Kuidas jagada Valgevenet?
Äpardunud riigi ärakinkimine näib kaotatud lahinguna, kuid kindlustab Euroopa võitu järgmises sõjas.
Juta Kivimäega suures skulptuuritoas
Romaanis „Suur tuba“ kirjeldab autor ühe lapsepõlve väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis.
Loone Otsa „Armastus“ on Lugu
Romaanis tegutsevad reaalsed, eesti kultuuriloole tähtsad inimesed kanvaal, mis on samuti enamjaolt tõene.
Pandeemia ja tööelu mutatsioonid
Töö valdkonnas ei tähendanud pandeemia täielikku katkestust, hoopis protsessid, mis iseloomustavad neoliberaalset kapitalismi, intensiivistusid veelgi.
Hallist hiirest Kadriorus ehk Miks on vaja tiksuvat presidenti?
Süsteemile kuuletuma harjunud vihmavarjukandjast välja kasvanud isikupäratud (mitte)mõtlejad ei ole üleajalised, nende järgi ei nimetata lennujaamu.
Lilli Suburg ja feminism Eestit vallutamas
Ahistav ja utoopiline autoriõigus
Kokkuhoidlik keha, õrnad poisslapsed ja eri sorti ressursid
Triversi-Willardi hüpoteesi versioon, mille järgi on poisid evolutsioneerunud õrnemaks ja stressitundlikumaks kui tüdrukud, ei pea igas olukorras paika.
Maarjamäe ala on ühismälu tugevdav koht
Kuidas vastuolulist paika edasi arendada? Kas see peaks olema vaikne mõtiskluspaik või atraktiivne ja aktiivne linnaruum?
Kuidas elada kaotajana?
„Supernoova“ ja „Nomaadimaa“ näitavad, et elu eksisteerib ka väljaspool võitjate maailma.
Läbi raskuste absurdi poole
Jaan Malini etenduses oli dünaamikat ja visuaalset rütmi, selle performatiivsus ja multimeediakasutus tuli esile tänu etenduspaigale ja mitmekesisele osalejate seltskonnale.
Mis on meie päritolu kood?
Rao Heidmets: „Mina püüan animatsiooni kilbil hoida ja ükskõik mis vahenditega saavutada see, et animatsioonist natukenegi räägitaks.“
Noppeid Viljandi folgimägedelt
Viljandis olid taas tõelised pidupäevad, festivalienergiast laetud kontserdid ja esinejate mängurõõm kiirgasid elujõust.
Jürka on Wanapagan ja Ants on kaval
Wanapagan on seekord kirjutatud võõrapärase algustähega W – kas märk vanast kirjaviisist või moodne moonutus?
Kas Päts ja Laidoner küüditati?
Eesti Vabariigi kunagistest riigipeadest vahistati esimesel okupatsiooniaastal kaheksa inimest kümnest. Nad kas mõrvati või surid vangistuses. Imelikul kombel pääses Päts.
Hubane nišifestival piirangute vahel
„Sõru saund“ pakkus mitmekesist elektroonilise muusika programmi, peaesinejaks rahvusvahelise haardega staažikas soome artist Jimi Tenor.
Kommentaar – Loone Otsa käsikiri „Armastus“
Puittaimede kirjeldaja ja määraja
„Lehtpuude“ I ja II osa on maailma kultuurpuittaimi tutvustavad entsüklopeedilised teatmikud, mis näitavad autori täielikku pühendumist ja suurt töövõimet.
Mänguväljak noortele ehk Kõrvalekalle normist
Sada betoonplokki ja kilomeeter prusse on Tartus vormitud kunstiakadeemia värskeks varjualuseks, noortele hingedele mõeldud ronimismaastikuks Nurk.
Põhjuste ja tagajärgedeta paarisuhe
„Stseenid ühest abielust“ lavastustervikul näib puuduvat kontseptuaalne režiiline raam, põhjendus, miks ja milliste rõhuasetustega see (vana) lugu just nüüd on uuesti lavastatud.
Mina, sina ja lind meie kannul
Kaheksa…
Kommentaar – Juta Kivimäe käsikiri „Suur tuba“
Peamiselt arvasin nii põhjusel, et karaktereid ja olustikku on sedavõrd meisterlikult kirjeldatud, et lugeja saab teosele…
Helge määramatus
Stine Bidstrup: „Kuraatoriprojekt tähendab vabadust, aga ka vastutust, sest see peab olema kontseptuaalselt veenev, veenvam kui avatud konkursiga näitus.“
Olulised asjad. Vaikivad koreograafid
Asjade nimekiri seitsmes alajaotuses
Rakenduskunst hakkab tasapisi tänu uusmaterialismi värsketele hoovustele ja materjalikunstide naasmisele Eesti kunstimaastikul taastama oma kolme-neljakümne aasta tagust seksikust.
