$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Arhitektuur on parimal juhul kui klaaspärlimäng, mis seob semiootilise, kultuurilise, kehalise, keskkondliku, poliitilise ja ehk veel mõne kihistuse ootamatuks ruumiliseks tulemiks.

Muidugi on riigieelarve kordasaamine meie kõigi asi, aga mälestiste müügist saadav tulu võiks minna ikka sektorisse tagasi.
Tulevikus peab saama kontorihoone hõlpsasti kujundada elamuks, elamu kontoriks, korteri kodukontoriks ning tagasi koduks ilma kontorita jne.

Augustis jõudis lõpusirgele projekti „1 + x“ uurimisrühma 15 kuud kestnud teadus-arendusprojekt, mille käigus uuriti põhust ehitamist ja mustersüsteemis projekteerimist.

Elina Alatalo: „Arhitekti töö ei kao, kuid ruumilooja ülesanded teisenevad ühiskonna muutumisel ja uute vajaduste esilekerkimisel mitmekesisemaks.“

Hea koolimaja peaks ergutama aktiivselt liikuma ning silmast silma suhtlema, tegema olemise mõnusaks. Kuidas? Selle üle arutavad koolihooneid projekteerivad arhitektid.

Triinu Triibmann: „Mulle on disainimise juures esmatähtis lugu. Kui mulle antakse ülesandeks teha lihtsalt üks lamp, siis seda ma ei oska.“

Gregor Taul: „Monumentaal-dekoratiivkunst on väärtus, mida tuleb säilitada, kuna see rikastab sisu ja vormiga meie linnapilti ja arusaama ajaloost.“

Kas Lääne-Virumaa pealinna kavandatav kvartalisuurune ärikeskus ja 16korruseline tornmaja on linna moodne elavdamine või iganenud ruumilahendus?

Disainiauhindade mõju ja eesti disaini mineviku ning tuleviku üle arutlevad Tiia Vihand, Ilona Gurjanova ja Kai Lobjakas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.