-
Tema sõnad on vaat et prohvetlikud ja väljendavad neile järgnenud Helsingi Guggenheimi arutelu kulgu. Nii nagu Apunen, pöörasid teisedki Guggenheimi pooldajad tähelepanu vaid muuseumi väliskujule. Kunstimuuseum on nende arvates arhitektuuriteos – ja kõik. Kunst, disain ja arhitektuur tuuakse lavale, kuid kogudest juttu ei ole. Kunstimuuseum kui selline kadus vaidluskoorma alla, kus keskseks kujunesid külastatavuse, rahastuse, Helsingi linna ja turismi turundusküsimused.
Muuseum
Pindala
ruutmeetrites
Sellest
näitusepinda
Moderna Museet, Stockholm (1998)
15 000
5000
Kiasma, Helsingi (1998)
12…
-
„Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu suutlikkus on väike, domineerivad materiaalsed väärtused ja individualism. Aastal 2030 on olukord Eestis kriitiline. Enamik kättesaadavast ressursist on ära kasutatud. Maastikupildis domineerivad suured karjäärid ja kaevandused. Jätkub valglinnastumine linnalähiste põllumaade arvel, tugevneb kinnisvara arendajate surve ka linna haljasaladele ja linnalähedasele haljasvööndile.” See on üks halvimaid samas dokumendis kirjeldatud tulevikustsenaariume.
Konventsioon
Sellised stsenaariumid on küll liialdatud, ent siiski võimalikud, kui jäetakse oma tegevus juhuse hooleks. 30…
-
Taasiseseisvunud Eestis on maastikuarhitektuuri õpetatud pea 20 aastat. Praegu töötavad maastikuarhitektid on enamjaolt maaülikooli (endise Eesti põllumajandusülikooli) taustaga. Alates 1997. aastast on igal aastal keskmiselt 17 inimest saanud maastikuarhitekti diplomi.
Esimestest lõpetajatest saadik on palju muutunud nii maastikuarhitektuuri õppes kui ka professiooni kuvandis. Maastikuarhitekt ei ole enam pelgalt aias nokitseja, kellelt eelkõige nõu küsida viljapuude lõikamise ja naadiga võitlemise kohta. Pigem on tegu planeerijaga, kelle töös ühildatakse…
-
Mida Žižek ei mõistnud ega saagi mõista (sest ta ei ole arhitekt) on see, et protoarhitektuur – kõik see, mida arhitekt teeb enne ehituse algust ehk kontseptsioon, eskiis, projekt, makett vms – kujutab endast fantaasiaruumi. Ka seal – nii nagu näituse piltidel – pole (veel) elu, sealt ei leia eest päris inimesi, elanikke. Arhitekt elab oma elu ses mõttes suures osas virtuaalmaailmas, isegi kui kogu selle…
-
Rakvere on otsustanud ellu äratada vanalinnaala selgroo – Pika tänava. Linna areng Vallimäe nõlva idapoolses küljes järgib reljeefi, kruntide jaotus ja hoonestusstruktuur on oma ajastu nägu: tänavaid ääristavad kitsad fassaadid, krundid ulatuvad kiiluna sügavusse ja ronivad mööda nõlva Vallimäele.
Rakvere vanim, Pika tänava Kolmainu kirik (1427) on praegugi oluline maamärk. Kultuurielu elavdavad veel kunstigalerii, vanalinnakool, muusika- ja kunstikool ning kodanikumuuseum. Siin on hotell, kohaliku ajalehe toimetus ja…
-
Rotterdami VI arhitektuuribiennaali seekordne kuraator on maastikuarhitekt (H+N+S maastikuarhitektuuribüroo üks kolmest rajajast) ja Delfti tehnikaülikooli lektor Dirk Sijmons. Keskne läbiv teema on linnaanalüüs nn metabolismi metoodika kaudu, kus vaadatakse kümne ressursi (energia, vesi, biomass, toit, jäätmed, liiv, setted, transport, kaubad, inimesed) linnasisest aineringlust. Omavahel püütakse ühendada kaht valdkonda – linnakeskkonna korraldust ja maastikuarhitektuuri, linna aineringlust võrreldakse elusorganismi metabolismiga. Rotterdami arhitektuuribiennaal lähtub veendumusest, et linnastunud maastik on…
-
Kahe aasta pikkune eeltöö – üli-õpilaste uurimistöö – on tehtud Harvardi disainikoolis (Harvard Graduate School of Design), kus peakuraator Rem Koolhaas on ise 20 aastat õpetanud. Eesmärk oli katkestada side moodsa arhitektuuriga ja keskenduda mõnele baaselemendile selle algusaegadest kuni praeguseni. Uuringute põhjal koostati mahukas raamat, milles antakse ülevaade iga elemendi ajaloolisest käekäigust, kasutusviisi ja esteetilise keele muutumisest.
Infotulvale pakub toredat vaheldust see, et teatud ruumielemente saab näitusel…
-
Kuigi kõik laekunud tööd olid oodatult kõrge tasemega, tekkis esimesel läbivaatamisel ikkagi küsimus, kas nende hulgas leidub see õige ja lõplik lahendus (žüriisse kuulusid Arvo Pärdi keskuse esindaja Michael Pärt, Jaapani arhitekt Sou Fujimoto, arhitektuuriajaloolane Andres Kurg, Eesti Kontserdi peaprodutsent Madis Kolk, arhitektide liidu aseesimees Peeter Pere, arhitektid Ra Luhse ja Peep Jänes ning Keila vallavalitsuse volikogu esimees Kadri Tillemann – toim). Esimese tööpäeva lõpuks jäi…
-
Hollandis on arhitektuurimuuseum NAi, disaini- ja moeinstituut ning e-kultuuri keskus koondatud ühiseks nn uueks instituudiks. Vormiliselt riigi sihtasutus, ligi 90 töötajat, korraldatakse näitusi, loenguid ja tegeldakse uurimis- ja arendusprojektidega.
Vt www.hetnieuweinstituut.nl.
Ei juhtu just sageli, et avaliku ja erasektori organisatsioonid soovivad ise moodustada vabatahtlikult ühist sihtasutust, ometi leiavad arhitektuuri ja disaini muuseumide ja keskuste juhid, et koos on jõudsam tulevikule vastu astuda. Mida selline koondumine endaga kaasa…
-
Kuidas lülitada juubelimärgise saajate hulka ka need objektid, mida ei leia esialgses nimekirjas, aga mis on avaliku ruumi väärtustamise seisukohalt olulised?
Asukohtade valik pole piiratud vaid maakonnakeskustega. Kõigi Eesti linnade ettepanekud on teretulnud ja EAL on nõus kõikide huvitatutega koostööd tegema. EAL töötab programmi jaoks välja arhitektuurivõistluste tüüptingimused ja kaasamise korra. Linnaruumi korrastamise soov peab eelkõige tulema aga kohtadelt. Arhitektide liit on omavalitsustele toetav ja koordineeriv…
