
Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Vabaduse väljaku rulakeelust ja linnahalli seinamaalingutest peegeldub soov kasutada ruumi võimu põlistamiseks ja ideoloogia levitamiseks.
Margit Sutrop: „Ühiste väärtuste sõnastamine eeldab mõistmist. Praegu tundub, et üks räägib tihti august, teine aiaaugust ning lihtsalt ei tahetagi teineteist kuulata ning ühisosa otsida.“
„Võimalikud majad“ on sild žanrite, ideede, kirja ja ruumi vahel. Selle tugevus on ideemaastikud, reaalsus, žanrimängud ja lugeja, kes selle majadeks ehitab.
Austria Vorarlbergi piirkonda käsitöö ja tänapäevase eneseväljenduse kohtumispaigana turustada on tark strateegia. Alpides alal hoitud poeetiline käeline pärimus tekitab järeletegemissoovi.

Pärast poolt remondiaastat taasavati oktoobris liikluseks Tartu kaarsild. Kas sai ikka hästi tehtud? Mis tähtsust sel üldse on?

Uued arhitektuuri lühifilmid tekitavad huvi hoolimata sellest, et kokkupuude arhitektuuriga on kohati vaid põgus. Neis on algusest peale rõhku pandud atmosfäärile ja keskkonnas tekkivale tunnetusele.
Filmimuuseumi uued majad eristuvad kompromissitult Maarjamäe lossikompleksist, kuid sobivad sellele vaatamata konteksti.

Arhitektuuripoliitika konverentsil kõneles itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas: „Kui sa ise ei ole oma ideedes veendunud, siis ei veena sa ka teisi.“

Ain Kendra: „Päikeseenergiast elektrit tootvatest moodulitest tee on töökindlam, laialdasemalt kasutatav ja tõhusam kui muud päikesepaneelidel toimivad välisruumi valguslahendused.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.