2021-20 (3842)

Maksud, õnnetunde allikas
Allikas: Eurostat

Maksud, õnnetunde allikas

Vähe maksustades valitsus kiusab, mitte ei premeeri kodanikke.

„Animist“ – meie oma animafestival
Animafestival „Animist“ otsib animatsiooni seost teiste valdkondadega. Pildil korraldajad Priit Tender ja Mari Kivi.
Piia Ruber

„Animist“ – meie oma animafestival

Priit Tender: „Animatsiooni haarmed ulatuvad ju igale poole. „Animist“ võiks olla selline kese, mis hõlmab ka igasugused perifeersed alad.“

Kunsti roll ühiskonnas ja biosfääris
Rahvusvaheline konverentsisari „Biotoopia“ toob augustis kokku bioloogid, kunstnikud ja posthumanistlikud filosoofid, et üheskoos mõtelda toimivatest tulevikuväljavaadetest. „Biotoopiast“ saab lugeda ka lk 36 ja 37.
Peeter Laurits

Kunsti roll ühiskonnas ja biosfääris

Kunst pole mitte ainult teistsugune kommunikatsioon, vaid annab ka võimaluse teisiti mõelda nendest kogemustest, millest otsesõnu rääkida ei saa.

Ökosotsialism kui vajalik utoopia keset COVID-19 pandeemiat
2021. aastal ei ole ökoloogiline moderniseerumine ilma majanduskasvu lahutamiseta emissioonide kasvust enam võimalik. Seepärast peab iga olukorra tõsidust arvestav reformiplaan olema radikaalne. Pildil ülemaailmsest noorte kliimastreigist osavõtjad 2019. aasta märtsis Londonis.
Wikimedia Commons

Ökosotsialism kui vajalik utoopia keset COVID-19 pandeemiat

Eeldati, et koroonapiirangud teevad protestimisele lõpu. Selle asemel on konfliktid süvenenud. Koos Prantsusmaaga on USAst saanud sotsiaalses käärimises maailma liider.

Vajame looduskeerulisemat ümbrust
Vanad linnad arenesid ja kasvasid tihti aegamööda, nagu kasvab mets, nii sai neis tekkida palju mitmekesisust nagu Portos Portugalis.
Jaan Kaplinski

Vajame looduskeerulisemat ümbrust

Oleme liiga korralikud, see aga tähendab elutust, eluvaenulikkust, karptube kastmajades, rohelisi kõrbeid, linnulauluta kevadeid ja kiiruga alleel jalutatavaid koersõpru.

Kevadtorm südamel

Esmaspäeval algas kolm nädalat vältav suurejooneline õppus Kevadtorm. Ligi 7000 meie ja liitlaste kaitseväelast treenib, et meie armast väikest riiki, mis on otsekui metsmaasikas (ütles keegi kord), mitte keegi noppida ei tihkaks.
Tänapäeval pole õppusel paugutamine, metsas müttamine mingi ekstreemsus. Hoopis äärmuslikum on telefonide ärakorjamine ehk siis nutipaast: kolm nädalat Twitterita!
Meeldivad sulle siis suurte silmadega jaapani plüüsnukud fumo’d,…

Suurim julgeolekuoht on usaldamatus

Eesti riik on praegu nagu vahva rätsep, kes lööb kaks kärbest ühe hoobiga.
Kui tuli uudis, et septembrist koondatakse Kaitseväe Orkester, siis oli raske seda tõsiselt võtta. Loodeti, et see on Martin Heremi strateegiline võte panna kärpeprotsentidele nimed ja näod taha ning nõnda kärpimisest pääseda. See on mõistetav, kuna kaitsekulutused on seotud rahvusvaheliste kokkulepetega…
Musta Pedelli manuaal
No mis Kaose käsiraamat oleks ilma näitlike fotodeta? Näitena on eriti hea luuletaja Jaan Malini lähivaates portree.
Repro

Musta Pedelli manuaal

Et Tartu kunstielu toimiks, on vaja ustavat Kaose kogudust. Et Kaose kogudus elus püsiks, tuleb anda välja Kaose käsiraamat ja leida rohkelt inimesi, kes sellest eeskuju võtaksid.

Pealelend  – Peeter Laurits, „Biotoopia“ korraldaja
Peeter Laurits
Jaan Tootsen

Pealelend – Peeter Laurits, „Biotoopia“ korraldaja

Korraldad augustis Viinistul toimuvat hübriidkonverentsi „Biotoopia“. Mis on biotoopia? Kas antropotseeni vastand, bio-utoopia või midagi muud?
„Biotoopia“ tunnuslause on „Lähikontakt maapealsete eluvormidega“. Biotoopia on kui…
Muusikakriitika – muusikaelu kuri vaim
Kui Eesti NSV ajal oli vähemalt selge, et kriitiku ideaal on olla rahvavalgustaja ning interpreedi ja helilooja hinnaline abimees, kes jagab nõudlikke, kuid heatahtlikke õpetussõnu, siis 1990. aastate kirevates ajakirjandusoludes tuli hakata kriitiku rolli mõtestama otsast peale. Fotol Igor Garšnek 2000. aastal ETV saates „Muusikaelu“ muusikakriitikat mõtestamas.
Videokaader

Muusikakriitika – muusikaelu kuri vaim

Muusikakriitika on lakkamatus kriisis, aga ilmub siiski. Selle funktsioon on määratlematu, adressaat selgusetu ja kõlapind kaheldav.

Eesti ravimtaimedest XII
Oli veel palju taimi, millest kõneldi kui väga heast ravimtaimest, mis aitab kurja sõna, nõiduse ja kaetise vastu. Kaetiserohud. Kassiratas ehk maajalg on üks neist.
Kristel Vilbaste

Eesti ravimtaimedest XII

Lugu kõige kangemast rohust ehk Eesti otsib ravimtaimede-imetegijate pikast rivist superstaari. Kas usk või toimeained?

Tui Hirv, laulja, esseist ja pedagoog  
Tui Hirv
Lilja Birgisdóttir 

Tui Hirv, laulja, esseist ja pedagoog  

Inimese unistused ja ettekujutused, mida ta oma vabadusega peale hakkaks, sõltuvad sellest, mis tema päevi täidab. Virginia Woolf jõudis järelduseni, et naise looming ja eneseteostus algavad oma toast. Vendade Urbide laulus palvetab Ivan aga: „Mulle…
Kunstniku, kujundaja ja sõbra  Andres Rõhu mälestuseks
Andres Rõhu 3. IV 1965 – 16. V 2021
Erakogu

Kunstniku, kujundaja ja sõbra Andres Rõhu mälestuseks

Pühapäeval leiti Tartus Veerikul oma ateljeest-kodunt surnuna kunstnik Andres Rõhu. Andres oli 3. aprillil saanud 56, muidugi väga varane minek.
Laiemalt teatakse Andrest kõigepealt raamatukujundajana.…
Tähelepanekuid 2020. aasta luulest
Joosep Vesselovi debüütkogu „Linna laul“ mõjub värske tuulehoona mitmes mõttes. Näiteks pakub see vaheldust meie igapäevaelu lahutamatuks osaks kujunenud koroonapandeemiale, sest selles raamatus võtab maad poeesiaepideemia.
Värske Rõhk / Facebook

Tähelepanekuid 2020. aasta luulest

Aja kujustamine, paigavaim, inimlik lähedus, sõprus ja armastus – mitmeid möödunud aastal ilmunud eestikeelseid luulekogusid läbivad just universaalsed teemad.

Friikide kodukinokanal
Mubi praegusest valikust leiab ka näiteks äsja Oscareid pälvinud Chloé Zhao esimese täispika mängufilmi „Laulud, mida mu vennad mulle õpetasid“, kust on näha kõike seda, mida lavastaja ka praegu oluliseks peab: autentsust lugudes, osatäitmistes, lavastuses.
Kaader filmist

Friikide kodukinokanal

Voogedastusplatvormi Mubi kaudu leiab nõudlikum filmihuviline kureeritud valiku maailma väärtfilmivaramust.

Põranda alt massidesse, raamidest välja vabadusse
Rineke Dijkstra.  The Buzz Club, Liverpool, Suurbritannia / Mystery World, Zaandam, Holland. 1996–1997 
Videokaader,  kunstniku loal, Marian Goodman Gallery, New York, Pariis  

Põranda alt massidesse, raamidest välja vabadusse

Kumu väljapanek toimib sissejuhatusena klubikultuuri või ka selle kunstilise eneseväljendusena. Täitmata on küll jäänud kuraatori lubadus käsitleda selle jõudmist Eestisse.

Vahtranina lend
Auto tundub nii tark ja keerukas olend ja vahtranina nii rumal tema kõrval.
Wikimedia Commons

Vahtranina lend

Vanapagana kaudu teame, ei ei olegi mingisugust tuld, mis inimese puhtaks põletaks, vaid ikka tuleb oma hingega ise hakkama saada. 

Koekangur
Luuletaja, filosoof ja tõlkija Mart Kangur
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Koekangur

Iga luuletus Mart Kanguri uues raamatus „Armkude“ on kalliskivi, ja nagu Indra võrgus, peegelduvad igaühes neist kõik teised.

Kuidas portreteerida telefonikõnet?
Rimini Protokolli Berliini Mitte linnaosas kulgevas ja Stasi jälitustegevuse protokollidest inspireeritud lavastuses „50 kilomeetrit toimikuid“ („50 Aktenkilometer“, 2011) kohtuvad heliruumis linnakeskkond, ajalugu ja tänapäev.
Dorothea Tuch

Kuidas portreteerida telefonikõnet?

Teatrid pöörduvad lavastusteks tehnoloogilisi vahendajaid otsides vahel telefoni poole, sest ekraaniküllastumuse ajastul mõjub see turvalise, nostalgilise ja inimlikumana.

Järelemõtlemise aeg
Kultuuriarutelu ei ole kunagi olnud lineaarne, aga nüüd on ta pigem nagu ämblikuvõrk, mis ühendab mööbli kardinate ja lambipirniga.
hippopx.com / CC0

Järelemõtlemise aeg

Kultuur on nii mõtestaja kui ka mõtestatav, avab, aga seda on ka vaja avada. Aga et see oleks üldse võimalik, peab ta kõigepealt olema relevantne.

Ester Mägi ja tema aeg
Ester Mägi looming kõneleb looja nõudlikkusest iseenda vastu. Oma peateoseid viimistles ta kaua, justkui raatsimata neist lahti lasta, enne kui mõttelaine on viimasegi kivi konarustest siledaks lihvinud.
EMIK

Ester Mägi ja tema aeg

Lakoonilisus on olnud Ester Mägi väljenduslaadi põhiomadus sestpeale, kui ta leidis 1960. aastatel üles oma loomingu pärisosa.

Fassadism – kas väärastav või vääristav kompromiss?
Rotermanni kvartali leivavabriku ümbersünd kontorihoonena (Koko arhitektid).
2 × Piia Ruber

Fassadism – kas väärastav või vääristav kompromiss?

Pärand pole ainult „Kalevipoeg“, vaid ka vanad majad. Ka vanades majades, nagu vanades inimesteski, ei tohiks näha ühiskonnale koormat, vaid tänu nendele on meie maailm rikkam.

Võim ja sugu. Palestiina vabadus on feministlik küsimus
Kväärid marssimas Berliinis Palestiina eest.
montecruzfoto.org

Võim ja sugu. Palestiina vabadus on feministlik küsimus

Eelmisel laupäeval, 15. V oli Nakba – palestiinlaste mälestuspäev, mis märgib 1948. aastal toimunud katastroofi, kui Palestiinas sunniti sajad tuhanded araablased lahkuma oma kodust.…
Nemad ongi leegion
Nad jälgivad oma tuhande silmaga. Ei, mitte meid – mitte ilmtingimata meid, vaid valgust ja üksteist.
Peeter Laurits

Nemad ongi leegion

Antropotseenis ei seisa inimkond eraldi kõigest muust elavast, taimede oskustele ja ökoloogilistele seostele tasub pöörata tähelepanu.

Kas teraapia või teater?
Paide teatri näitleja Johannes Richard Sepping jagab poeetilist konsultatsiooni.
Paide teater

Kas teraapia või teater?

Loodetavasti on nõustamisliinidel, eluliinidel jm tööl vähemasti sama tundliku näitlejavaistu ja -andega inimesed, kuigi raske öelda, kui palju oli „Poeetiliste konsultatsioonide“ telefonikõnes näitlemist.

„Hõbetüdrukutest“ tagantjärele

„Hõbetüdrukutest“ tagantjärele

Kataloogis antakse intelligentne ülevaade algallikatest, varasematest väljapanekutest ja uurimustest ega ole unustatud ka kureerimispõhimõtteid.

Aasia sajand III  – quo vadis, India!
Hindutva ideoloogia kohaselt pidi uus India olema hindude India, muslimid ja teiste religioonide järgijad kuulutati võõrkehaks. Pildil natsionalistlike rünnakute käigus 2020. aasta algul põlema süüdatud hoone muslimite elurajoonis Delhis.
Wikimedia Commons

Aasia sajand III – quo vadis, India!

Indias süveneb apartheidipoliitika. Muslimi meestel keelati abielluda ja isegi suhelda hindu naistega.

Kuidas me koos elame?
Eesti paviljonis avatakse näitus „Plats! Väärikas kahanemine“. Seekordne ekspositsioon keskendub kahaneva elanikkonnaga väikelinnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Näituse kuraatorid on Jiří Tintěra, Garri Raagmaa, Kalle Vellevoog, Martin Pedanik ja Paulina Pähn.
Samuele Cherubini

Kuidas me koos elame?

XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal esitab aktuaalseid ja akuutseid küsimusi. Oludest hoolimata avatakse biennaal mai lõpus nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt.

Terav luulegraatsia
Luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane Livia Viitol pälvis mullu Friedebert Tuglase novelliauhinna.
Erakogu

Terav luulegraatsia

Livia Viitoli luulekogu „Suur suleaeg“ iseloomustavad sõnatäpsus, lummav kujundikasutus ning loo jutustamise oskus.

Hendrik Adamsoni murdeluulekonkurss
Õpetaja ja kirjanik Hendrik Adamson 1944. aastal oma koduõues Viljandimaal Kärstnas.
Eesti Kirjandusmuuseum

Hendrik Adamsoni murdeluulekonkurss

Mulkide Selts kutsub osa võtma Hendrik Adamsoni murdeluulekonkursist.
Võistlusele oodatakse luulevalikuid vähemalt viie luuletusega, mis on kirjutatud autori lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste (kuni 19aastased) loomingut hinnatakse eraldi. Konkurss kestab…

Vahur Afanasjev 24. VIII 1979 – 10. V 2021

Vahur Afanasjevi (Laanoja) lahkumine on miski, millega näib olevat võimatu leppida. Ta oli parimas loomeeas – surmapäevaks ajakirjas Looming veel ilmumata tosin võrratut lühilugu, mis tähistasid järjekordset pööret ta loomingus, ja uue luulekogu käsikiri trükki minekut ootamas. Aga veel vastuvõetamatum on see neile, kellel oli õnn temaga elus kokku puutuda, tunda teda…
Sirp