Olümpia avapidu kui riigi pehme võimu etendus? Miks ka mitte!
Semiootik Chris Arning on võtnud olümpiamängude avapeo olemuse kokku kolme mõistega: pehme võim, ideoloogia ja sümbolitega manipuleerimine. Ühelt poolt võib temaga nõustuda, kuid teisalt tuleb vastu küsida: aga miks ka mitte? Eks see kolme ja poole tunnine etendus olegi ju korraldava riigi ja rahva ajaloo väljapanek miljarditele silmapaaridele,…
4 minutit
Favela’d: üle takistuste asfaldi poole
Ametlike lahenduste venima jäämise tõttu on elanikud asunud ise probleeme lahendama.
Rio de Janeiro on vastuolude linn. Legendaarsed rannad ja ikoonilised mäed vahelduvad jõukate ja vaeste linnaosadega, planeeritud linnaruum isetekkeliste asumite, favela’dega.1 Favela seostub brasiillastel sageli vaesuse ning millegi negatiivse ja ohtlikuga, mille puhul ruum tuleb allutada korrale. Kohati nähakse…
4 minutit
Punki jätkub, küberiga on raskusi
Teatri Must Kast „Nornide mängud“. Lavastaja ja dramatiseerija Jaanika Juhanson „Vanema Edda” kangelaslaulude põhjal, lavastuskunstnik Sander Põldsaar, helikunstnik Gee. Osades Kaija M. Kalvet, Jaanika Tammaru, Birgit Landberg, Laura Niils, Liina Leinberg, Fatme Helge Leevald (Endla teater), Kaarel Targo. Esietendus 3. VII Raadi lennukiangaaris.
Tartu noorim väiketeater Must Kast lõpetas oma esimese hooaja suuremahulise suvelavastusega…
Tartu noorim väiketeater Must Kast lõpetas oma esimese hooaja suuremahulise suvelavastusega…
5 minutit
Leili Muuga 14. XI 1922 – 1. VIII 2016
Lahkunud on silmapaistev maalija Leili Muuga. Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. aastal Naltšikisse. Aastatel 1940–41 õppis ta Moskva tehnoloogiainstituudis, aastatel 1941–43 töötas Naltšikis kunstiateljees meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943–45 Ordžonikidze (Vladikavkazi) mäe- ja metallurgiainstituudis ning…
2 minutit
1908. aasta Londoni olümpiamängudel tühistati Dorando Pietri jooks talle viimastel meetritel osutatud abi kasutamise tõttu.
Wikimedia Commons
Sportlased, palavus ja saavutusvõime
Sportlaste töövõime langeb peamiselt kahe teguri tõttu: kehatemperatuuri ulatuslik tõus ja keha veevarude vähenemine.
7 minutit
Venemaa asfalt
Rio olümpia seni põletavaim teema on olnud kahtlemata Venemaa. Lisaks muule maailmale on ka Eesti ajakirjandusveerge täitnud lõputud uudised, arvamused, soovitused ja analüüsid ning prognoosid sellest, mis saab dopinguga patustanud Vene sportlastest. Alles hiljuti oli veel lahtine, kas venelased võistlevad sellel olümpial koos pagulaskoondisega Rahvusvahelise Olümpiakomitee lipu all või mitte. Tänaseks on selge, et venelased olümpiast täiesti kõrvale…
2 minutit
St. Cheatersburgi tuvipunk põhineb Eesti parimate esilauljate hulka kuuluva Chungini karismal.
Vladimir Ljadov
Sukeldumine hästivarjatud mitmekesisusse
DiveDiveDive’i festival 22.–23. VII Telliskivi loomelinnaku Punases majas.
4 minutit
Idealism kui positsioon ja praktika
Kuigi näitusel on raske ühtset seisukohavõttu näha, on selge, et osalejad usuvad oma tegevusse, ning see teeb neist idealistid.
Rakenduskunsti näitus „Idealistid” Tallinna Kunstihoones kuni 14. VIII. Kuraator Karin Paulus, kunstnikud Kalle Aasamäe, Andres Ansper, Reet Aus, Rene Haljasmäe, Monika Hint, Madlen Hirtentreu, Sandra Jõgeva, Kadri Jäätma, Erki Kannus, Karmo…
5 minutit
Nikolai Baturin saab täna 80aastaseks.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Veskit käivitav pisar
„Baturin, Sa tegid seda taas!“ hüüatas Rein Veidemann romaani „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“ ilmumise peale.* N-ö päris Baturin on see raamat tõesti. Tekst, olgu alustuseks öeldud, avab end suure vaevaga. Tuleb…
6 minutit
Krahv Orlovi ja doktor Astrovi suurim armastus
Oleg Rogatšovi (23. XI 1959 – 24. VII 2016) mälestuseks
Ta tsiteeris tihti Bloki „Palagani“ näitlejatest, kelle tõest peaks kõigil olema valus ja helge. Oleg rääkis, et tal ei ole kuulsusjanu ega auahnust, on vaid usk teatrisse, armastus teatri ja vastumeelsus ebajumalate vastu, keda ta endale kunagi ei teinud. 1978. aastal lõpetas ta Vene…
2 minutit
Pealelend – Fernando Gondo, Brasiilias sündinud ja kasvanud 38-aastane endine reklaamiagentuuri copywriter.
Siia maailmanurka jõuavad Brasiiliast peamiselt murettekitavad uudised. Kõik tundub olevat nii halvasti, kui üldse olla saab: majandus on kriisis, poliitilised kemplused on tekitanud ühiskonna lõhenemise ja täpiks i peal on kontrollimatu Zika viiruse puhang. Kuidas sina brasiillasena praegust…
2 minutit
Luigeluulinn on ehitatud tugevale vundamendile
Ülo Kriguli lühiooper „Luigeluulinn“. Libretistid Taavi Eelmaa ja Marianne Kõrver, Kristiina Ehini samanimelise lühijutu põhjal. Lavastaja Marianne Kõrver, muusikajuht ja dirigent Risto Joost, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Triinu Pungits, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, koreograaf Marge Ehrenbusch. Esitajad Iiris Vesik (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Marius Peterson (bariton), Eesti Filharmoonia Kammerkoor,…
5 minutit
Spordimuusika kangelased: Freddie Mercuryst Leopoldini
Pisut üle kuu tagasi sai esimest korda kuulda täna algavate Rio olümpiamängude teemalugu „Alma e Coração“ („Hing ja süda“, esitajad sambastaar Thiaquinho ja räppar Projota). See on küllalt hästi produtseeritud, kuid kunstilises mõttes õlgu kehitama panev keskpärasus, milles võib mumifitseerituna leida kõik spordihümnile vajalikud elemendid nagu reibas rütm ja ergutavad…
4 minutit
Catalina González Quintero: Ajakirjanikuna pole sul aega mõelda, lugeda või üldse midagi analüüsida. Pead muudkui mingil ebaintelligentsel poliitikul sabas käima ja intervjuud nuruma. See oli kohutav.
Erakogu
Colombiast läbi filosoofi silmade
Catalina González Quintero: „Me toome enestega probleemide käsitlemisel kaasa eelarvamused, eelhoiakud. Filosoofil on professionaalne kohus nende eelarvamuste ja esmaste impulssidega mitte kaasa minna.“
9 minutit
Andres Merits: „Meie ise siin oleme välja töötanud kuus tõsiseltvõetavat Zika-vastase vaktsiini kandidaati ning väidan, et nad töötavad kõik väga hästi.“
Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix
Kookospalmide viirustest HI- ja Zika viiruseni
Viroloog Andres Merits: „Saame alfaviiruste geneetilise manipuleerimisega tekitada selliseid tüvesid, mis meid kaitsevad hulga ohtlikumate viiruste eest.“
10 minutit
Ülle Udam 13. VI 1943 – 27. VII 2016
Raske haigus on viinud meie seast viljaka ja mitmekülgse tõlkija Ülle Udami.
Ülle Udam, neiuna Nurk, sündis eestimeelsete haritlaste perre. Pärast Tallinna VII keskkooli lõpetamist astus ta 1961. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli alul inglise, siis prantsuse filoloogia osakonda, mille lõpetas 1967. aastal. Lisaks õppis ta itaalia ja rootsi keelt, TRÜ orientalistikakabinetis Pent Nurmekunna käe all aga jaapani…
Ülle Udam, neiuna Nurk, sündis eestimeelsete haritlaste perre. Pärast Tallinna VII keskkooli lõpetamist astus ta 1961. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli alul inglise, siis prantsuse filoloogia osakonda, mille lõpetas 1967. aastal. Lisaks õppis ta itaalia ja rootsi keelt, TRÜ orientalistikakabinetis Pent Nurmekunna käe all aga jaapani…
1 minut
Suure jalgpalliromaani ootuses
Sport pole kunagi kirjanike meelisteemade hulka kuulunud, ikka on ainult üksikud entusiastid sellest kirjutada võtnud. Seda rõõmustavam on, kui korraga on põhjust kahest ja veel kunstiliselt arvestataval tasemel spordiraamatust kõnelda. Mika Keräneni „Väravajoonel“ ja Helen Eelranna „Suluseis“ pole seejuures lihtsalt spordiromaanid, vaid ka jalgpallilood. Juhtumisi on mõlema peategelaseks väravavaht, kellest üks teeb profipallurina oma…
3 minutit
Tänavuse Tartu armastusfilmide festivali lõpufilmiks on igati sobivalt Jane Austeni ekraniseering „Armastus ja sõprus“ (pildil Chloë Sevigny ja Kate Beckinsale).
Kaader filmist
Ameerika kaudu inglaslikkusest
Mängufilm „Armastus ja sõprus“ („Love & Friendship“, USA, 2016, Iirimaa-Holland-Prantsusmaa-USA-Suurbritannia), režissöör-stsenarist Whit Stillman, operaator Richard van Oosterhout, helilooja Benjamin Esdraffo. Põhineb Jane Austini novellil „Leedi Susan“ („Lady Susan“). Osades…
4 minutit
Astrid Saare 8. IV 1929 – 14. VII 2016
Lahkunud on Tartu maalikunstnik, Tartu kunstikooli kauaaegne joonistusõpetaja Astrid Saare (1958. aastani Rammo). Ta sündis Tartus, omandas seal keskhariduse ning alustas 1949. aastal kunstiõpinguid Tartu riiklikus kunstiinstituudis maalikunsti erialal. Kooli lõpetas aga 1955. aastal Tallinnas Eesti riiklikus kunstiinstituudis, kuna kunstialase kõrghariduse andmine koondati Tallinna. Aastatel 1957–1992 töötas Saare Tartu kunstikooli joonistusõpetajana, seejärel…
1 minut
Spordikommentaator kui praktiseeriv filosoof
Parimad olümpial osalejad on need, kes ei aja taga aplausi ega kasumit, vaid kes on saabunud mängudele vaatlejatena, mõtisklema, mis seal staadionil õigupoolest toimub.
Kes kõneleb, kui kõneleb spordikommentaator? On see lihtne inimene, kes on kohal ja üritab vaatajale-kuulajale edasi anda oma kohalolu ja tunnistatava sündmuse ainukordsust? Või on…
4 minutit
Harry Olti (26. IV 1929 – 27. VII 2016) meenutades
Meie hulgast on 88. eluaastal lahkunud muusikateadlane, helilooja, muusika- ja kultuuritegelane Harry Olt.
Harry Olt sündis Porkuni vallas Kadila külas 26. aprillil 1929. aastal. 1944. aasta sügisel põgenes ta 15-aastasena Rootsi, kus alustas kohe klaveri- ja muusikateooria õpinguid. Hiljem õppis Uppsala ülikoolis muusikateadust ja Stockholmi ülikoolis muusikasotsioloogiat, eraviisiliselt ka Olav…
Harry Olt sündis Porkuni vallas Kadila külas 26. aprillil 1929. aastal. 1944. aasta sügisel põgenes ta 15-aastasena Rootsi, kus alustas kohe klaveri- ja muusikateooria õpinguid. Hiljem õppis Uppsala ülikoolis muusikateadust ja Stockholmi ülikoolis muusikasotsioloogiat, eraviisiliselt ka Olav…
2 minutit
Eduard Wiiralt. Pariisi motiiv. Värviline puulõige, 1926. Eesti Kunstimuuseum.
Stanislav Stepaško
Kellele võõras, kellele oma, aga ikka Pariis
Kerttu Männiste: „Enamik eesti kunstnikke kujutas Pariisi eemaltvaataja pilgu läbi, kas siis esindus- või turistliku, aga sageli just äärelinna vaatena.“
6 minutit
Aprillist alates käib Michel Temeri tagandamisprotsess kahtlustusega laiaulatuslikus korruptsioonis.
USA Today Network / Sipa USA / Scanpix
Uus Ameerika avastamine
Täna vaatab kogu maailm televiisorist, kuidas olümpiatõrvik kantakse Rio de Janeiro Maracanã staadionile. Avatseremoonia pealavastaja, Brasiilia režissöör Fernando Meirelles („Jumala linn“, „Ustav aednik“, „Pimedus“ jne) lubab kuulsal jalgpallistaadionil näidata Brasiilia tulevikuvisiooni.
Olümpia…
Olümpia…
10 minutit
Kas püüda São Paulo biennaalieetrisse elu sisse puhuda või mitte?
10. IX kuni 12. XII on taas avatud São Paulo nüüdiskunsti biennaal, seekord juba kolmekümne teist korda. Suurüritus kutsuti Brasiilias ellu 1951. aastal. São Paulo biennaal ei ole mitte ainult esimene iga kahe aasta tagant toimuv nüüdiskunstiülevaatus Ameerikas, vaid Veneetsia biennaali järel kogu maailmas vanuselt teine. Eks…
2 minutit
Miks augustis kinno minna?
Ülevaade augustikuistest filmi-eriüritustest Eestis
Suvefilmid seostuvad ikka kutsuva mere, helkiva päikese ja lõbusalt aega veetvate pahaaimamatute turistidega. Suvised rannafilmid on aga petlikud ning parimad filmilained kerkivad talvel, kui suvistest kinomenukitest ei mäleta enam pealkirjugi. Kui suvel kinno minna, siis tasub hoopis tagantjärele vaadata mõjukamate lainete seni veel nägemata filme. Mõni asi lihtsalt ei aegu.
Eestis…
Eestis…
5 minutit
Pretsendenditult kõrgelennuline ooperijuuli
Pärnu ooperipäevad 7.–9. VII Pärnu kontserdimajas,
Saaremaa ooperipäevad 25.–31. VII Kuressaare lossi ooperimajas.
Kui mullu Pärnu ooperipäevi ei toimunudki ja Saaremaad külastanud Milano trupi etendustel võis pisaraid valada mitte meeleliigutusest, vaid pigem nördimusest viletsa muusikalise taseme üle, siis tänavu tegi Eesti Kontsert mulluse pettumuse kuhjaga tasa. Pärnus sai näha Donizetti tundmatut noorusooperit ja…
Saaremaa ooperipäevad 25.–31. VII Kuressaare lossi ooperimajas.
Kui mullu Pärnu ooperipäevi ei toimunudki ja Saaremaad külastanud Milano trupi etendustel võis pisaraid valada mitte meeleliigutusest, vaid pigem nördimusest viletsa muusikalise taseme üle, siis tänavu tegi Eesti Kontsert mulluse pettumuse kuhjaga tasa. Pärnus sai näha Donizetti tundmatut noorusooperit ja…
6 minutit
Kui 1972. aastal võeti valitsuses vastu otsus rajada Piritale puhke- ja spordikeskus, siis polnud seal veel sõnagi olümpiast. Tallinna olümpiapurjespordikeskus, vaade endisele Interklubile, nüüdsele konverentsikeskusele. Arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Avo-Himm Looveer, Ants Raid.
Johannes Külmet / Arhitektuurimuuseum
Kallion. Tallinn
Tallinna väljaehitamine olümpiaks 1971–1979
8 minutit
