Kõik need asjad on kogemata juhtunud. Juhan Raud vestles Alice Kasega
Alice Kase näitus „Sinine motiiv“ Vaala galeriis on salapäraselt kaunis ja samal ajal kaunis salapärane. Sinist on ja ei ole ka; võtmelised on tööd, millel on kujutatud sinist värvi tasapinda, millest on omakorda välja lõigatud sinised tilgad. On need pisarad? Kas need on üks ja seesama tasapind? Või on tegu ikkagi erinevate olukordadega? Näitusel näeb ka ülikonnas näota mehi, keda katavad roosad tupsud, suuri pabernukke, optilise illusioonina välja mängitud kangast ning mõnel maalil ka kunstnikku ennast talle liiga suures (tekkivas? kaduvas?) kaitseväekostüümis. Suurte maalide kohal kõrguvad pisikesed kavandid. Kunstnik ise räägib sellest kõigest vaikselt ja mõtlikult, ehkki suure elevusega.
MERLE KARRO-KALBERG: Kas kopeerimine ongi loovus?
Ekspertide hinnangutele vastanduv Pühajärve rannapargi pinkide kohtulahend tõstatab küsimuse, kui hästi on loomine ja disain Eestis kaitstud.
Rohkem kui teid ja toetusi on maal elamiseks vaja ideid. Merle Karro-Kalberg vestles Andres Rõikaga
Andres Rõigas kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritöö „Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga.“ Rõigas on töötanud Viljandi maavalitsuses ja juhtinud Halliste valda ning olnud aktiivselt abiks inimestele linnast maale kolimisel. Rääkisime teguritest, mis inimesed maale toovad, ning millist rolli mängivad seejuures maastik ja kultuuripärand ning otsustamisjulgus.
Tehisarul pole käsiraamatut. Margus Maidla vestles Tanel Tammetiga
Eestis käiv vaidlus tehisaru üle näeb pealtnäha tehniline välja, aga tegelikult puudutab väga maiselt seda, kuidas me elame, õpime ja keda-mida usaldame. Lähtudes Charles Percy Snow kahe kultuuri metafoorist, siis ühel pool on nn lüürikud, kes näevad esmasena tehisaru riske – kallutatust, manipulatsioone, töökohtade kadu, kontrolli käest libisemist, intellektuaalomandi väära kasutamist. Teisel pool nn füüsikud, kes näevad tehisarus eelkõige tööriista ja võimalusi.
Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professor Tanel Tammet ei kuulu kumbagi leeri, olles korraga nii skeptik kui ka praktik.
KARL PAJUSALU: Oodatud algus pärast ootamatut lõppu ehk Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal
Uut liivi kirjandust kannab omamoodi vabanemine ja keelerõõm.
Kirjanduse aastaauhinnad 2025
Gustav Suitsu luuleauhind
Seks masinast. Konstantin Kuningas vestles Evar Anveltiga
20. märtsil jõuab kinodesse Evar Anvelti esimene mängufilm „Midagi tõelist“, mis räägib sellest, mida on käsitlenud filmitegijad Alfred Hitchcockist tippaja Paul Thomas Andersonini: seksi tõttu väljapressimisest.
HANNES SAARMETS: USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida
Venezuela eripära on see, et üle riigi laiali paikneb arvestatav hulk isikuid ja rühmitusi, kes ei kuulu ametlikku juhtimissüsteemi, kuid kelle kaudu kulgevad riiklikult tähtsad otsustuskohad.
PRIIT-KALEV PARTS: Seksualiseeriv riik, steriilne inimene
Miks on Helen Andrewsi taunitud suur femineerumine olnud edukas? Evolutsioonipsühholoog Danielle Sulikowski pakub spenglerlikke spekulatsioone ja hüpoteese.
STEN LOOV: Eurovisioni moraalse näo päästmine on jäetud muusikute ja televaatajate õlule
Samuti nagu venelased, peavad ka iisraellased kandma sotsiaalset vastutust oma riigi juhtide toime pandud kuritegude eest.
ANDREI HVOSTOV: Teile on pärandus, võtke vastu!
Jaanuari keskel hakati jälle rääkima kehvast seisust rahvastiku taastootmisel ja professor Raul Eamets küsis siis Vikerraadiole antud intervjuus muu hulgas: „Kui meil ei ole noormehi, keda saata kaitseväkke, siis kellele me neid relvi ostame ja valmistame?“
/// Arvustamisel ///
Berit Kaschani „Aprill“
Tommi Kinnuneni „Pimedad kuud“
Jüri Engelbrechti „Puuduvad leheküljed“
festival „Dreamscape“
kontsert „Džässis ainult Kreek“
ansambel U: „Kahe saali kontsert“
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“
Eesti Draamateatri „Hamlet“
rahvusteatri Vanemuine „Ütlemata“
Tartu Uue teatri „Tuhandenäoline kangelane“
Nele Tiidelepa „nights around counting steps (and fade to black)“
mängufilm „Säärane mulk“
dokumentaalfilm „Õnn on elada me maal“
