Aigar Vahemetsa 7. III 1936 – 8. V 2007
Aigar Vahemetsa oli publitsistiverega prosaist ja filmidramaturg, kes kirjutas romaane, novelle, näidendeid ja stsenaariume. Õppinud aastatel 1943–1954 mitmes Tallinna koolis, sai ta seejärel TRÜst ajaloolase tugeva hariduse. Pärast ülikooli lõpetamist 1959. aastal töötas kolm aastat TRÜ NLKP ajaloo kateedri assistendina, misjärel siirdus 1962. aastal Moskvasse aspirantuuri. NSV Liidu Teaduste Akadeemia filosoofia instituudi…
1 minut
Ester Roode 15. I 1923 – 9. V 2007
Maalikunstnik ja akvarellist Ester Roode on lahkunud.
Ester Roode (neiupõlvenimega Potisepp) sündis Tallinnas metallitöösturi perekonnas. Tallinnas E. Lenderi tütarlaste eragümnaasiumis omandas ta esmase hariduse ning eelkõige väga hea võõrkeelte oskuse. 1939. aastal lõpetas ta seal progümnaasiumi ja läks edasi õppima Tallinna naiskutsekooli, mille lõpetas 1944. aastal moeerialal. Ta jätkas samal aastal õpinguid Tallinna Riiklikus…
Ester Roode (neiupõlvenimega Potisepp) sündis Tallinnas metallitöösturi perekonnas. Tallinnas E. Lenderi tütarlaste eragümnaasiumis omandas ta esmase hariduse ning eelkõige väga hea võõrkeelte oskuse. 1939. aastal lõpetas ta seal progümnaasiumi ja läks edasi õppima Tallinna naiskutsekooli, mille lõpetas 1944. aastal moeerialal. Ta jätkas samal aastal õpinguid Tallinna Riiklikus…
1 minut
Lea Veelma-Sinissaar 25. V 1947 – 9. V 2007
Veidi aega enne 60. sünnipäeva suri pärast pikka ja rasket haigust ajakirjanik Lea Veelma (kodanikunimega Sinissaar).
Lea Veelma omandas esmase hariduse Tallinna Allika tänava põhikoolis ja Tallinna II Keskkoolis (praeguses Reaalkoolis), mille lõpetas 1965. aastal. Samal aastal asus ta Tartu ülikooli kaugõppesse inglise keelt ja kirjandust õppima. Juba õpingute ajal alustas ta…
Lea Veelma omandas esmase hariduse Tallinna Allika tänava põhikoolis ja Tallinna II Keskkoolis (praeguses Reaalkoolis), mille lõpetas 1965. aastal. Samal aastal asus ta Tartu ülikooli kaugõppesse inglise keelt ja kirjandust õppima. Juba õpingute ajal alustas ta…
1 minut
Mille üle põhjamaalane naerab?
Hea komöödia on tihti ka lõikav isiksuse või ühiskonna analüüs.
Põhjamaade draama päevadel kanti ette ka Mikael Niemi näidend “Popmuusika à la Vittula” (Rootsi). Loevad Alice Kirsipuu, Lee Trei ja Reeda Toots.
Põhjamaade draama päevadel kanti ette ka Mikael Niemi näidend “Popmuusika à la Vittula” (Rootsi). Loevad Alice Kirsipuu, Lee Trei ja Reeda Toots.
4 minutit
Kafka, Dostojevski ja “Mobile Horror”
Juha Jokela: “Vahest võiksime oma eesti kolleegidelt õppida teatavat kutseuhkust.”
3 minutit
Ka soomlased teevad meile ära?
Oleme ikka ja alati uhked olnud Eesti kui teatrimaa üle. Et ligi miljon teatrikülastust aastas jne. Ja ka kodumaine dramaturgia on viimase 15 aastaga jalad alla saanud. Ometigi teevad soomlased meile ära. Loomulikult juba seetõttu, et neid on rohkem. Neil on üle saja teatri ja trupi, ligi 450 esietendust aastas jne. Ja soome publik…
1 minut
Lõpetamata serenaad pannipillile
Konarlikum ja otsivam oma on tunduvalt usaldusväärsem teatrinähtus kui well-made võõras.
“Börs ja Börsitar”: Juhan – Arvo Raimo. JAANUS LAAGRIKÜLL
“Börs ja Börsitar”: Juhan – Arvo Raimo. JAANUS LAAGRIKÜLL
3 minutit
Meile kõlvaku vaid parim
Ma ei arvanud, et pean jaanuarikuise teema, Tartu ülikoolile uue rektori valimise juurde enne viit aastat tagasi pöörduma. Aga nad jätsid ta tookord valimata ja teevad mai lõpul uue katse. Asi on seekord veel tõsisem kui talvel. Ülikoolisisene avalik huvi valimiste, kandidaatide ja nende programmide vastu on kahanenud. 31. mail, mil valimised läbi viiakse, valitseb…
2 minutit
See, kes läheb ära Downing Streetilt 10
Nüüd ta läheb. 952 päeva on möödas Tony Blairi antud lubadusest enne neljandaid valimisi liidrikohalt ja peaministriametist lahkuda – ja üllatuslikult ta selle lubaduse ka täidab. Ega ta saanukski varem minna, sest kümnes aasta peaministrina täitus Blairil alles mai alguses – ja kahekohalise aastaarvuga ametiaega ta endale soovis, nagu ka ihkas jätta…
4 minutit
Fašistlik õlleputka kui Eesti mõistatus
Eesti sündmused 26. aprillist 9. maini pakkusid maailmas palju kõneainet. Lisaks vastakatele hinnangutele Venes ja läänes tahan osutada valdavalt Interneti-portaalidesse kolinud vene vabama mõtte esindajatele. Ka meil avaldatud kirjanik Ljudmila Ulitskaja ja politoloog Andrei Rjabovi sümpaatsed artiklid Postimehes ja Eesti Päevalehes on võetud vene portaalidest polit.ru ja gazeta.ru. Mõistvaid reaktsioone polegi nii…
5 minutit
Au revoire Baudrillard (1929–2007)
Tom Stoppardi näidendis “Travestiad” küsib tegelane James Joyce: “Mis oleks Trooja sõjast saanud, kui sellest poleks üle käinud kunstniku puudutus? Põrm. Uusi turge otsivate kreeka kaupmeeste unustatud sõjaretk. Üks kõrvaline potikildude ümberjagamine.” Ja pangem siia kõrvale Trooja sõda sellisena, nagu seda Homerose vahenduses tunneme: jumalate ja kangelaste, võitluse, iha ja kuulsuse eepos. Seda…
3 minutit
Baudrillard
Baudrillard oli oma peres esimene, kes omandas kõrghariduse. Ometi jõudis ta nende prantsuse intellektuaalide kuulsusrikkasse ja mõjukasse seltskonda, kes on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, vaatamata oma tööde silmatorkavale raskesti mõistetavusele (Iran press TV). Alustanud karjääri Saksamaal, sai temast 1960. aastatel saksa kirjanduse ja filosoofia (Brecht, Weiss) silmapaistev tõlkija (Times online). Küllap just Nietzschelt sai ta kõige kestvamaid filosoofilisi mõjutusi.…
2 minutit
Tere tulemast hüperreaalsuse kõrbe
Olin seestunud. Olin täielikult alistunud linna haaranud nõdrameelsusele. Teleekraanidel lahti rulluva ajaloo melodramaatilised pisiasjad, mida mu pilk läbi elutoaakende tabas, ei puutunud minusse rohkem kui kõrvukrätsud, kes tee ääres telefonipostide otsas istudes mu auto esilaternate kiirtevihus silmi pilgutasid. Sõitsin päeval ja öösel. Varem kui oleksin võimalikuks pidanud, jõudsin kõrbesse, pealesunnitud steriilsuse asualale, dehüdreerunud…
5 minutit
Reis sisuta utoopia sisemusse
Ma mõtlen temast palju, loen temast palju, kuulan tema muusikat ja vaatan tema filme, kuid – vabandage, et ma eneselt nõnda avalikult kompetentsuspunkte maha kustutan – ma pole kunagi Ameerikas käinud. Küsida tuleks aga sedagi, kas monsieur Jean Baudrillard seal üldse päriselt käis. Olgu, kõik teavad, et käis. Aga raamatu enesega seda ei tõesta. Nii…
4 minutit
Iha ja kompromiss
Barthes oli omamoodi autsaider, kes tegutses erinevate sotsiaalsete gruppide vahel.
5 minutit
Meelega ja avameelselt
Barthes’i ebatõenäoline retoorika ajab segadusse.
Eesti lugejatele – ja tõlkijatele – näib Barthes meeldivat. Peale kirjanduskriitilisi esseid ning “Mütoloogiaid” on nüüd eesti keeles võimalik lugeda ka “Tekstimõnu”. Kuid ettevaatust! Need, kes arvasid Barthes’i enda jaoks seni tõlgitu põhjal kodustanud olevat, tunnevad vastilmunud raamatut lugedes ilmselt mõningast frustratsiooni. Vastuoluliste keelte “õnnelikku Paabelit” ülistav “Tekstimõnu” tõrgub rutaka liigitamise…
Eesti lugejatele – ja tõlkijatele – näib Barthes meeldivat. Peale kirjanduskriitilisi esseid ning “Mütoloogiaid” on nüüd eesti keeles võimalik lugeda ka “Tekstimõnu”. Kuid ettevaatust! Need, kes arvasid Barthes’i enda jaoks seni tõlgitu põhjal kodustanud olevat, tunnevad vastilmunud raamatut lugedes ilmselt mõningast frustratsiooni. Vastuoluliste keelte “õnnelikku Paabelit” ülistav “Tekstimõnu” tõrgub rutaka liigitamise…
3 minutit
Kooruke on iva!
Läinud reedel korraldasid Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kirjandusmuuseum Jüri Ehlvesti loomingule pühendatud konverentsi “Klopitult on ju hoopis teine aine kui läbitult”. Jüri Ehlvesti loominguline tee katkes järsku ja ennatlikult, kuid sellest hoolimata on tema jälg uues eesti kirjanduses sügav ja lai, tema tähendus ilmselge ja suur. Ehlvest on kindlasti 1990ndate ja 2000ndate esimese kümnendi üks olulisemaid…
10 minutit
Vene karu maadleb vabavärsiga
Üks nn traditsiooniline poeet ütles vabavärssi viljelevale luuletajale, et vabavärss meenutab talle oma loomult ilma juusteta naist. Vestluskaaslane mõtles natuke ja vastas: aga kujuta ette naist, kelle juuksed kasvavad igal pool.
Vene vabavärsiteoreetik Juri Orlitski. 2x konstantin rubahhin Vene kirjanduskriitik Danila Davõdov.
Vene vabavärsiteoreetik Juri Orlitski. 2x konstantin rubahhin Vene kirjanduskriitik Danila Davõdov.
6 minutit
Eve Kiileri esteetiline sotsioloogia
Kiileri näitus on kujutava kunsti kui visuaalse väljenduse vormikeelt piirava dokumentalistika alternatiiv.
2 minutit
Arhitektuur filmilindil
Dokumentaalfilmid arhitektuurimuuseumis
Arhitekt Frank Gehry ja režissöör Sydney Pollack. Kaader filmist “Visandid Frank Gehryst” (2005).
Arhitekt Frank Gehry ja režissöör Sydney Pollack. Kaader filmist “Visandid Frank Gehryst” (2005).
3 minutit
Positsioonisõja aeg
Marco Laimre. Majanduskõver. Videoinstallatsioon, 2007.
Inimesed, aeg on valida pool! Positsioneeruda, viskuda kaevikusse, panna silmad kinni ja tulistada. Või vähemalt olla ideoloogiliselt korrektne ja institutsionaalselt arg. Käes on kreeni, kriisi ja marsi aeg. Uus, must-valge-hall sajand, uus poliitiline ja majanduslik situatsioon, põnnide paraad*.
Inimesed, aeg on valida pool! Positsioneeruda, viskuda kaevikusse, panna silmad kinni ja tulistada. Või vähemalt olla ideoloogiliselt korrektne ja institutsionaalselt arg. Käes on kreeni, kriisi ja marsi aeg. Uus, must-valge-hall sajand, uus poliitiline ja majanduslik situatsioon, põnnide paraad*.
5 minutit
Tänavused Muuseumirotid
Muuseumide möödunud aasta näituste seas parimaks ehk Suure Muuseumiroti vääriliseks tunnistas žürii (kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Peeter Mauer, Padise kloostri projektijuht Heli Nurger, Ennistuskoda Kanuti esemekonserveerimise osakonna juhataja Heige Peets, kunstiteadlane Mirjam Peil, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Vaike Reemann, Eesti Maanteemuuseumi juhataja Marge Rennit ja Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe) Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseumi klassikute sarja väljapaneku “Klassikud.…
1 minut
Tüür ja Kõrvits ilmalõpus
Et Põhjamaade Sümfooniaorkester ja Anu Tali lõpetasid kontserdihooaja pealkirja all “Apocalypsis”, oli ühest küljest kunstilis-kaubanduslik liialdus, aga teisest küljest – eks niinimetatud kõrgkultuur kõnnibki sageli tõeluse ja aimduse piiril.
3 minutit
Tulevikumuusikutest ja muusikute tulevikust
Tartu Elleri koolil on saanud tavaks lõpetada õppeaasta “Tulevikumuusikute” festivaliga, mis võimaldab esile tuua ja tunnustada aasta jooksul konkurssidel edukalt esinenud õpilasi. Tänavusel festivalil liitusid Elleri kooli õppuritega noored muusikud Tallinna muusikakeskkoolist.
Tartu kooli direktori Kadri Leivategija sõnul tuli mõte kaasata teise kooli õpilasi kohapeal: “See festival on juba aastaid olnud väga populaarne.…
Tartu kooli direktori Kadri Leivategija sõnul tuli mõte kaasata teise kooli õpilasi kohapeal: “See festival on juba aastaid olnud väga populaarne.…
3 minutit
Kaks head uudist
Et meie praeguses ajas ka häid uudiseid saada, selleks peab vist lootusetult lapsemeelne olema või hoopis reaalsusest lahti. Midagi sellist aga pakkuski NYYD Ensemble’i “Sõpruse” (“In Freundschaft”) kava.
2 minutit
RAM afroameerika rütmides
EESTI RAHVUSMEESKOORI kontsert “Mehed mustas” KASPARS PUTNIŅŠI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 10. V, kavas afroameerika spirituaalid.
3 minutit
Klimt või Klinger?
Kui juba teha eluloofilm, siis selline, mis näitaks kunstniku loomingu, selle eripära saatuslikku paratamatust.
Kaunite juuditaridega maganud kunstnik Gustav Klimt elas XIX sajandi lõpu Viinis koos meelehaigete sugulaste ja kümne lapsega.
Kaunite juuditaridega maganud kunstnik Gustav Klimt elas XIX sajandi lõpu Viinis koos meelehaigete sugulaste ja kümne lapsega.
4 minutit
Vaimsusele pretendeeriv igavus
Lõputu kokteil juba ammu teada-tuntud kohustuslikest kinematograafilistest elementidest.
Koerapüüdjast pereisa rollis Jim Carrey näitleb, kuidas oskab.
Koerapüüdjast pereisa rollis Jim Carrey näitleb, kuidas oskab.
3 minutit
Kuuekümnes Cannes’i filmifestival alustas rullumist
Kui võttegrupp alustas teekonda nn ekspeditsiooni ehk siis uue filmi võtetele oli legendaarsel Tallinnfilmi helibussijuhil Mihkel Vaarmaal kombeks lausuda: “Hakkame siis jälle rulluma.” Mõnusalt ja õigesti üteldud: mis see kümmekonnast autost koosneva kolonni teekond Tallinnast mõnda looduskaunisse kohta muud oligi.
See “rullumise” jutt tuli meelde, kui vaatasin teisipäeva õhtul meeleheitlikke ettevalmistusi…
See “rullumise” jutt tuli meelde, kui vaatasin teisipäeva õhtul meeleheitlikke ettevalmistusi…
3 minutit
Repliik
Mis on “Un certaine regard” ja mis “Quinzaine des Réalisateurs”?Eesti Filmi Sihtasutus oma pressiteates 19. aprillist Kadri Kõusaare filmi “Magnus” valimise kohta Cannes’i filmifestivali teise ametlikku võistlusprogrammi “Un certain regard”, jättis delikaatselt selle programmi nimetuse eesti keelde tõlkimata. Ajakirjandus ei saanud seda tegemata jätta. Nii ongi iga väljaanne leidnud oma parima: Eesti Päevaleht tõlkis selle “Eriline nägemus” ja põhjendas…
1 minut
