100 – orkestri parim iga. Maria Mölder vestles Kristjan Hallikuga
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) tähistab kogu peagi algava hooajaga 100. tegutsemisaastat. Ringhäälingu juurde loodud ansamblist on kasvanud üle saja liikmega täismõõdus ja tipptasemel orkester. Kristjan Hallik on orkestriga ühte teed käinud 2015. aasta veebruarikuust ERSO juhatuse liikmena. Ta on peadirigentidel Neeme Järvil ja Olari Eltsil aidanud süvendada orkestri paindlikku tegutsemislaadi, mis tähtsustab kõigi orkestrantide individuaalset muusikalist panust, ning toonud orkestri koroonaajast välja tugevamana kui eales varem.
MART NIINESTE: DIY-klubid pole lahendus
DIY-kohad ja DIY-kultuur ei paku tavalistele kommertsalustel toimetavatele alternatiivmuusikaklubidele vastukaalu.
KRISTINA LILLEPEA: Kui Narva maantee oleks mõeldud inimestele
Millistele põhimõtetele peaks toetuma inimkeskse, sotsiaalselt aktiivse ja kvaliteetse tänavaruumi kujundamine? Kuidas neid põhimõtteid Tallinna kesklinnas rakendada? Üks vastus on lävepakuruum – tänava ja hoone vaheline üleminekutsoon –, mille kvaliteet määrab, kas tänav on pelgalt läbimiskoridor või ka sotsiaalse läbikäimise koht. Mõttekäigu selgitamiseks võtan vaatluse alla Narva maantee lõigu Viru keskuse ja Tallinna ülikooli vahel – tänava, mille ääres asuval hoonestusel on suur tänavaelu elavdamise potentsiaal.
Käsiraamat kui arendusabi. Merle Karro-Kalberg vestles Mattias Malguga
Kevadel esitleti „Hundipea naabruskonna käsiraamatut“, kuidas nullist üks hea asum luua ning tuua inimesed kohta, mis varem on olnud suletud. Käsiraamatu eesmärkidest ja inimkeskse, mõnusa linna loomisest räägib urbanist Mattias Malk, üks kogumiku autoreid.
KATRIIN MAITSALU: Kõik kindel haihtub õhku
Linnaruumi puudused – eraldatus, määramatus, ajutisus, müra ja kontrollimatus – loovad tingimused uuteks kultuuri- ja sotsiaalseteks nähtusteks.
ANDREI LIIMETS: Maailma suurima kultuurifestivali korraldajad: Tallinn võiks meile konkurentsi pakkuda
1947. aastal alustanud Edinburgh Festival Fringe (tänavu 7. – 31. VIII) on kasvanud maailma suurimaks festivaliks, millest rohkem pileteid müüakse vaid olümpiamängudele ja jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Festivalil esinejate eest vastutavad Kirsty Fraser ja Martha Haskins räägivad, kuidas tänavu kümnendat korda toimuv Tallinn Fringe Festival (18. VIII – 19. IX) võiks samuti maailma kultuurikaardile jõuda.
Kolmas element. Tristan Priimägi vestles Christian Petzoldiga
„Mis see tähendab – „Sõp-rus?““. Christian Petzold veerib mu nokkmütsi pealt kirja kokku.
„Freundschaft“.
„Ahaa!“ Saksa üks tuntumaid praegu tegutsevaid režissööre võtab info omaks talle iseloomuliku avalusega.
MERILIN KOTTA: Lüngad „Bernarda Alba maja“ autori eluloos ja tema maastik
Näitekirjanikust, luuletajast, kunstnikust ja muusikust Federico García Lorcast (1898–1936) kutsub kirjutama esiteks tõsiasi, et augustis möödub üheksa kümnendit varahommikust, mille Hispaania vabariigi paremäärmuslastest vastased valisid tema tapmiseks. Kui demokraatiapelgusest johtunud mõrv näitab otsustajate ja täideviijate sallimatust, siis järgnenud keeld peidetud ühishauast rääkida, selle asukohta otsida või toimepandut uurida kinnitab seda omakorda. Ehkki ametlikult ei olnud midagi juhtunud, oli García Lorca mõistetud kultuurimälust kaduma nagu ka vabariik.
ELLE-MARI TALIVEE, MARI NIITRA: Eesti äär ja Eesti süda
Juhan Liivi muuseumis 8. augustil peetud kirjandusfestivali katusteema oli tänavu „Eesti äär ja Eesti süda“. Aruteludes keskenduti äärealadele nii geograafilises, keelelises kui ka kultuurilises mõttes. Kõlama jäi mõte, et ääred on keskuse doonor ja eri maailmade viljakad kohtumispaigad, ning seegi, et seal toimuv võib osutuda peavoolust märksa põnevamaks. Festivalipaikki asub ju Rupsil Peipsiveeres, omal ajal nii marginaalse Juhan Liivi kodus, kellest nüüd on saanud üks eesti kultuuri südamikke.
Kaarel Aadli luulesalv
7. augustil peeti Paides Eesti luuleprõmmu meistrivõistluste finaal, kus sai I koha Kaarel Aadli.
HERDIS FRIDOLIN: Kesktee kui inimese ja looduse tasakaaluseadus
Kesktee inimese ja looduse tasakaaluseadusena ei ole abstraktne budistlik idee, see on praktiline juhis nii argielus kui ka suuremate otsuste tegemisel.
HELDUR SANDER: Üks kask meil kasvab õues läbi aja
Aru- ja sookask on mitmekesiste kasutusvõimalustega puuliigid, mis on koos meiega siia väikesele maalapile tulnud ja siin kanda kinnitanud.
TIIA KÕNNUSSAAR: Tõde, õigus ja kodanikuühiskond
Tselluloositehase saaga läheb ajalukku kui hea näide kollektiivsest ajust: kogukond ja teadlased tabasid ära projekti fundamentaalsed vead.
ISABEL MARI JEZIERSKA: Olen selle poolt, et inimene saaks teise võimaluse
Ei saa nõustuda mõttega, et inimesele annab uue võimaluse aeg. Aeg võib aidata haavadel armistuda, kuid mõistmist see iseenesest ei sünnita.
AURORA RUUS: Kodus või võõrsil
Isegi nende muusikute puhul, kellele Eesti päritolu on oluline identiteedi osa, ei tähenda see veel soovi siin elada ja tegutseda.
Viimasel ajal ajakirjanduses palju kõlapinda leidnud rahvusooperi Estonia ümber käiv vastuokslik poleemika on siiski mingil moel tänu- ja tähelepanuväärselt pinnale toonud eesti muusikakultuuri mitu murekohta.
Arvustamisel
Gregor Elmi „Broken Clock, 2 A.M.“
Peeter Lauritsa näitus „Igaviku sünnipäev II“
Zody Burke’i ja Klara Zetterholmi näitus „Ersatz Strata“
rühmituse Multinektar näitus „P*RN*“
teatri Nuutrum „Vargamäe valvur“
Hea Maja Vaimu „Laul Sipirja lastest“
Christopher Nolani „Odüsseia“
