Reedel jälle uus Sirp
Värskes Sirbis:
Kas jalad põhjas või nina veel all?
XX sajandi kurjategijad – esimees Mao ja seltsimees Stalin. Ning XXI sajandi Herman Simm.
“Loova Eesti” värav avanes.
Apollo raamatumaja hiigelsammud kokkukuivanud turul.
Miks kõikjal ajalehtedes on ilusate naiste pildid?
Arvustusi kirjanduse, teatri, muusika ja filmi vallast.
Keele-elu: aasta tegu on “Keele märksõnastik”.
Loe Sirpi, see loeb. Ja kui loetud, siis telli ka järgmiseks aastaks.
Kas jalad põhjas või nina veel all?
XX sajandi kurjategijad – esimees Mao ja seltsimees Stalin. Ning XXI sajandi Herman Simm.
“Loova Eesti” värav avanes.
Apollo raamatumaja hiigelsammud kokkukuivanud turul.
Miks kõikjal ajalehtedes on ilusate naiste pildid?
Arvustusi kirjanduse, teatri, muusika ja filmi vallast.
Keele-elu: aasta tegu on “Keele märksõnastik”.
Loe Sirpi, see loeb. Ja kui loetud, siis telli ka järgmiseks aastaks.
1 minut
Järgmisel nädalal on selle sügise esimene balletiesietendus
26. novembril on rahvusooperis selle sügise esimene balletiesietendus. Balletiõhtu raames jõuavad lavale kolm eriilmelist lühiballetti – Uwe Scholzi „Teine sümfoonia“, Tiit Härmi „Pelléas ja Mélisande“ ning Nils Christe „Enne öö saabumist“.
1 minut
Lastehommik Kadrioru kunstimuuseumis
Laupäeval, 21. novembril kell 11.00 on 5–11aastased lapsed oodatud Kadrioru kunstimuuseumisse lastehommikule „Tinasõdurid ja tikkimine”.
1 minut
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise projekt edeneb plaanipäraselt
Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutus (ERMES) esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele 13. novembril muuseumi uue hoone ehitamise täistaotluse, et saada Euroopa Liidu struktuurfondidest 500 miljonit krooni muuseumihoone ehitamiseks Tartusse Raadile.
1 minut
Eesti mäluvaramus on puudus Soome-mälestustest
Kuni 1. detsembrini koguvad Eesti Kirjandusmuuseum ja Soome Instituut lugusid teemal „Minu mälestuste Soome“, et täiendada meie rahvuslikku mäluvaramut. Sarnaselt talletatakse praegu Soomes mälestusi soomlaste Eestis-käimistest.
1 minut
ERM tutvustab kihelkonnapiiride temaatikat Pärnumaa Kodukandi 10. aastapäeval
Täna, 18. novembril on Eesti Rahva Muuseumi esindus Pärnumaal Pärnjõe Põhikoolis Vändra vallas, et osaleda MTÜ Pärnumaa Kodukant 10. aastapäeval ettekannetega kihelkonnapiiride kohta. Toimub rahvakultuuri nõuandetuba ning näituse põhjal tutvustatakse kihelkondlikust printsiibist lähtuvalt kogutud ja korraldatud kogusid. Kohalolijatele on vaatamiseks ERMi uue hoone makett…
1 minut
Rahvusooper kuulutab välja konkursi parima noore tantsukriitiku leidmiseks
Rahvusooper Estonia kuulutab välja konkursi parima noore tantsukriitiku leidmiseks. Noori kriitikuid oodatakse külastama 26. novembril esietenduvat lühiballettide õhtut, mille raames jõuavad lavale kolm eriilmelist kaasaegset balletti – Nils Christe „Enne öö saabumist“, Tiit Härmi „Pelléas ja Mélisande“ ning Uwe Scholzi „Teine sümfoonia“.
1 minut
Maailma joonistuste galerii Makedoonias
10. detsembril avatakse Makedoonia pealinnas Skopjes Osten Galeriis « Maailma joonistuste galerii » (World Gallery of Drawings), kus on väljas 550 joonistust 250 kunstnikult 40-st riigist. Eestit esindavad Tarmo Roosimölder, Maie Helm, Reti Saks, Merike Sule-Trubert, Einike Leppik, Aili Vahtrapuu, Kristi Kongi, Erkki Lepik, Lea Liblik, Virge Jõekalda, Jekaterina Roman, Priit Kõiv, Girlin Bassovskaja, Diana…
1 minut
Rahvusvaheline portreede näitus Mauritiusel
26. novembril avatakse Mauritiusel Port Louis’is IBL Galeriis “Rahvusvaheline portreede näitus”, kus lisaks Mauritiuse kunstnikele osalevad autorid ka Bangladeshist, Horvaatiast, Norrast, Ungarist ja Prantsusmaalt. Eesti kunstnikest on esindatud Aavo Ermel, Ines Erlemann, Tarvi Laamann, Sirje Protsin Petersen, Merike Sule-Trubert ja Eesti-Taani esindaja Per William Petersen.
1 minut
Aasta kodaniku kandidaate saab Kultuuriministeeriumile esitada 19. novembrini
Kultuuriminister Laine Jänes kuulutas välja konkursi kandidaatide leidmiseks aasta kodaniku aunimetusele, mis kuulutatakse välja kodanikupäeval, 26. novembril. Selle aasta kodanikupäeva motoks on „Loovad inimesed – edukas riik”.
1 minut
Vene teater Euroopa teatri kontekstis
Tarka kultuuripoliitikat ei ole oodata neilt, kes täna Vene tüüri juures.
Euroopa teatrit pole olemas – eks katsu võrrelda soome teatrit portugali omaga. Võib-olla leiavad nad suurema ühisosa pigem vene teatriga kui isekeskis. Nii on igal võrdlejal oma peegel, mille abil süsteem üles ehitada. Minu peegel on saksa teater, millega võrdlen vene teatrit.…
Euroopa teatrit pole olemas – eks katsu võrrelda soome teatrit portugali omaga. Võib-olla leiavad nad suurema ühisosa pigem vene teatriga kui isekeskis. Nii on igal võrdlejal oma peegel, mille abil süsteem üles ehitada. Minu peegel on saksa teater, millega võrdlen vene teatrit.…
10 minutit
Kumu kunstimuuseumil on valminud virtuaaltuur
Kumu kunstimuuseumil on valminud interaktiivne multimeedialahendus, mis võimaldab külastada muuseumi interneti vahendusel ning annab läbilõike muuseumi olemusest ning tegevustest. Virtuaaltuur koosneb oma olemuselt omavahel seotud panoraamfotodest, mille vaatamine tekitab illusiooni ruumis kohal viibimisest ning hiire abil seal ringi liikumisest. Virtuaaltuuri esitletakse esmakordselt 17. novembril muuseumi 90. juubeli vastuvõtul Kumus ning seejärel…
1 minut
Jevgeni Mironov: „Aeg, mis kulub teatrijuhi kohustustele, on näitleja jaoks raisus”
Jevgeni Mironovil on käsil filmitöö Dostojevski ainetel, režissööriks V. Hotinenko. Pärast Balti gastrolle ootavad ees võtted Baden-Badenis, Roomas, Moskvas ja Peterburis. Mironov mängib 8-osalises telefilmis Fjodor Dostojevskit, on selle rolli jaoks kõvasti kaalus alla võtnud. Pesapallimüts peas, üleni mustas ja üsna poisiohtu, tuleb…
5 minutit
Avatud on loomemajanduse portaal looveesti.ee
Loov Eesti loomemajanduse veebiportaal www.looveesti.ee jõudis avalikkuse ette. Portaal on mõeldud kõigile, kes loomemajanduse ja loomeettevõtluse vastu huvi tunnevad.
1 minut
Varjaagide teekond Moskvast Tallinna ehk Vene teatrifestival „Kuldne mask” Eestis
Nõukogude ajast on meil Vene mürgitus veres, teatris Stanislavskist kohustusliku vennasrahvaste repertuaarini, poliitikast rääkimata. Seetõttu läheb uus üksteiseleidmine vaevaliselt nii teatris kui elus. Mida me nägime? Lavastuste reas oli üks paduvene (A. Ostrovski „Äike”), teine glamuurne meelelahutus (W. Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö”), kolmas staaride…
4 minutit
Modern Fox 25: kontserdid ja CD-plaat tulekul
Eesti üks omanäolisemaid ja stiilseimaid tantsuorkestreid on jõudmas juubelini. 25 aastat muusika- ja tantsusõprade kõrvu hellitanud orkester Modern Fox on tähistamas ümmargust verstaposti kolme kontserdiga üle Eesti.
1 minut
Kuidas Kaljo Kiisk soolaputkasse pistetakse
Möödaläinud suve ühel etteaimamatul päeval satub lapsepõlvekodus Pärnus mulle kätte Stalinlik Noorus number 1, jaanuar 1947, komsomoli „ühiskondlik-poliitiline ja kirjanduslik ajakiri”. Olin teise klassi poiss, kui see kroonukeelse punaplämaga täidetud üllitis on meile ostetud, kolm rubla tükk. Tuima pealkirjaga lugu „Võrsuvad mäetööstuse juhtivad kaadrid”, ja pilt sealtsamast. Hall ja kehvakene klišee, aga…
3 minutit
Novembris algab Eesti koolilastele mõeldud kultuuripealinna noore publiku programm
SA Tallinn 2011 alustab kultuuripealinna noore publiku programmi, et anda Eesti koolilastele võimalus osaleda tasuta Tallinna erinevatel kultuurisündmustel. Esimene koostööprojekt „Minu orkester“ avab 100 Paide, Türi ja Tallinna koolilapsele uksed Põhjamaade Sümfooniaorkestri proovisaali.
1 minut
„Hukkunud Alpinisti hotell” – kolmkümmend aastat hiljem
Üle lumevälja põgenevaid tulnukaid jälitab valgeks võõbatud eraldusmärkideta helikopter. Põgenikud on veidi kohmakad ja aeglased, helikopteril pole mingi kunst neid rajalt maha võtta. 1979. aasta Nõukogude Eesti filmikunst ei olnud suuremateks trikkvõteteks ja usutavamaks illusiooniks ilmselt võimeline. Sisuline moraalne dilemma seevastu aga kerkib täie teravusega. Jutt käib Grigori…
3 minutit
Mängitsemine ulmeilmas
(Sirp ja Vasar, 28. IX 1979)
Äsja linastunud „„Hukkunud Alpinisti” hotelli” liigitab reklaam psühholoogiliseks detektiivfilmiks. Temas „on teaduslik-fantastilist eksootikat ja kodanliku maailma sotsiaal-eetiliste probleemide kriitilist analüüsi”. Kõiki neid nähtusi esineb teoses tõesti ja on küllalt raske eritleda sellest, köitvate üksikkaadrite mõjust siiski sugenevat rahulolematust.
Äsja linastunud „„Hukkunud Alpinisti” hotelli” liigitab reklaam psühholoogiliseks detektiivfilmiks. Temas „on teaduslik-fantastilist eksootikat ja kodanliku maailma sotsiaal-eetiliste probleemide kriitilist analüüsi”. Kõiki neid nähtusi esineb teoses tõesti ja on küllalt raske eritleda sellest, köitvate üksikkaadrite mõjust siiski sugenevat rahulolematust.
4 minutit
Sild üle vaevavete
Mängufilm „Sild” („Die Brücke”, Saksamaa 1959, 105 minutit), režissöör Bernhard Wicki. Osades Folker Bohnet, Fritz Wepper, Cordula Trantow, Michael Hinz, Frank Glaubrecht, Karl Michael Balzer jt.
Telemängufilm „Sild” („Die Brücke”, Saksamaa 2008, 100 minutit), režissöör Wolfgang Panzer. Osades Francois Goeske, Franka Potente, Lars Steinhöfel, Robert Höller, Florian Heppert, Daniel Axt, Toni Deutsch, Alexander Becht jt.
Kahe maailmasõja…
Telemängufilm „Sild” („Die Brücke”, Saksamaa 2008, 100 minutit), režissöör Wolfgang Panzer. Osades Francois Goeske, Franka Potente, Lars Steinhöfel, Robert Höller, Florian Heppert, Daniel Axt, Toni Deutsch, Alexander Becht jt.
Kahe maailmasõja…
2 minutit
Kahe mõõga vahel
Ainult omaenda hingejõud, julgus, vastupidavus ja armastus on olnud see, mis aitab rasketes olukordades pisutki kohaneda, iseendaks jääda, kaasa tunda ja teisigi aidata.
Dokumentaalfilm „Soome lahe õed”, 2009, režissöör Imbi Paju, produtsendid Pille Rünk ja Tiina Butter, Allfilm ja Filmimagica OY, 90 min. Esilinastus 2. XI Helsingis ja 3. XI Tallinnas.
Soome ja Eesti rahva saatusele mõeldes meenub…
Dokumentaalfilm „Soome lahe õed”, 2009, režissöör Imbi Paju, produtsendid Pille Rünk ja Tiina Butter, Allfilm ja Filmimagica OY, 90 min. Esilinastus 2. XI Helsingis ja 3. XI Tallinnas.
Soome ja Eesti rahva saatusele mõeldes meenub…
3 minutit
Konservaator kunsti kontseptualiseerumise ajastul
XX sajand on drastiliselt nihutanud kunstiloome piire: traditsioonilises käsitöö- ja materjalikeskses valdkonnas on raskuskese liikunud mõttele, kontseptsioonile, emotsioonile, probleemitõstatusele ehk kõigele kompamatule. Kui Heiddegger väidab, et „teose loomine nõuab iseendast käsitööd. Suured kunstnikud hindavad käsitöist oskust kõrgeimalt. [— ] Kreeklased, kes kunstiteostest mõndagi teadsid, kasutasid käsitöö ja kunsti jaoks sedasama sõna…
3 minutit
Muuseumipedagoogika pole lihtsalt „teeme midagi lastega”
Tänapäeva muuseumide muutunud iseloomus ja tegevuses kerkib tugevalt esile nende hariduslik roll. Pole vist enam ühtegi muuseumi, kus ei tegeldaks muuseumipedagoogikaga. Seda uuritakse, analüüsitakse ja arendatakse üle maailma. Muuseumipedagoogikast on saanud eraldi distsipliin ülikoolide õppekavades ning see kuulub orgaaniliselt ka üldhariduskoolide õppetegevuse juurde, seda nii formaalse hariduse toetamiseks…
3 minutit
Näitus tänases muuseumis
Uued formaadid, tegijad ja strateegiad
Näitused on alati olnud muuseumi töö oluline osa, ent viimastel kümnenditel on näituste roll märgatavalt kasvanud muuseumide tegevuses kogu maailmas. Samuti on toimunud märkimisväärsed nihked näituste ettevalmistamise ja teostamise meetodites. Näitusest on saanud muuseumi üks peamisi publikuga suhtlemise vahendeid, lisandunud on müügiartikli, toote omadusi. See on otsene reaktsioon konkurentsi teravnemisele kultuurimaastikul.…
Näitused on alati olnud muuseumi töö oluline osa, ent viimastel kümnenditel on näituste roll märgatavalt kasvanud muuseumide tegevuses kogu maailmas. Samuti on toimunud märkimisväärsed nihked näituste ettevalmistamise ja teostamise meetodites. Näitusest on saanud muuseumi üks peamisi publikuga suhtlemise vahendeid, lisandunud on müügiartikli, toote omadusi. See on otsene reaktsioon konkurentsi teravnemisele kultuurimaastikul.…
4 minutit
Filosoofilise kõlakoja paradoksid
Nädala eest hakkas sadama uhiuut lund. Vastselund. Läksin oma kodujõekese äärde ja vaatasin, kuidas helbed selle pinnale liuglesid, vee pinnale õige leebed ringikesed lõid ja siis kusagile kadusid. Nägin, kuid ei kuulnud. Ometi ma tean, et helita ei jää ka pisima lumehelbe kohtumine veepinnaga. Kusagilt olen lugenud, et lumehelveste langemist on jäädvustatud veealuse mikrofoniga.…
4 minutit
Puudub uudsus, aga kutsub kuulama
Sümfooniakontsert: ERSO , solist Cecilia Zilliacus (viiul, Rootsi), dirigent Olari Elts 6. XI Estonia kontserdisaalis.
Kava, mis koosneb Beethovenist ja Brahmsist, on irriteeriv – puudub uudsus, aga kutsub kuulama. Tean ette, mis on tulemas, aga lähen ikka kontserdile, et kuulata, kuidas ettekanne õnnestub. See, mis on teada, on paljutõotav: kuulajani tuuakse suurte mõtete, püüdluste…
Kava, mis koosneb Beethovenist ja Brahmsist, on irriteeriv – puudub uudsus, aga kutsub kuulama. Tean ette, mis on tulemas, aga lähen ikka kontserdile, et kuulata, kuidas ettekanne õnnestub. See, mis on teada, on paljutõotav: kuulajani tuuakse suurte mõtete, püüdluste…
1 minut
Virmaliste mõju all
„Akadeemiline kammermuusika”: Tanel Joamets (klaver) 7. XI Kadrioru lossis.
Kõigepealt mõned mõttepudemed. Mis teeb interpreteerimisprotsessi huvitavaks ja paneb seda põnevusega jälgima? Kuulajat ei köida pisarad või rõõm, mis liigutavad esitajat. Teda huvitab tema enda rahulolu ja rõõm esitusest. Kuulajaskond ei moodusta ühtlast kollektiivi, vaid see koosneb inimestest, kes reageerivad ühiselt kuuldud esitusele isemoodi – siit ka kuulsad…
Kõigepealt mõned mõttepudemed. Mis teeb interpreteerimisprotsessi huvitavaks ja paneb seda põnevusega jälgima? Kuulajat ei köida pisarad või rõõm, mis liigutavad esitajat. Teda huvitab tema enda rahulolu ja rõõm esitusest. Kuulajaskond ei moodusta ühtlast kollektiivi, vaid see koosneb inimestest, kes reageerivad ühiselt kuuldud esitusele isemoodi – siit ka kuulsad…
2 minutit
Värvikas orel ja vaoshoitud saksofon
Eesti Interpreetide Liidu sarja „Akadeemilise kammermuusika” novembri alguse kontserdid Tallinnas ja Raplas sisustasid põneva programmiga parimaid Eestist pärit organiste Ines Maidre (elab ja töötab aastast 1992 Norras Bergenis) ning mitmepalgeline ja erinevates muusikasuundades väga aktiivselt tegutsev saksofonist Virgo Veldi. Kontserdi kava koosnes norra, rootsi, läti, šveitsi ja eesti heliloojate teostest XX sajandil loodust…
3 minutit
Uus ei ole kunagi liiga vana
Meenutades Ofelia Tuisku
Võib juhtuda, et saad inimesega tuttavaks ja justkui sõbruned temaga alles siis, kui ta on juba ammu surnud. Vanad raadiosaated 1960. aastate lõpust tutvustavad Ofelia Tuisku (1919– 1981) kirgliku muusikaajakirjanikuna praegustele muusikast mõtlejatele ja kirjutajatele, kes mäletavad tema nime vaid keskkooli muusikaõpiku kaane pealt. Kui sedagi.
Võib juhtuda, et saad inimesega tuttavaks ja justkui sõbruned temaga alles siis, kui ta on juba ammu surnud. Vanad raadiosaated 1960. aastate lõpust tutvustavad Ofelia Tuisku (1919– 1981) kirgliku muusikaajakirjanikuna praegustele muusikast mõtlejatele ja kirjutajatele, kes mäletavad tema nime vaid keskkooli muusikaõpiku kaane pealt. Kui sedagi.
4 minutit
Kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme?
V üleriigiline noorte koorijuhtide konkurss 5. – 8. novembrini
V vabariikliku noorte koorijuhtide konkursi 2009. aasta võitjad:
II Darja Selivanova, III Taavi Kull ja Kaspar Mänd,
EFK eripreemia – Igor Nikiforov,
RAM-i eripreemia – Darja Selivanova,
kohustusliku laulu parim esitus – Darja Selivanova
Konkursi žürii: Māris Sirmais, žürii esimees (Läti), Tõnu Kõrvits, Tiia-Ester Loitme, Erki Pehk ja…
V vabariikliku noorte koorijuhtide konkursi 2009. aasta võitjad:
II Darja Selivanova, III Taavi Kull ja Kaspar Mänd,
EFK eripreemia – Igor Nikiforov,
RAM-i eripreemia – Darja Selivanova,
kohustusliku laulu parim esitus – Darja Selivanova
Konkursi žürii: Māris Sirmais, žürii esimees (Läti), Tõnu Kõrvits, Tiia-Ester Loitme, Erki Pehk ja…
5 minutit
Eetris on puder ja kapsad
Vikerraadio „Kirjanduse tähestik”
Kirjanduse puhul tundub üha süvenevat tendents, et kirjanduse enda kõrval mängib järjest suuremat rolli ka selle ümber toimuv – jutt kirjutatust. Ühelt poolt esineb aeg-ajalt ikka hääli, kes kurdavad eesti kirjanduskriitika viletsuse üle, teiselt poolt pole Eesti ajaloos iial olnud aega, mil kirjandusest oleks räägitud nõnda palju. See pole küll tingimata alati meedias…
Kirjanduse puhul tundub üha süvenevat tendents, et kirjanduse enda kõrval mängib järjest suuremat rolli ka selle ümber toimuv – jutt kirjutatust. Ühelt poolt esineb aeg-ajalt ikka hääli, kes kurdavad eesti kirjanduskriitika viletsuse üle, teiselt poolt pole Eesti ajaloos iial olnud aega, mil kirjandusest oleks räägitud nõnda palju. See pole küll tingimata alati meedias…
4 minutit
Rääkida siiralt. Teispool noid piire
Birk Rohelennu lugemiseks peab läbima iroonia ja interteksti faasi ja siis jõudma tagasi siirusse, lihtsusse.
Ei ole mus mõnd aega üks raamat säärast kummastust tekitanud, sest – mida mõelda noore autori üle saja lehekülje pikast romantilist laadi ballaadist? Võiks öelda, et üsna lootusetu üritus: viimane autor, kes suutis pikema, narratiivse ja tervikliku poeetilise…
Ei ole mus mõnd aega üks raamat säärast kummastust tekitanud, sest – mida mõelda noore autori üle saja lehekülje pikast romantilist laadi ballaadist? Võiks öelda, et üsna lootusetu üritus: viimane autor, kes suutis pikema, narratiivse ja tervikliku poeetilise…
4 minutit
Unelus ja reaalsus
Kätlin Kaldmaa „Nägemata ilmad” keerleb kord lähenedes, kord kaugenedes ümber unenägude.
Kätlin Kaldmaa raamatust on Sirbis juba mõned nädalad tagasi kirjutatud (Kaupo Meiel, Hoidke unenäo eest, unenägu on nagu jänes. – Sirp 15. X). Kirjutatud parimas eas Pärnu luuletajatele kohase lahmimise ning laiamisega, „Nägemata ilmade” kehvuse eest hoiatavalt, aga ka vaidlemiseks väljakutsuvalt. Kaupo Meiel on avaldanud pika arvustuse…
Kätlin Kaldmaa raamatust on Sirbis juba mõned nädalad tagasi kirjutatud (Kaupo Meiel, Hoidke unenäo eest, unenägu on nagu jänes. – Sirp 15. X). Kirjutatud parimas eas Pärnu luuletajatele kohase lahmimise ning laiamisega, „Nägemata ilmade” kehvuse eest hoiatavalt, aga ka vaidlemiseks väljakutsuvalt. Kaupo Meiel on avaldanud pika arvustuse…
6 minutit
Jan Uuspõllu sissejuhatus evolutsioonilisse psühholoogiasse
Hiljuti pidas Tartus loenguid maailmakuulus evolutsionist Amotz Zahavi. Pärast põnevaid arutlusi käitumisökoloogiast oli meie ülesanne pakkuda vanameistrile meelelahutust. Parema idee puudusel viisime ta teatrisse „Ürgmeest” vaatama. Etendus oli uskumatult lõbus. Jan Uuspõld naljatas, nagu võiks tänapäeva inimeses ikka veel leiduda ürginimese tunnusjooni. Tartu kõrtsis Zavood tõlkisime Zahavile pärast…
3 minutit
Kultuuritehnoloogiaga terrorismi vastu?
Inimintelligentsi „võimsust” pole kuidagi võimalik ümber arvutada bittidesse või hertsidesse.
Kurmo Konsa esitab „Maailmas 2.0” tehnoloogia arengust tulenevate väljakutsete tasakaalustatud ülevaate. Raamatu peateljeks on tehnika tungimine järjest sügavamale inimese sisse, sealhulgas genoomi ja ajju. Väga õpetlikke tehislikustumisega seotud käsitlusi on ilmunud teisigi. Raamatu lõpust leiab mujal ilmunud temaatiliste käsitluste korraliku kommenteeritud nimekirja ja ka…
Kurmo Konsa esitab „Maailmas 2.0” tehnoloogia arengust tulenevate väljakutsete tasakaalustatud ülevaate. Raamatu peateljeks on tehnika tungimine järjest sügavamale inimese sisse, sealhulgas genoomi ja ajju. Väga õpetlikke tehislikustumisega seotud käsitlusi on ilmunud teisigi. Raamatu lõpust leiab mujal ilmunud temaatiliste käsitluste korraliku kommenteeritud nimekirja ja ka…
5 minutit
Kaplinski paigalseis
Siht on ununenud, jäänud on kiirustamine ja ähvardav tunne selja taga, et kohe-kohe me hilineme.
Jaan Kaplinski kuulub vaieldamatult nende hulka, kelle looming ulatub kirjutamise hetke raamivatest ajapiiridest väljapoole. Sel aastal ilmus tema kahe eraldi seisva, kuid kokkukuuluva teose „Jää ja kanarbik” ning „Jää ja Titanic” taastrükk, mida kenasti täiendab ka omaette esseena loetav Kalevi Kulli „Jää…
Jaan Kaplinski kuulub vaieldamatult nende hulka, kelle looming ulatub kirjutamise hetke raamivatest ajapiiridest väljapoole. Sel aastal ilmus tema kahe eraldi seisva, kuid kokkukuuluva teose „Jää ja kanarbik” ning „Jää ja Titanic” taastrükk, mida kenasti täiendab ka omaette esseena loetav Kalevi Kulli „Jää…
4 minutit
Mitut kriisi on vaja?
Eesti on neoliberaalse üleilmastumisega kõige innukamalt kaasa läinud ja nüüd suurimate kahjusaajate hulgas.
Jaak Valge ja Kalev Sepp on kirjutanud Eestile väga vajaliku raamatu, kuid andnud sellele ilmaasjata tagasihoidliku pealkirja „Üleilmastumine ja globaalprobleemid”. Ilmselt oleks olnud parem, kui nad oleksid kasutanud mõnevõrra täpsemat pealkirja. Näiteks „Maailm viimase pooleteise sajandi jooksul: poliitika, majandus, demograafia ja keskkond; ressursid, huvid…
Jaak Valge ja Kalev Sepp on kirjutanud Eestile väga vajaliku raamatu, kuid andnud sellele ilmaasjata tagasihoidliku pealkirja „Üleilmastumine ja globaalprobleemid”. Ilmselt oleks olnud parem, kui nad oleksid kasutanud mõnevõrra täpsemat pealkirja. Näiteks „Maailm viimase pooleteise sajandi jooksul: poliitika, majandus, demograafia ja keskkond; ressursid, huvid…
4 minutit
Demokraatia võimalikkusest
Keskerakond valis välja kaks arvukamat ning kõige vähem informeeritud sihtrühma, tekitas neis massiivse valeliku propaganda abil hirmu ja ohustatuse tunde ning ilmus siis valgel hobusel nende päästjana.
Vaadates tagasi ülemaailmse majandussurutise eelsele ajale, on üllatav, kui paljud rohkem või vähem teadvustatult läheneva kriisi märke tajusid ja neid ometi ignoreerisid. Näiteks Olari Taal möönab, et on endale…
Vaadates tagasi ülemaailmse majandussurutise eelsele ajale, on üllatav, kui paljud rohkem või vähem teadvustatult läheneva kriisi märke tajusid ja neid ometi ignoreerisid. Näiteks Olari Taal möönab, et on endale…
7 minutit
Kampaaniakollektiivsus – kiire ja efektiivne!
Kui turukonkurentsi Eestis sai põlatud kollektiivsuseideega asi näiliselt juba nagu ühele poole, siis tegelikult on see nähtus uute, progressiivsete nimetuste all märkamatult taas tuule tiibadesse saanud.
2 minutit
Kulka uued nõukogud
Eelmisel reedel said kultuurkapitali seitse sihtkapitali nõukogu endale uue koosseisu. Kaheksanda, kehakultuuri sihtkapitali nõukogu oli vahetunud juba veebruaris. Midagi ülemäära erilist selles sündmuses pole, käib ju liikmete vahetamine sihtkapitalis vastavalt seadusele üle aasta. Kuni muutunud koosseisuga nõukogud pole oma avaistungeid pidanud ja enda hulgast esimehi valinud ning kuni pole selgunud, kas mõni sihtkapital ka senistes eelistustes …
2 minutit
Meie aja uut tüüpi muuseum
Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helmega vestleb Reet Varblane.
Foto: PIIA RUBER
Teisipäeval, 17. novembril saab meie vanim kunstimuuseum ehk Eesti Kunstimuuseum või, nagu rahvasuu ütleb, Tallinna kunstimuuseum, 90-aastaseks, kuigi spetsiaalselt kunstimuuseumiks…
Foto: PIIA RUBER
Teisipäeval, 17. novembril saab meie vanim kunstimuuseum ehk Eesti Kunstimuuseum või, nagu rahvasuu ütleb, Tallinna kunstimuuseum, 90-aastaseks, kuigi spetsiaalselt kunstimuuseumiks…
11 minutit
