
Karbi skaalaks on iidsed kultuurid ja sajandite tarkused. Omal ajal linnahallist kirjutades tõi ta paralleeliks Jaapani Sho-Hondo hiidtempli, mis lammutati, kuna oli häirivalt suurejooneline.

Maarja Kask: „Kõikvõimalikud nõuded on läinud rangemaks, detailsemaks ja neid on rohkem, aga arhitektuur ei ole sellest paremaks muutunud.“

Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi õppereis viies India linnas: Delhis, Chandigarhis, Shimlas, Bangalore’is ja Mumbais.

Digikaksik ei ole tehniline projekt. See on ühine paik, kus kasutatakse ühtlustatud sõnavara, ollakse ühes infoväljas ja luuakse kestlikku linna.

Villem Tomiste „12 ulma“ kutsub mõtlema Tallinna kesklinnast kui pidevalt uuenevast organismist, mille elujõu allikas on kultuur ning pulbitsev igapäevaelu.

Hiljuti sai valmis Tallinna ülikooli linnakorralduse magistrantide projektiaruanne „Kergliiklusteede ja linnaruumi liikuvuslahenduste parendamine sadama ja linna vahel“.
21 aastaga on nutiseadmes asukoha määramisest sõltuvusse satutud, mis võib mõnes olukorras saatuslikuks saada.

Uus hoone haakub XX sajandi tarbeehitiste modernistliku arhitektuuriga. Edevam lisand on ülakorruse terrass, mis pakub vihmase ja liiga kuuma ilmaga peavarju.

Ootamatu Guatemala kunstibiennaali külastus avas ukse Ladina-Ameerika kunstile, ajaloole ja ühiskonnale.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.