Rahvusvaheline kirjanduskonverents
„Traditsioon ja modernsus 20. sajandi saksakeelses Šveitsi kirjanduses” Emajõe Ateenas
3 minutit
HELJO TASSA 1. IX 1938 – 5. X 2007
Heljo Tassa lõpetas Tartu Kunstikooli 1957. aastal ja Eesti Riikliku Kunstinstituudi metallehistöö eriala 1968. aastal. Näitustel hakkas ta esinema kohe pärast lõpetamist, 1968. aastal. 1971. aastal jõudis ta tolle aja kohta kõrge rahvusvahelise tunnustuseni, medalini rahvusvahelisel konkursil-ehtenäitusel „Jablonec ’71”. 1968. aastast oli kunstnik 25 aastat rahvakunstimeistrite koondise Uku kunstnik, tema kujunduse ja õpetuste…
1 minut
Balti teatrifestival ikkagi kestab!
Leedulaste korraldatud festivaliga eirati rahvusvahelise teatripeo tavasid.
Festivali staariks kujunenud ja dramaturgipreemia pälvinud Māra Zālīte „Peer Gynti pole kodus” (Riia Kunstiteatri lavastus).
Festivali staariks kujunenud ja dramaturgipreemia pälvinud Māra Zālīte „Peer Gynti pole kodus” (Riia Kunstiteatri lavastus).
5 minutit
Käesirutus Uuraliteni
Eks ole kaunis: õnn, rahvus, priius, ideaal. Meil pole kombeks nüüdisajal ei oma rahvuslikus asjaajamises ega ka hõimusuhetes enam nii ülevalt väljenduda. Kui ehk arhailise sõnastusega riigihümni laulmine välja arvata. Meil on nad käes, mis siin ikka ülearu hõisata. Õigupoolest sai hõimuliikumise romantiline periood, mil ülevus oli norm, läbi juba varem, koos sõjaga. Uus aeg on…
2 minutit
Siinse hõimuliikumise keskmes
Neil päevil tähistab Fenno-Ugria Asutus oma 80. sünnipäeva. See on väärikas tähtpäev, sest oleme Eestis vanimaid kodanikualgatusele rajatud organisatsioone. Muidugi ei olnud Fenno-Ugria asutamine ootamatu, eelnes pikk-pikk töö, samuti teatava soomeugrilise mõtteviisi areng. See mõtteviis ilmselt ongi tähtsaim, sest just see tõi Eestisse olulised mõjutused Soomest, mis võimaldasid leida siinse kultuurilise omatee. Tuletagem meelde…
5 minutit
Rahvuseks saamise lugu
Monumentaalne teos XIX sajandi suurte muutuste ajastust
Ea Jansen, Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Eesti Ajalooarhiiv, 2007.
Ea Jansen, Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Eesti Ajalooarhiiv, 2007.
5 minutit
Keel klahvide taga
Netiportaalid on täis viha, rassismi, foobiaid ja sellele vastavat keelt: sõimu, ropendamist, hinnanguid, mida ükski ajaleht paberile ei trükiks, sest seda ei luba lehe žanrireeglid ega eetika. Ja kuigi räigeimad sõnavõtud kustutatakse ära, on ikka nii, et asjadest kõneldakse netis palju teravamalt, palju hinnangulisemalt kui ajalehes või kõnepuldis.
3 minutit
Eesti hõimurahvaste programm
Programmiga on seatud ülesanne koolitada fennougriste ja hõimurahvaste omakeelset rahvuslikku haritlaskonda.
Hõimurahvaste programmi ehk pikemalt „Riikliku abiprogrammi uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks” kiitis Eesti valitsus oma otsusega heaks 1998. aasta 5. mail. 2004. aasta 12. augustil kiitis valitsus heaks II hõimurahvaste programmi (2005–2009), millega on tagatud nii uurali põlisrahvaste üliõpilaste edasine…
Hõimurahvaste programmi ehk pikemalt „Riikliku abiprogrammi uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks” kiitis Eesti valitsus oma otsusega heaks 1998. aasta 5. mail. 2004. aasta 12. augustil kiitis valitsus heaks II hõimurahvaste programmi (2005–2009), millega on tagatud nii uurali põlisrahvaste üliõpilaste edasine…
4 minutit
Hõimupäevade musti mõtteid
Kui tulin augusti lõpus aastal 2003 Eestisse, oli mu esimene mõte: ei, seda keelt ei õpi ma mitte kunagi selgeks. Tundus, et eesti keel on lõpmata pikk lause, mida kuulaks ja kuulaks ja kuulaks, nii ilus-kallis-pehme ja arusaamatu. Õhtul istusin hõimupäevade ajal Ku-Ku klubis paksu sigaretisuitsu sees sügavas masenduses ja nutsin, sest purjus must haisev…
3 minutit
Põhjarahvad ja nõukogude võim
Art Leete: „Ametlik üldarvamus on, et modernne elu tegi põhjarahvastele ainult head, aidates arendada arstiabi, kooliharidust, hügieeniharjumusi, kaasaegset elamusisustust jpm”
Art Leete Komimaal Parma külas. Piret Koosa
Art Leete Komimaal Parma külas. Piret Koosa
8 minutit
Looduse, mitte mugandunud inimese poolel
Mall Hiiemäe kõnetab meie üheülbastuvat ajataju ning selle uinunud dialoogilisust looduse rütmidega.
Mall Hiiemäe, Sõnajalg jaaniööl. Ilmamaa, 2006.
Mall Hiiemäe, Sõnajalg jaaniööl. Ilmamaa, 2006.
5 minutit
Siinse lehekülje autorid kolmapäeva hommikul Tallinnas
Siinse lehekülje autorid kolmapäeva hommikul Tallinnas. piia ruber
Esimest korda on hõimurahvaste nädala külalisteks nii suur hulk kirjanikke. Tähelepanuväärne on see, et nad kõik – vanusest hoolimata – esindavad soome-ugri maailma uut luulet ning et neil kõigil on ilmunud Eestis luulekogu. Välja arvatud udmurditar Larissa Mardanova, kelle neljakeelne luulekogu on…
Esimest korda on hõimurahvaste nädala külalisteks nii suur hulk kirjanikke. Tähelepanuväärne on see, et nad kõik – vanusest hoolimata – esindavad soome-ugri maailma uut luulet ning et neil kõigil on ilmunud Eestis luulekogu. Välja arvatud udmurditar Larissa Mardanova, kelle neljakeelne luulekogu on…
4 minutit
Vastab Arvo Valton
piia ruber
Oled jõudsasti püüdnud vahendada põhiliselt Venemaa aladel elavate soome-ugri rahvaste ilukirjandust eesti keelde. Millised on need jooned, mida tahad selle kirjanduse juures esile tõsta? Kas ehk leidub seal asju, mis meie kaasaegses kirjanduses vaka all või sootuks puuduvad?
Oled jõudsasti püüdnud vahendada põhiliselt Venemaa aladel elavate soome-ugri rahvaste ilukirjandust eesti keelde. Millised on need jooned, mida tahad selle kirjanduse juures esile tõsta? Kas ehk leidub seal asju, mis meie kaasaegses kirjanduses vaka all või sootuks puuduvad?
2 minutit
Venemaa soome-ugri rahvaste kirjanduse tõlked eesti keelde 1996–2006
Nadežda Ptšelovodova uuringu „Soome-ugri kirjanduse tõlked 1996–2006” põhjal.
Sari „Soome-ugri luuleklassikat” (Tallinn 1996) ilmus eri kirjastuste üllitatuna, kaks viimast raamatut Kirjastuskeskuselt. Sarja autor on Arvo Valton.
Sari „Soome-ugri luuleklassikat” (Tallinn 1996) ilmus eri kirjastuste üllitatuna, kaks viimast raamatut Kirjastuskeskuselt. Sarja autor on Arvo Valton.
5 minutit
Elu- ja mõtterännakud, minemised ja saatmised
Kaljo Põllut küsitleb Leedsi ülikooli inglise filoloogia lektor Jonathan Roper.
Kaljo Põllu
Kaljo Põllu
9 minutit
Hõimukalender on ühistöö
Livia Viitol küsitleb kauaaegset hõimukalendri koostajat, rahvaluuleteadlast Kristi Salvet.
Kalendri on kujundanud Tiit Rammul.
Kalendri on kujundanud Tiit Rammul.
3 minutit
Pealelend
20. oktoobrini on rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata näitus „Nähtamatud rahvad. EKA soome-ugri uurimisreisid 30” ja fuajees graafikanäitus „Kohanemised”, millega tähistatakse EKAs järjepidevalt läbi kolme aastakümne korraldatud soome-ugri uurimisreise. Peanäitusesaali väljapaneku, 30 aasta uurimistegevuse emotsionaalse dokumentatsiooni kuraator on kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi juht Kadri Viires, kes on kunstitudengite soome-ugri uurimisretki korraldanud 1994. aastast.
2 minutit
Setod Siberimaal
Vanade laulude tundja Olga Matvejeva Haida külast. Andreas KalkunEesti Kunstiakadeemia tudengite soome-ugri ekspeditsioonide eestvedaja Kadri Viires tuli aasta tagasi välja ideega, et kolmekümnenda ja ühtlasi viimase seesuguse ekspeditsiooni võiks teha rahvuskaaslaste juurde Siberis. Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Anu Korb oli 1991. aastast juhtinud arhiivi kogumismatku Venemaal elavate eestlaste asualadele. Krasnojarski krai 2007. aasta välitööde sihtkohana tundus mõlemale…
6 minutit
Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku lugu linnulennult
Kaaren toitis kõrbes redutavat prohvet Eeliast.
Möödunud suvel valmis Eesti Kristlikul Televisioonil film „Palverännak” Eesti Apostlikust-Õigeusu Kirikust. DVD karbi kaanel on tutvustuseks ka filmis kõlavad sõnad: „Õigeusk on Maarjamaal nende sajandite vältel elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Ent läbi nende raskuste on kirik kasvanud ja jõudnud tänapäeva.”
Möödunud suvel valmis Eesti Kristlikul Televisioonil film „Palverännak” Eesti Apostlikust-Õigeusu Kirikust. DVD karbi kaanel on tutvustuseks ka filmis kõlavad sõnad: „Õigeusk on Maarjamaal nende sajandite vältel elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Ent läbi nende raskuste on kirik kasvanud ja jõudnud tänapäeva.”
5 minutit
Eesti asjade seisust eesti lavadel
Mõned näited, kuidas kujutavad siinsetel lavalaudadel eestlased eestlasi, eestlased soomlasi ja soomlased eestlasi. Sinna hulka mõtteid teatrilabasusest ja teatripublikust.
Ühel hetkel kangastus, et persega näitlemist on „Kokkolas” pea samapalju kui näoga näitlemist. PIIA RUBER
Ühel hetkel kangastus, et persega näitlemist on „Kokkolas” pea samapalju kui näoga näitlemist. PIIA RUBER
7 minutit
Kas soome roppused või lagunenud lavastus?
„Kokkola” vedru on maha käinud, tegelaste sünergia ja omavaheline keemia õhku hajunud.
Soome näidend on Eesti teatris viimastel aastatel suhteliselt sage külaline. Praegu on soome tükid nelja teatri repertuaaris (Arto Paasilinna „Jänese aasta” Von Krahli teatris, Leea Klemola „Kokkola” Endlas, Reko Lundáni „Suurema kurbuseta” Vanemuises, Sirkku Peltola „Soome hobune” Eesti Draamateatris) ja lisa…
Soome näidend on Eesti teatris viimastel aastatel suhteliselt sage külaline. Praegu on soome tükid nelja teatri repertuaaris (Arto Paasilinna „Jänese aasta” Von Krahli teatris, Leea Klemola „Kokkola” Endlas, Reko Lundáni „Suurema kurbuseta” Vanemuises, Sirkku Peltola „Soome hobune” Eesti Draamateatris) ja lisa…
2 minutit
Teater peab tegema nähtavaks
Lahkunud Reko Lundáni soovitus: teatri eesmärk on anda inimestele usk ellu.Soome näitekirjanikke on Eesti teatris alanud sügishooajal juba kahe uuslavastusega õnnistatud. Vanemuises esietendus 3. septembril Reko Lundáni „Suurema kurbuseta”, Eesti Draamateatris aga 7. oktoobril Sirkku Peltola „Soome hobune”. Soome Instituudi eestvõttel räägiti läinud reedel enne „Suurema kurbuseta” etendust Vanemuise teatris Reko Lundánist, varalahkunud soome näitekirjanikust,…
2 minutit
„Impact” algas Eesti graafikaga
Sirje Eelma ja Loit Jõekalda näituse avamisel. Taustal Urmas Viigi tööd „XXX”.
„Impact 5” raames toimuvale näitusele on kunstnikud valinud oma tööd ise, sellest ka ülevaatlikkus ja haare. Juba lävel tekitab põnevust Aili Vahtrapuu installatsioon „Kivikuubikud I–V”. Looduse enda ideaalilähedaseks silutud kivikesed on vangistatud metallvõrgust kuupidesse. Nende kordumatus vastandub võrguruutude ja kastide korrapärale, puhaste,…
„Impact 5” raames toimuvale näitusele on kunstnikud valinud oma tööd ise, sellest ka ülevaatlikkus ja haare. Juba lävel tekitab põnevust Aili Vahtrapuu installatsioon „Kivikuubikud I–V”. Looduse enda ideaalilähedaseks silutud kivikesed on vangistatud metallvõrgust kuupidesse. Nende kordumatus vastandub võrguruutude ja kastide korrapärale, puhaste,…
4 minutit
Pealelend
priit grepp
17. X avati XIV rahvusvaheline Tallinna graafikatriennaal, seekord ülddeviisi „Poliitiline/Poeetiline” all. Graafikatriennaal haarab enda alla Kumu Suure Saali ja V korruse, Tallinna Kunstihoone, Tallinna Linnagalerii, triennaali paneel peetakse Kadrioru lossis. Triennaaliga samaaegselt peetakse Tallinnas ka rahvusvahelist graafikakonverentsi „Impact 5” teemal „Lõigutud aeg”, selle raames on avatud (ja avatakse) käesoleval nädalal veel mitukümmend graafikanäitust.
17. X avati XIV rahvusvaheline Tallinna graafikatriennaal, seekord ülddeviisi „Poliitiline/Poeetiline” all. Graafikatriennaal haarab enda alla Kumu Suure Saali ja V korruse, Tallinna Kunstihoone, Tallinna Linnagalerii, triennaali paneel peetakse Kadrioru lossis. Triennaaliga samaaegselt peetakse Tallinnas ka rahvusvahelist graafikakonverentsi „Impact 5” teemal „Lõigutud aeg”, selle raames on avatud (ja avatakse) käesoleval nädalal veel mitukümmend graafikanäitust.
2 minutit
Quo vadis, pärimusmuusika?
Viljandi Pärimusmuusika Keskus saab Kultuuriaidas kevadeks katuse alla.
Sirbi toimetusele jagasid Kultuuriaidas ja selle ümber toimuva kohta seletusi pärimusmuusika keskuse eestvedajad Kiviberg ja Sünter.
Sirbi toimetusele jagasid Kultuuriaidas ja selle ümber toimuva kohta seletusi pärimusmuusika keskuse eestvedajad Kiviberg ja Sünter.
5 minutit
Sciarrino, Pärt ja Ligeti
NYYD-festivali avakontsert: ERSO, segakoor LATVIJA ning Hannah Holgersson (sopran, Rootsi) ja Annika Hudak (metsosopran, Rootsi) TÕNU KALJUSTE juhatusel Estonias 12. X.
Tänavuse rahvusvahelise X uue muusika festivali (12. – 21. X) keskmes on kolme helilooja, festivali peakülalise looming. Need kolm väljavalitut on Salvatore Sciarrino (Itaalia), Mark-Anthony Turnage (Suurbritannia) ja in memoriam György Ligeti. Sciarrino ja Ligeti teoseid sai ERSO…
Tänavuse rahvusvahelise X uue muusika festivali (12. – 21. X) keskmes on kolme helilooja, festivali peakülalise looming. Need kolm väljavalitut on Salvatore Sciarrino (Itaalia), Mark-Anthony Turnage (Suurbritannia) ja in memoriam György Ligeti. Sciarrino ja Ligeti teoseid sai ERSO…
2 minutit
Perahia pani kujutlusvõime liikuma
MURRAY PERAHIA (klaver) ja Soome Raadio Sümfooniaorkester BRUNO WEILI dirigeerimisel Helsingi Finlandiatalos, kavas Haydni, Mozarti ja Beethoveni teosed.
28. IX toimus Helsingi Finlandiatalos Soome Raadio Sümfooniaorkestri kontsert, dirigeeris Bruno Weil. Kavas oli Joseph Haydni sümfoonia nr 97 C-duur, Wolfgang Amadeus Mozarti „Väike öömuusika” KV 525 ja “Serenaad” KV 239. Peab muidugi ütlema, et Soome Raadio Sümfooniaorkester on…
28. IX toimus Helsingi Finlandiatalos Soome Raadio Sümfooniaorkestri kontsert, dirigeeris Bruno Weil. Kavas oli Joseph Haydni sümfoonia nr 97 C-duur, Wolfgang Amadeus Mozarti „Väike öömuusika” KV 525 ja “Serenaad” KV 239. Peab muidugi ütlema, et Soome Raadio Sümfooniaorkester on…
2 minutit
Väga akadeemiline viiuliõhtu
Meie muusikute hulgas on ikka ja jälle leidunud tegijaid, keda peaks liigitama kõige paremas mõttes fanaatikute hulka. Kuidas teisiti saakski tänapäeval suhtuda kahe suurepärase, veel ikka noore muusiku ettevõtmisse esitada „Akadeemilise kammermuusika” sarjas mõlemad Sergei Prokofjevi sonaadid viiulile ja klaverile.
Viiulikunstnik Olga Voronova on Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorant, Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna Keelpillikvarteti liige.…
Viiulikunstnik Olga Voronova on Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorant, Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna Keelpillikvarteti liige.…
2 minutit
Põdral ei olegi metsa sees maja
Täna esilinastus kinos Sõprus Rein Marani „Põdra kuningriik”.
4 minutit
Tsenseeritud laulupeofilm jõuab algsel kujul ekraanile
Jüri Müüri 1969. aasta juubelilaulupeost valminud dokumentaalfilmile „Leelo” sai Eesti NSVs osaks tsensuur ja jõhker ümbertegemine. Režissööri algversioon jõudis küll õnneks koopia(te)le, millest üks on filmiarhiivis imekombel tänaseni säilinud. See tegi võimalikuks algse filmi taastamise.
Pooletunnine „Leelo” üllatab ka tänapäeval mitmeski mõttes: minimaalselt on üles võetud suuri grandioosseid rahvamasse, puuduvad…
Pooletunnine „Leelo” üllatab ka tänapäeval mitmeski mõttes: minimaalselt on üles võetud suuri grandioosseid rahvamasse, puuduvad…
3 minutit
