 Novembri lõpus Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas loengu pidanud arhitekti töölaual on projekte, mis varieeruvad nii oma mõõtkava kui asukoha poolest eri kontinentidel. Tema viimaste tööde seast leiab tuhat tsunamiohvritele mõeldud maja Sri Lankas, Londoni 2012. aasta olümpiamängude „Pilve” projekti ja 2008. aasta Zaragoza maailmanäituse nn…
-
Milline võiks olla Eesti arhitektuurielu aastaks 2020?
Esiteks, Eesti arhitektuuriharidus on rahvusvaheliselt tunnustatud ja atraktiivne. Oluline on just EKA arhitektuuriõppe arendamine, nii et aastaks 2020 kuulub EKA arhitektuuriteaduskond Põhja-Euroopa viie tugevama, prestiižsema arhitektuurikooli hulka. EKA loomingupõhiseid magistri- ja doktoriõppekavu hinnatakse rahvusvaheliselt, sest need väärtustavad arhitektuuri kui iseseisvat loomingulist distsipliini, mille eesmärk on mõtestada ruumilisi meetodeid kasutades kriitiliselt ja analüütiliselt nüüdiskultuuri protsesse. EKA arhitektuuriõppes koolitatakse ambitsioonikaid, võimekaid liidri…
-
Autoriõigused jagunevad varalisteks ja isiklikeks. Varalisi autoriõigusi saab autor vabalt võõrandada ja litsentseerida ning küsida selle eest tasu. Isiklikud õigused on aga autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad. EV põhiseaduse § 39 märgib, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik peab kaitsma autori õigusi. Just isiklikud õigused peaksid olema tagatud põhiseaduses märgitud autori võõrandamatu õigusega oma loomingule.
Vastuolus seaduse ja kultuurse käitumisega
Ükski loov isiksus, sh arhitekt,…
-
Lahemaale on kolinud hulk inimesi, koos nendega on lisandunud ka igasugust arhitektuuri. Lahemaa miljöö eest vastutajad on ehitatud keskkonna kvaliteediprobleemi teadvustanud ja 2012. aasta sügisel tehti kalurikülade uute talude tarvis ligi 30 osavõtjaga arhitektuurivõistlus „XXI sajandi kodu Lahemaal”. Žürii valis välja neli peapreemia ja kaks eripreemia väärilist tööd, lisaks tunnustasid paljusid töid mitmed asutused. Tehti veebikataloog, kust Lahemaale ehitaja saab valida endale sobiva majatüübi, autoriga ühendust…
-
ARDA KULLERKUPP
16. IX 1928 – 12. XII 2013
Teatame kurbusega, et 12. detsembril lahkus kauaaegne Eesti Arhitektide Liidu liige Arda Kullerkupp. Arda Kullerkupp lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurieriala 1954. aastal ning asus tööle rajooniarhitektina Tallinna linna arhitektuuriosakonnas, kus oli ametis kuus aastat. Paralleelselt põhitööga oli Kullerkupp aastail 1959–1961 Eesti Riiklikus Vabaõhumuuseumis vanem teaduslik kaastöötaja, võttes osa ekspeditsioonist muuseumisse sobivate eesti talurahvaehitiste selgitamiseks. Aastatel 1960–1987 töötas Kullerkupp…
