Donald Trumpi uuest Gaza rahuplaanist loodetakse sektori talumatu olukorra paranemist. Kuid samal ajal on Iisrael ebaseaduslikult kaaperdanud aktivistide Sumud Flotilla humanitaarabi laevastiku. Diplomaatia Iisraeliga on täielikult ebaõnnestunud. Euroopa peab tegutsema senisest hoopis otsustavamalt, näitama Iisraelile, et riigi sooritatud ränkadele kuritegudele järgnevad tagajärjed. Lõppema peab Iisraeliga tavapäraste suhete hoidmine, mida esindas Iisraeli presidendi hiljutine Eesti-visiit.

ELil on vahendeid Iisraeli survestamiseks. EL on Iisraeli suurim kaubanduspartner. Kaubandusleppe tühistamise üleskutsed on sel aastal aina valjenenud. Petitsioonid ning paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid on samuti Brüsselile meelde tuletanud kaubandusleppe inimõiguste klauslit. Euroopa Komisjon on alles nüüd lagedale tulnud osalise kaubandusleppe tühistamise ettepanekuga. Ettepanek on jäänud hiljaks ning isegi nüüd pole kindel, kas sanktsioonid saaksid liikmesriikide seas piisava toetuse. Näiteks pole kindel veel Saksamaa toetus. Lisaks on Euroopa Komisjoni asepresident Kaja Kallas öelnud, et tegemist pole Iisraeli karistamise katsega, kuid genotsiidi eest tuleb karistada igal juhul. Ükski riik, mis on toime pannud sedavõrd rasked kuriteod, ei tohi jääda karistuseta.

Septembris tunnistas ka ÜRO, et Iisrael paneb Gazas toime genotsiidi. ELi liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO genotsiidi konventsiooni. Konventsioon näeb ette nii genotsiidi ennetamist kui ka karistamist. Genotsiidi toime panevate riikidega ei tohi säilitada tavapäraseid suhteid. EL aga ootab Iisraelilt „olukorra paranemist“. Genotsiidi puhul tuleb lähtuda rahvusvahelisest õigusest. Genotsiidi konventsiooni eesmärk on „ei eales enam“ (never again), kuid Gazas ajalugu kordub.

EL on lubanud Iisraelil Gazas tegutseda koloniaalvõimu julmusega. Toimuvas taaselustub Euroopa enda läbi töötamata koloniaalne alateadvus. Belgia võimu all surid miljonid kongolased. Saksamaa pani Namiibias toime XX sajandi esimese genotsiidi ning Prantsusmaa kasutas sõjas Alžeeriaga meetodeid, mis tõid kaasa võrdluse natsidega. EL on Euroopa koloniaalminevikul ja -kuritegudel lasknud unustuste hõlma vajuda. Brüsseli narratiiv keskendub üksnes helgele, alustades antiikmaailmast ja lõpetades rahuprojekti kuvandiga. Euroopas pole kõik inimelud samaväärsed. Rass ja nahavärv loevad endiselt. Läbi töötamata koloniaalne alateadvus ongi taaselustunud.

Kuidas sai Eesti võõrustada Iisraeli presidenti Isaac Herzogit? Kuidas tallame väikeriigina jalge alla rahvusvahelise õiguse? Isegi kui Herzogi vastuolulised väljaütlemised oktoobris 2023 pole otsene üleskutse palestiinlaste kollektiivsele karistamisele, on genotsiidi toime paneva Iisraeli riigipea visiit õigustamatu. Herzogit ei saa distantseerida Gazas toimuvast. Eesti arutab majanduslikku koostööd Iisraeliga, justkui Gazat ei olekski. Mis väärtuse omistame palestiinlaste eludele ja tähtsuse palestiinlaste tapmisele? Millised põhimõtted on siinsel poliitilisel eliidil? Tavapäraste suhete hoidmine või isegi süvendamine vaid julgustab Iisraeli. Herzogi visiit on häbiks Eestile!

Gaza kriis on kaasa toonud uue toetuse Palestiina omariiklusele. Jääb arusaamatuks, kuidas on Palestiina riik võimalik olukorras, kus Gaza on purustatud ning järjest suurem osa Läänekaldast Iisraeli poolt annekteeritud. Omariikluse toetuse asemel on vaja Iisraeli survestada genotsiidi lõpetama. Vajalikud on sanktsioonid ehk kaubandusleppe tühistamine ja relvamüügi embargo. Vajalik on genotsiidi konventsiooni tõsiselt võtmine, vaid sellisel juhul on lootust Iisraeli ekspansioonile piir panna.

Iisraeli blokaadi tõttu levib Gazas näljahäda, paljud lapsed on kaotanud oma perekonna. Gazas leiab aset tõeline Palestiina rahva ellujäämisvõitlus, võimalik ka, et lõppmäng. Palestiinlaste ühtekuuluvustunne oma maaga on väga tugev. Keegi ei peaks kannatama nälga või riskima humanitaarabi nimel oma eluga. Palestiinlased on nälginud ja traumeeritud. Neil on õigus jääda oma maale ning avaldada vastupanu etnilisele puhastusele.

Gazas jätkub Iisraeli sõda Palestiina meedia vastu. Oleme teadlikud Gazas toimuvast tänu palestiinlaste julgetele reportaažidele. Palestiina ajakirjanikud töötavad kõige raskemates tingimustes ja väärivad tunnustust. Lääne meedias aga esineb solidaarsust Palestiina ajakirjanikega vähe, osaliselt ka seetõttu, et neid peetakse amatöörideks. Läänes on vaid üksikud väljaanded asjakohaselt kajastanud Gazas aset leidvat katastroofi. Erand pole teadupärast ka Eesti meedia, mis ei ole sõjast ajakirjanike vastu ega näljahädast suuremat kirjutanud. Seesuguse meediakajastuse puhul on kerge öelda, et Lähis-Idas toimuv jääb siinkandis kaugeks.

Solidaarsust Palestiinaga näitavad üles lõunapoolkera riigid ja on moodustanud Haagi grupi. Teiste hulgas kuuluvad liikmete hulka Colombia, Boliivia ja Kuuba. Väike Kuuba on ise aastakümneid kannatanud imperialistliku USA majandusblokaadi tõttu. Haagi grupi eesmärk on seista rahvusvahelise õiguse eest ja teha lõpp tugevama õiguse poliitikale. Eesmärkide saavutamiseks keeldutakse Iisraelile relvade müügist või transpordist ning Palestiina okupatsiooniga seotud majandustegevuses osalemisest. Kahtlemata on tegemist õige initsiatiiviga, kuid neil väikeriikidel on võrreldes ELiga piiratud võimalused toimuvasse sekkumiseks.

Kestva blokaadi tõttu pole maailma aktivistidel jäänud muud üle kui ise Iis­raeli blokaad murda. Selleks loodud Sumud Flotilla laevastik koosneb 40 laevast ja ligikaudu 500 osalejast paljudest maailma riikidest. Eesmärk on toimetada sektorisse toitu ja meditsiinitarbeid. Nüüd on Iisrael mitu Flotilla laeva kaaperdanud ja aktivistid vahistanud, justkui oleks kuritegu humanitaarabi ja mitte blokaad ise. Tagasi ei kohkuta millegi ees.

Maailm ei saa lootma jääda Trumpi plaanile, kus palestiinlaste tahet täielikult ignoreeritakse ning Iisraeli vägede Gazast lahkumine jääb ebamääraseks. ELil on viimane aeg kehtestada Iisraelile sanktsioonid. Vastasel juhul Brüsseli kaassüü genotsiidis püsib. Tegemist pole mitte ainult moraalse, vaid ka juriidilise kohustusega.¹ Lõppema peab olukord, kus maailma aktivistid on valitsuste passiivsuse tõttu sunnitud oma eluga riskima.

Ja paremat peame nõudma ka oma riigilt!

* Josep, Borrell, By failing to sanction Israel, EU leaders are complicit in its crimes. They must act now. – The Guardian, 1. VIII 2025.