-
Heino Kerde õppis Tallinna Industriaaltehnikumis (hilisem Ehitustehnikum) aastail 1945–1947 ja lõpetas ehitusinsenerina Tallinna Polütehnilise Instituudi 1956. aastal. Tema tööelu algas ETKVLi ehitusvalitsuses 1948.–1956. aastani, viimased aastad oli ta valitsuse juhataja. Aastatel 1956–1966 oli ta Tsentrosojuzprojekti direktor ja 1966–1990 tegeles ENSV Ehituskomitee vastavates osakondades linnaplaneerimise ja ekspertiisiga. Sellest ajast oli ta ka arhitektide liidu liige.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tegutses pensionile jäänud Kerde projektijuhina arhitektuuribüroodes Linnakujunduse Arendusbüroo AS…
-
Selle kirjatüki tugipunktiks on enam kui kolmveerand aastat tagasi avaldatud raamat, mis esitab väga hästi koostatud ja kujundatud kokkuvõtte Jüri Okase ja Marika Lõokese arhitektitegevusest. Massiivne köide sisaldabki arhitektuuri, peamiselt ehitiste, kavandite ja makettide fotosid. Lisaks Andres Kure eessõnale ja minimaalsele tekstiosale (justkui peidetuna pealiskaudse pilgu eest) leiame Jüri Okase arhitektikreedo: repliigid, mis ajendasid mind lugu kirjutama. Nii nagu kirjandus ja kunst, jätab ka arhitektuur otsad…
-
21. kuni 24. jaanuarini toimus Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonnas interdistsiplinaarne töötuba „Tallinna Püha Katariina kirik – konserveeritud vare või toimiv hoone?”. Töötoast võtsid osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri ning sisearhitektuuri üliõpilased, valdkondadevahelisust lisasid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ehitusteaduskonna inseneritudengid, keda seni polnud muinsuskaitse sfääridesse õppetöö raames kaasatud. Töötoale eelnesid sügissemestril Katariina kirikuga seotud huvigruppide ettekanded, et avada funktsioone, mida võiks praegu külmana seisev ning linnaruumis märkamatu…
-
Võitlus orgaanilise toidu eest
„Ühendus maa ja linna vahel on kõikjal maailmas kadumas. Pariisis jõuab kõigest 30% farmide värskest kaubast tarbijateni ja see on suur probleem. Farmid jäävad Pariisi kesklinnast üle 30 kilomeetri kaugusele. Igal hommikul toovad kaubikud linna toitu, seisavad ummikutes ja sõidavad õhtul tagasi. Nii saastatakse õhku, transpordikulu on kohutav ja suur osa toidust rikneb ikkagi,” selgitab Chivialle. Lahenduseks pakub ta UFU, mis kujutab endast…
-
Rakverel tuleb oma kuvandi arendamiseks-hoidmiseks pidevalt midagi teha – see hoiab mõtte värskena ja paneb tegutsema. Pole siin ei merd ega märkimisväärset üliõpilaskonda, see-eest on peaaegu juba kümmekond aastat aktiivset tähelepanu pööratud jalgrattale ja sellega liiklemisele. Rakvere pindala on (kõigest) kümme ruutkilomeetrit: jalgsi või rattaga liikumiseks on see ideaalse suurusega linn. Aktiivne kesklinnatsoon on mõttelisest keskpunktist kahe kilomeetri raadiusega ning seega täiesti „inimmõõtmeline”. Rattasõiduks paremate võimaluste…
-
18. veebruari Päevalehe artiklis „Probleemne protsendiseadus läheb muutmisele” on lugeda: „Protsendipõhimõtet rakendatakse peale Eesti ka Soomes, Rootsis, Norras, Inglismaal, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Belgias ja veel mitmes riigis.” Siinkohal võiks küsida, et kui mujal tundub kunstiteoste tellimise seadus ehk nn protsendiseadus toimivat, siis miks ja kuidas neis riikides seda põhimõtet täpsemalt rakendatakse. Kui seadust Eestis muutma hakatakse, siis millises suunas? Mida teiste kogemusest õppida?*
Soomes kehtib…
-
Tool on ese, millel inimene istub rohkem aega kui seisab või magab. Seega on see väga tähtis mööbliese nagu laud ja voodi, evides praktilise kõrval ka mitmekihilist sümboolset tähendust. Mõnikord võib tooli lihtsalt vaadata – läbi aegade on see olnud ka kunstiteos. Võime arutleda, kas näiteks imperaatorite troonid on ikka istmed või hoopis staatuse sümbolid, millel veedeti vaid valitud minuteid. Toolide polsterdajaid kutsutakse aga hoopis sadulseppadeks.…
-
Sattusin hiljuti parlamendiarhitektuuri konverentsil äsja restaureeritud Berni Bundeshausi ja meie tööruumis olid Arne Jacobseni Oxfordi moodi, kuid imelikult kipakad toolid, mis torkasid silma muidu üüratult kvaliteetse minimalistliku kujunduse kõrval. Õhtusöögil sattusin kõrvu istuma maja restaureerinud sisearhitektiga, kellelt pärisin muu seas selle saali toolide kohta. Mees punastas ja pihtis, et eelarve ei lubanud sinna korralikke osta ja need ongi Hiina võltsingud. Ma ei taha mingil moel õigustada…
-
Dstarter on loomeettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste partnerite koostöös loodud loomevaldkonna kiirarenduse ettevõte. See on loodud disaini, arhitektuuri, meedia jt loomealade oskuste ja teadmiste sidumisel inseneriteaduse, tehnoloogia ja infotehnoloogia kompetentsiga, millele lisandus veel ärimudelite juhtimise ja rahvusvahelise turunduse kogemus. Eesmärk on ärgitada alustavaid või juba tegutsevaid ettevõtteid kasutama kõrgetasemelist disaini, innovaatilist tehnoloogiat ja äristrateegiat, et luua kõrge lisandväärtusega innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Mis need on? Idee algatajad…
-
Anna Hints, „Tõus ja mõõn” (6.15).
Voodrilaudadel lainetab paks õlivärv. Aknad peegeldavad õhtust merd. Plekise mere kohal ripub raske taevas. Tuletorni valgus peegeldub lainetel ja vihmapiiskadel. Majas süttivad tuled. Seinad nagisevad, katus koliseb, aknad mühisevad tuule käes. Väljas on öö. Täiskuu. Suured uksed avanevad kriginal. Paus. Vaikus. Hommik. Rahulik meri. Üksik king on öösel kaldale uhutud. Sofia Joons laulab. Filmi lõpp. Rahu maa peal. Selline aeglaste…
