Hans Christian Aavik – interpretatsiooniline tegevus
Hans Christian Aavik on viiuldajana nõtke ja otsekui läbipaistva tooniga. Sirbis 24. V 2024 seisab: „Viimastel aastatel on olnud nii, et kuhu ka ei vaataks, igal pool figureerib viiuliga Hans Christian Aavik – ja täiesti õigusega, sest tema talent on erakordne nii laulva ja intelligentse viiulikäsitluse kui ka publikuga suhtlemise poolest [—]. Mõlemast on Sirbis ikka ja jälle kirjutatud.“ Samamoodi, ülitiheda kontserdikalendriga, on Hans Christian Aavik jätkanud seniajani, olgu solistina orkestrite ees või koosseisus Duo Aavik ehk koos pianist Karolina Aavikuga. Seejuures näeb ja kuuleb teda aina enam kõikvõimalikel esindusüritustel ning alles eelmise aasta jaanuari lõpus tunnustati teda ka ERRi 2025. aasta muusiku tiitliga.
Grete-Liisa Aro, Ajastute kooskõla. – Sirp 21. II 2025.
Talvi Nurgamaa, Ööbik ja metal-musketärid Nigulistes. – Sirp 4. IV 2025.
Äli-Ann Klooren, Tabatud ja tabamata ime. – Sirp 23. V 2025.
Paavo Järvi – Eesti muusika tutvustamine maailmas
Paavo Järvi oli 2025. aastal hõivatuselt maailma viies dirigent ja Bachtracki edetabelis on ta juba tuttav nimi. Ta on Zürichi Tonhalle orkestri ja Bremeni Saksa Kammerfilharmoonikute muusikaline juht ning Eesti Festivaliorkestri asutaja ja kunstiline juht. Eestis on ta Pärnu muusikafestivalist teinud selle kunstilise juhina ning rahvusvahelisest seltskonnast koosneva Eesti Festivaliorkestri kaasabil tõelise tõmbenumbri. Selle orkestriga andis Paavo Järvi eelmisel aastal rea kontserte nii Euroopa mainekates kontserdimajades kui ka Carnegie Hallis, tähistades Arvo Pärdi 90. sünnipäeva ning tutvustades eesti muusikat ja muusikuid, solistina kaasas ka imeline viiuldaja Hans Christian Aavik.
Liisi Laanemets, Harilik Pärnu muusikafestival. – Sirp 1. VII 2025.
Liisi Laanemets, „Credo“ kolmes võtmes. – Sirp 24. X 2025.
Anders Härm – näituse „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“ kureerimine
Anders Härm esitas kuraatorina Kumu näitusel „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“ mahuka ülevaate maalikunstniku loomingust, tuues erinevatest kümnenditest pärit tööde kõrvutuse kaudu välja klassiku loomingulist käekirja liigendavad pidepunktid, teemad, kinnismotiivid ja kõikvõimalikud tagasipöördumised. Põldroosi loomingu muutlikkuse ja otsingulisuse seest suutis kuraator leida üles selle kõige olulisema. Lõpptulemusena sai „Kinnismõtete muuseum“ muidugi mõlema nägu. Härmi sõnul on tal endal kõige suurem rõõm tõsiasjast, et kunstnik jõudis selle näituse ära näha.
Anu Allas, Põldroos ja pildi loomine. – Sirp 10. I 2025.
Anders Härm, Nekroloogi asemel. – Sirp 12. IX 2025.
Duo Ruut ehk Ann-Lisett Rebane (paremal) ja Katariina Kivi – album „Ilmateade“ ja uudislooming
Duo Ruut on aastaid võlunud kodumaal ja kaugemalgi publikut lihtsa kõlaga rahvamuusikaseadete ja originaalmuusikaga, kusjuures laule saadetakse ainulaadsel kombel kahekesi ühel kandlel. 2022. aasta sügisel oli ansamblil võimalus üles astuda maailmamuusikat pakkuva WOMEXi põhiprogrammis. Praeguseks paistab, et kohvreid lahti pakkida ei olegi duol eriti mõtet, kui uue albumi salvestamise aeg välja arvata. 2025. aastal ilmus Duo Ruudu kontseptuaalne album „Ilmateade“, mis oli muu hulgas Guardianis kuu folkalbum, esineti aga näiteks legendaarsel Glastonbury festivalil. Tänavu veebruaris ja märtsis astub Duo Ruut taas üles Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa lavadel.
Marion Selgall, Vilud ilmad. – Sirp 5. XII 2025.
Lisete Velt, Rahvakandlega suurde ilma. – Sirp 28. X 2022.
Tõnis Pill (paremal) ja Ivo Felt – mängufilm „Fränk“
„Frängi“ tiimile eraldatud riigi kultuuri aastapreemia annab mitut põhjust uskuda paremasse tulevikku. See näitab seda, et kodumaisel originaalkäsikirjal on koht rahvusvaheliste frantsiistoodete vahel. Seda, et debütante on mõtet ja põhjust toetada, sest see on Tõnis Pilli esimene täispikk mängufilm. Seda, et selgelt vormistatud filmi ja tööga selle viimisel vaatajani on võimalik ka pandeemiajärgsel ajastul saada kodumaisele filmile 112 104 vaatajat ja tulla 2025. aasta kinolevi üldarvestuses märkimisväärsele II kohale. Ja sedagi, et filmis saab rääkida noortest ja noortele ka nii, et kellelgi pole piinlik.
„Fränk“ toob lähimineviku tänasesse päeva ja väikelinna elu tõmbekeskustesse ning paneb kohati süngetest sündmustest hoolimata uskuma, et kuskil ja kunagi hakkavad asjad liikuma paremuse suunas. Nimelt seda tunnet me praegu kõige enam vajame.
Elsbeth Hanna Aarsalu, Aeg enne eurot ja porgandeid. – Sirp 25. IV 2025.
Kaspar Viilup, Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku. – Sirp 21. III 2025.
