-
„Eestseisja” (ja „eesistuja”) hiiliv arhaiseerumine osutab maailmas laiemalt kasutusel ladina tüvede prestiižile. Vaikselt osutavad need sõnad millelegi sügavamalt loomupärasele Eesti (ühiskondlikus) maailmapildis: see jookseb imporditud rööbastel. Sel on lähedane kontseptuaalne side maailmapiltidega, millega meil puudub orgaaniline ajalooline ja kultuuriline side. Teiselt poolt puudub Eesti poliitilisel ilmapildil (läbi)elatud ajalooline side nende sügavamate hoovustega, milles liiguvad tema kogukondlikud poliitilised instinktid. See ühenduse katkestus ehk disconnect nagu ütleksid inglased…
-
Kuidas arhitektuurivõistluste maastik täna paistab?
Eestis on parasjagu käimas Arvo Pärdi keskuse arhitektuurivõistlus, peatselt kuulutatakse välja Eesti kunstiakadeemia hoone, kohtumaja ja ka Ülemiste terminali võistlus. Neli suurt võistlust samaaegselt tähendab seda, et kõigi nende žüriid tuleb täita tugevate erialainimestega. Kes aga siis võistlustest osa võtab? Žüriiliikme äripartnerid, bürooliikmed ja sugulased on mängust väljas. Nii kummitab meid inimeste nappus, kuigi teistpidi räägime sageli sellest, et riigis on arhitektide…
-
Kas see võiks tähendada, et arhitekti tööpõld laieneb piirnevatesse valdkondadesse?
Arhitekti tööpõld on tegelikult viimastel aastatel pigem kahanenud: näiteks kohalike omavalitsuste ehitusspetsialisti ametikohal ei kohta me sageli arhitekti. Küll kohtab seal näiteks zootehnikuid.
Sellel on küllap ka omad põhjused?
Loomulikult. Ja siin peitubki üks suund, kus soovin tegutseda: arhitekt tuleb kaasata otsustusprotsessidesse. Eesti riik on maksumaksja raha eest koolitanud väga häid arhitektuurivaldkonna spetsialiste ja nüüd tuleb neile leida rakendus,…
-
Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
Järg: Riigil puudub toimiv arhitektuuripoliitika: pean silmas seda, et riik solgib projekteerimisturgu, langetades suurema osa avaliku sektori objektide puhul valiku ainult hinna alusel. Sisuliselt võtab riik ekspordivõimekatelt arhitektuuribüroodelt, võimaluse konkureerida kodumaisel turul. Eksport, eriti arhitektuurieksport vajab kodumaise turu tuge tellimuste näol.…
-
Kindlustusfirmadega on lugu keerulisem, sest nemad kaotavad vaatlusaluse tehnoloogia täielikul rakendumisel 90% ringis oma praegustest autokindlustuse sissetulekutest.1 Nad pole majanduslikult huvitatud juhita tehnoloogia leviku soodustamisest. Autoomanikule on paindlikuma kindlustuse variant peaaegu sama mis praegune, ainult et kümme korda odavam. Niisiis on ka siin näha ärimudelite muutumist.
Aga ikkagi, kui juhtub see vähetõenäoline õnnetus? Sündmus põhjustab valu nii osalistele kui ühiskonnale. Ajaleheloo pealkiri „Juhita auto tappis esimese lapse”…
-
Betoonist rulamaastike kasutajaid on palju rohkem, kui esmapilgul võiks arvata. 1960ndate lõpu Ameerika rularevolutsioon kasvas välja surfist, mis kolis toona rulatamise näol California osariiki Los Angelese tänavatele. Loomulikult olid esimesed rulamehed needsamad surfarid, kes kahepaiksetena mereveest linnaruumi kolinuna betoonil surfamist harrastasid, püüdes rulaga tänavatest ja seintest ookeanilaineid disainida. Kuna Los Angeleses on siiani meeletult pikki linna läbivaid betoonist veekanaleid, hakati just seal linnaruumisurfi praktiseerima. Mida tähendas…
-
Uus liikuvuse taju ja tähendus
Esimene takistus on harjumuse jõud: inimesed on harjunud oma autot ise juhtima. See on sümboliseerinud vabadust, liikumisvabadust tarbimisühiskonna võimaluste piires. Inimestele meeldib ise juhtida. Siiski on suhtumine nooremas põlvkonnas juba jõuliselt muutumas. Seda näitavad ka Ameerika ja Euroopa tarbimisuuringud, millest selgus, et tänapäeva noortele ei ole auto enam staatuse sümbol, vaid lihtsalt vahend, millega liikuda punktist A punkti B.2 Uute autode kuumaksete…
-
Viktor Pais
21. II 1947 – 16. III 2014
Viktor Pais sündis 21. veebruaril 1947. aastal Fürstenwalde linnas Saksamaal, ent juba samal aastal asus tema perekond elama Pärnusse. Pärast Lydia Koidula nimelise Pärnu II keskkooli lõpetamist töötas ta paar aastat ja astus siis Tallinna Polütehnilisse Instituuti, et õppida raadiotehnika eriala.
Aastal 1970 tegi ta kannapöörde ning läks Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti arhitektuuri eriala omandama. Pärast kunstiinstituudi lõpetamist suunati ta…
-
Kultuuriministeerium on sel aastal ette võtnud muinsuskaitse seaduse muutmise laiemalt ja märksõna, mille all toimetatakse, on „kaasav muinsuskaitse”. Millised suuremad muudatused ees ootavad?
Tarvi Sits: Kehtiv muinsuskaitseseadus kannab 1990ndate alguse mõtteviisi: mälestiste säilitamine on peamiselt omanike kohustus. Valdkond on liialt orienteeritud reeglite ja nõuete seadmisele ning kontrollile. Vähem pööratakse tähelepanu mälestiste omanike nõustamisele, koostööle partneritega ja teavitamisele. Uuenevas seaduses peaks rohkem just omanike huve arvestama. Selle osas…
-
Hannes Aava: Teie teemaks on avaliku ruumi areng modernismi perioodi algusest kuni praeguseni. Biennaali peakuraator Rem Koolhaasi teema „Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914–2014” on sõnastatud retrospektiivina: koos uuritakse seda, mis on meid praegusesse hetke toonud, et seda hetke paremini mõista. Kuidas olete teie piiritlenud avaliku ruumi ja milline on teie ajaline ja ruumiline põhifookus?
Johanna Jõekalda: Koolhaas tegi peateema valikuga üleskutse, et kõigi paviljonide ekspositsiooniruumis räägitaks lugu sellest,…
