Tagasi filosoofia juurde? Leo Luks vestles Tõnu Viigiga

Kevadel Tallinna ülikooli rektori ametist lahkunud Tõnu Viik räägib administratiivtööl tehtust ja mõtiskleb enda, (humanitaar)hariduse ja ühiskonna tuleviku üle. Tõnu Viik: „Käesolev murrang infotehnoloogias lausa nõuab selliseid filosoofilisi oskusi nagu õigete küsimuste esitamine ja vastuste pädevuse analüüsimise võime.“

GRETE ARRO: Jevonsi paradoks ehk mottainai

Üks kliimamüütidest, visa nagu näts talla all, on uitmõte, et innovatsiooniga päästame end kliimakriisist, sest tänu tehnoloogilistele uuendustele kliimakriis laheneb ja me jätkame praegust eluviisi.

SIIRI TAIMLA-RANNALA: Reaalajas visualiseerimise võlud ja väljakutsed

Visualiseerija on inimene, kes joonistab kohapeal kõigi üritusel osalejate silme all üles olulisemad ideed, et luua kõigile nähtav visuaalne tervik, n-ö suur pilt ses ruumis jagatud teadmisest.

JOHANNA ROSS: AI ja teadusartikli kujuga objektid

Tehisaru võimalused on tõstnud karikatuurselt esile, et teksti tootmisest on teadussfääris saanud omaette eesmärk. Praegu on teaduskirjastajad ja ülikoolid võtnud AI suhtes paljuski vastandliku seisukoha.

ENEKEN LAANES, JOONAS HELLERMA: Raamatukogu uksed ootavad avamist

Selleks, et rahvusraamatukogu saaks täita talle seatud ülesandeid ning lugejad ja uurijad kasutada selle kogusid, on riigil vaja vastu võtta asjakohased seadused ja tagada piisav rahastus.

Uus on Rara ja ka raamatukogu kontseptsioon. Pille-Riin Larm vestles Martin Öövliga

Kui Martin Öövel 2023. aasta sügisel Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriks tuli, oli peahoone remont juba alanud. Praeguseks on raamatukogu üritusteks taas avatud, kataloogi Ester kaudu saab teavikuid tellida ja saatkond Solarise keskuses tegutseb samuti, kuid peahoonesse ei ole tavaline külastaja siiski juba aastaid pääsenud. Pika pausi tõttu on rahvusraamatukogu pälvinud üksjagu kriitikat nii lugejatelt kui ka teistelt raamatukogudelt. Aga oli, mis oli. Kuidas edasi?

AURORA RUUS: Fonoteek – melomaanide privileeg või kultuuriväärtus?

Uuringud näitavad, et muusikasaalide ja fonoteekide kasutajad tõesti vajavad erialainimesi ja konsultante, kes juhatavad kätte kiirtee keerulise metainfo juurde.

KALEV VAIDLA: Huviharidus ei ole luksus, vaid Eesti kultuuri järelkasvu alus

Muusikaline huviharidus ei ole vaba aja sisustamine, vaid võimalus luua kultuuriga elukestev suhe.

LISANNA LAANSALU: Kaotatud inimesed, vaesem tulevik

Väikeses kultuuriruumis ei ole küsimus ainult selles, kellest me praegu ilma jääme, vaid selles, milline muusikakultuur jääb pärast neid kaotusi alles.

ANTO VELDRE: Miks plekkaju eesti keel logiseb?

Ministeeriumide arvates on vaja plekkaju ilmtingimata viia igale töökohale, kusjuures keegi ei märka, kuidas tolle eesti keel logiseb.

Meenutan Sirbi lugejale, et ma pole hariduselt lingvist. Tehisintellektile ei lähene ma serveripidamise või klienditoe seisukohast, vaid osutan, kuidas või miks ei sobi statistikapõhine töötlus meie kalli eesti keelega kohe sugugi kokku.

AET KUUSIK: Kes täpselt keelab? Poliitkorrektsus ja teised sõnad, mis arutelu surmavad

„Enam ei tohi ju midagi öelda…“ Selle ohkega algab tuttavlik stseen: kommentaarium, võib-olla perekondlik koosviibimine, mõni konservatiivsete saatejuhtide raadiosaade. Kõik olevat nii poliitkorrektsed, et pea keegi ei julge enam suud lahti teha. Aga kes keelab? Mida täpselt? Ja millal keegi viimati defineeris, mis see „poliitkorrektsus“ üldse on?

JULIA FREUDENBERG: Mää, mää! Linnas elada on hää

Lambad võiks tuua linna inimestele headeks naabriteks, kes aitavad hooldada linnamaastikku ning annavad villa, millest saadakse majadele „kampsunid“.

JAKOB POUL LEVERTAND: Arhitektuurimakett on enam kui pisike maja

Kas maketiga saab ruumi esitleda ja arhitektuuri arusaadavamaks teha või on see ka arhitekti mõtlemise tööriist?

Ameteid on palju, kuid kauneim neist on film. Viktoria Korpan vestles Artur Veeberiga

Augusti alguses 60. sünnipäeva tähistanud produtsent ja filmilevitaja Artur Veeber peab end ennekõike filmimeheks ning toonitab, et teeb kõike koos abikaasa Tatjanaga.

Tehisaru mäng näitlejaga. Ardo Ran Varres vestles Reimo Sagoriga

Tehisaru avab uusi võimalusi, ent toob kaasa ka süsteemseid ohte, mis võivad muuta näitlejatöö ühekülgsemaks ja vähem inimlikuks. „Loomevaldkonna kokkulepped rõhutavad kolme põhimõtet: inimtööd tuleb väärtustada, tasu tehisaru kasutamise eest peab olema vähemalt võrdväärne, mida oleks makstud päris töö eest, ning tehisaru‑sisu peab olema selgelt märgistatud, et publik teaks, millal näeb või kuuleb masinloomet,“ räägib Eesti Näitlejate Liidu esimees ja Vanemuise teatri näitleja Reimo Sagor.

HASSO KRULL: Kodutu ja võõras inimeste keskel

Väide, et digitaalne keskkond muutuks kahjutuks ja healoomuliseks, kui seda senisest enam kontrollida, sarnaneb katsega vabaneda stressist, tehes aina rohkem tööd ja pingutades aina rohkem.

Arvustamisel

Alar Karise „Maailm in vitro ja in vivo“

William Eggintoni „Inglite range süsteem“ 

XXXXVIII rahvusvaheline Euroopa klaveriõpetajate ühingu konverents

Kaisa Maasiku „Elus olemise tunne“ 

Eesti Noorsooteatri „Ookean meri“

minisari „Seksi nimel või sure“