Pildiriba
Mikko Fritze oli kuus ja pool aastat Goethe Instituudi vedaja; tõi värskeid tuuli, saksa kultuuri ja positiivset meeleolu kultuuriilma. Tema kohta kõneldakse, et ta on igatepidi ilus inimene, multifunktsionaalne korraldaja, kel teotahet kõige jaoks piisab. Nüüd siirdub ta edasi Uruguaysse. Veab neil! Kolmapäeva õhtul olid Von Krahli mõnusale lahkumispeole kogunenud sõbrad ja tuttavad kogu eesti kultuuriringist. Sõprade keskel Mikko…
1 minut
Kalender
2. november
90 aastat tagasi (1914) sündis Pihkvas maalikunstnik ja kujur Ene Falkenberg. Suri 10.III 2003.
90 aastat tagasi (1914) sündis Pihkvas maalikunstnik ja kujur Ene Falkenberg. Suri 10.III 2003.
2 minutit
Armastusavaldus haua taha
Kuidas näitas Krjukov ajastule tema enda kuju, hoidis peeglit inimloomuse ees?
7 minutit
Teatrilooline bestseller
Inna Taarnal on oskus öelda kolme sõnaga enamat kui mõnel terve ettekandega.
4 minutit
Meie igapäevane feminism
Feminism ei ole enam tont. Ega ju? Meie viimase aja meedias kohtab viimasel ajal rahulikus toonis, isegi asjalikke arutlusi võrdõiguslikkuse, meeste ja naiste töölerakendatuse ning palkade üle, ka koduvägivald ja tänavalapsed pole enam häbiväärne tabuteema. On tekkinud lootus, et meest ja naist ei hinnata enam ainult kui oma sugupoole esindajat, vaid ikka eelkõige kui isiksust.…
6 minutit
Feministlikul mõttel on koht meie kunstiajalugudes
Intervjuu kunstiakadeemia dotsendi Katrin Kivimaaga
6 minutit
Meestõde ja naisõigus
Vestlevad eestikeelse Cosmopolitani peatoimetaja Merle Liivak ja EKSi kvartalikirja Vihik vastutav väljaandja Berk Vaher.
Merle Liivak ja Berk Vaher
Merle Liivak ja Berk Vaher
7 minutit
Ariadne Lõngast ja Ilmi Kollast
Ma olen ise nagu õhtukuma,veel tuksub minus iga verepiisk,veel elan ma, kuid pole teada, kunasmind hämar vaikus enesega viib.
4 minutit
Bush on Eesti julgeolekule parem
Jaak Allik ja Mihkel Mutt USA presidendivalimiste tagamaadest ja mõjudest
7 minutit
Vastandite ühtsus ja võitlus
Ülikoolid ja teadusraamatukogud vajavad muutusi
Areng nõuab muutusi Eesti käest läinud ülikoolimaastikul. 60 ülikooli, poolülikooli, kassiülikooli ja muud raskesti defineeritavat ja raskesti kokkuloetavat kõrgemat õppeasutust on Eestile liig mis liig. Petukaup, olematu kvaliteediga kassiülikoolist saadud ?kõrgharidus?, toodab vaid õnnetuid, vale panuse teinud, asjatult aega ja raha ? oma elu raisanud kaaskodanikke. Arutu konkurents toob laostumisohu…
Areng nõuab muutusi Eesti käest läinud ülikoolimaastikul. 60 ülikooli, poolülikooli, kassiülikooli ja muud raskesti defineeritavat ja raskesti kokkuloetavat kõrgemat õppeasutust on Eestile liig mis liig. Petukaup, olematu kvaliteediga kassiülikoolist saadud ?kõrgharidus?, toodab vaid õnnetuid, vale panuse teinud, asjatult aega ja raha ? oma elu raisanud kaaskodanikke. Arutu konkurents toob laostumisohu…
2 minutit
Kutse orgasmile?
Oeh! Uus kooliveerand on alanud. Jälle need hommikused askeldused ja kõik muud mured, mõnes peres nii, mõnes teisiti, aga enamasti alustab uut veerandit kogu pere, kuigi ranits seljas marsib kooli poole vaid laps (või lapsed). Saatsin minagi lapse esmaspäeva hommikuhämaruses uut veerandit alustama. Kui hiljem, juba päikesesäras Inglise Kolled?ist möödusin, nägin siis ka mina (lisaks siis sadadele…
2 minutit
Paremerakondade ühinemisest
Tagatoa ühted ja deal?id on muutunud üldaktsepteeritavaks
Nagu teisteski eluvaldkondades, pole ka poliitikas küllap midagi olemuslikku. Poliitika ausamad ja rikutumad vormid võtavad maad niivõrd, kuivõrd me neid väärtustame, aktsepteerime või vohada laseme. Kui ka vangerdused, kombinatoorika, mängurlus ja tagatoad kuuluvad poliitika juurde, siis avalikkuse huvides oleks hea seista, et vastavat stiili ei peetaks heaks tooniks.
Nagu teisteski eluvaldkondades, pole ka poliitikas küllap midagi olemuslikku. Poliitika ausamad ja rikutumad vormid võtavad maad niivõrd, kuivõrd me neid väärtustame, aktsepteerime või vohada laseme. Kui ka vangerdused, kombinatoorika, mängurlus ja tagatoad kuuluvad poliitika juurde, siis avalikkuse huvides oleks hea seista, et vastavat stiili ei peetaks heaks tooniks.
3 minutit
Eh, elu?
Minu vanaisa oli eluajal rõõmsameelne ja tasakaalukas mees, kes leidis ka igas ebameeldivas olukorras midagi head, lohutas ja sisendas lootust. Kõrges raugaeas suutis ta siiski vaid kurvalt pead vangutada ja pomiseda: see inimese elu, see inimese elu? Pärast kodanike sündsustunnet riivanud kaubanduslik-poliitilisi tehinguid linnavalitsuse väljavahetamisel resümeeris ajakirjandus: vastik ja alatu, aga mis parata ? selline on elu. . . . Agressiivsus ja…
2 minutit
Faehlmanni strateegia ja visioon
Eestikeelsus on meie, tänaste, jaoks midagi enesestmõistetavat. Eestikeelsus on meie riikliku iseolemise alus. On ju varemgi väidetud, et eestlaste religiooniks on eestikeelsus, et eestlased on keeleusklikud, et eestlased on (ema)keelehullud. Või peaks siinkohal kasutama minevikulisi verbivorme: oli/on olnud, olid/on olnud? Teisisõnu. Eestikeelsus oli religiooniks Eesti NSVs. Täna, olevikus, postmodernsuses, taastulnud iseseisvuses on eesti keel…
2 minutit
Meisterlik igavikutunnetaja
Viiu Härmi pea kogu luule mõjub ühtede kaante vahel võimsalt
Viiu Härm 1978. Anne-Malle Hallik
Viiu Härm 1978. Anne-Malle Hallik
5 minutit
Igavesti teismeline
Triin Soomets, Leping nr 2. Tuum, 2004.
Soomets on stabiilselt, mõne aasta tagant kogu ilmutav autor. Seega hirmus palju kogusid tal just pole. Üks piigadest, kes tuli legendaarse üheksakümnendate tüdrukute kassetiga ja jäigi parnassile. Ehkki selle aja peale on paar kogu ka natuke tuhmunud, pole Soomets isiksuse ja luuletajana kuhugi kadunud. Põhjuseks tema väljakujunenud noore naise või ka…
Soomets on stabiilselt, mõne aasta tagant kogu ilmutav autor. Seega hirmus palju kogusid tal just pole. Üks piigadest, kes tuli legendaarse üheksakümnendate tüdrukute kassetiga ja jäigi parnassile. Ehkki selle aja peale on paar kogu ka natuke tuhmunud, pole Soomets isiksuse ja luuletajana kuhugi kadunud. Põhjuseks tema väljakujunenud noore naise või ka…
3 minutit
Karin Lutsu näitusel Maire Männikule mõeldes
Pariisis leidis Maire Männik oma tõelise kodu
3 minutit
Sons & Lumières
Sellist haaret ja läbitöötatust Eestis lähitulevikus ilmselt ei näe
Näitus ?Hääl ja valgus? Pariisi Pompidou keskuses 22. IX 2004 ? 3. I 2005.
Näitus ?Hääl ja valgus? Pariisi Pompidou keskuses 22. IX 2004 ? 3. I 2005.
4 minutit
?Rindemehed? Tallinna Kunstihoones
Tallinna Kunstihoone suurde saali tuleb Ilya ja Emilia Kabakovi installatsioon ?Tühi muuseum?, esialgu on sellest kunstniku Kunstihoonele kohandatud eskiis ja pooleli ehitus; Raul Meel jätkab oma uutes installatsioonides Eesti oleviku ja mineviku käsitlust. Raul Meel Tallinnas 2004. aastal. Piia Ruber
2 minutit
Miks minna taas ooperit kuulama?
?La traviata? keskmes on laulja kui looja
Esiplaanil Aivar Kaseste (Gaston) ja Jan Oja (Alfredo Germont).
Esiplaanil Aivar Kaseste (Gaston) ja Jan Oja (Alfredo Germont).
3 minutit
Konkurss pole eesmärk omaette
Intervjuu Mihkel Polli ja Ivari Iljaga
1. ? 10. X toimus Itaalias Monzas XVIII rahvusvaheline Rina Sala Gallo nimeline pianistide konkurss. Peapreemia ja konkursi orkestri I Pomeriggi Musicali eripreemia võitis TMKK õpilane, 18aastane Mihkel Poll.
1. ? 10. X toimus Itaalias Monzas XVIII rahvusvaheline Rina Sala Gallo nimeline pianistide konkurss. Peapreemia ja konkursi orkestri I Pomeriggi Musicali eripreemia võitis TMKK õpilane, 18aastane Mihkel Poll.
4 minutit
Tähtpäev kahel klaveril
Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske. teet malsroos
Festival ?Klaver ?04?: Tallinna Klaveriduo 30. Nata-Ly Sakkos, Toivo Peäske (klaver), PaukenfEST Duo (Vambola Krigul, Anto Õnnis löökpillidel) Estonias 27. X, kavas Mozart, Schubert, Tüür, Tamberg (esiettekanne), Steiner (esiettekanne), Milhaud.
Festival ?Klaver ?04?: Tallinna Klaveriduo 30. Nata-Ly Sakkos, Toivo Peäske (klaver), PaukenfEST Duo (Vambola Krigul, Anto Õnnis löökpillidel) Estonias 27. X, kavas Mozart, Schubert, Tüür, Tamberg (esiettekanne), Steiner (esiettekanne), Milhaud.
2 minutit
Festivali sportlik lõppmäng
Festivali ?Klaver ?04? lõppkontsert Estonias 29. X.
Seekordse klaverifestivali lõppkontsert Estonia akadeemilises saalis 29. X oli kõike muud kui akadeemiline: muusikaõhtul ?Klaveripoeg kutsub kokku: kuuevõistlus mitmekülgsuses? katsusid sõrmejooksu väleduses, fantaasia lennukuses ja improvisatsioonilises ?kiirreageerimises? omavahel rammu Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Sven Kullerkupp ja Kristjan Randalu.
Seekordse klaverifestivali lõppkontsert Estonia akadeemilises saalis 29. X oli kõike muud kui akadeemiline: muusikaõhtul ?Klaveripoeg kutsub kokku: kuuevõistlus mitmekülgsuses? katsusid sõrmejooksu väleduses, fantaasia lennukuses ja improvisatsioonilises ?kiirreageerimises? omavahel rammu Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Sven Kullerkupp ja Kristjan Randalu.
3 minutit
?Europa Festiva?? Eesti Euroopas
?Tahame oma kontsertidega näidata, et Euroopa muusika on homogeenne tervik, et see ei koosne mitte ainult traditsioonilisest euroopalikust kullafondist, vaid selle vääriskivide hulgas on ka uute Euroopa Liidu maade paljude rahvuslike heliloojate loodu. Ja me pakume teiste maade rahvusklassikute ja nüüdisautorite kõrval kõikjal võrdväärsena Eesti muusikat. Teiseks tahame rõhutada eri maade muusikute koostööd, see…
2 minutit
Majakovskiga piljardisaalis
Kas keegi mäletab veel Imbi Valgemäed ? toda, kes tegi raadios populaarset titehäält, imiteerides mudilasi? Tegelikult polnud Valgemäe originaalne, ta ekspluateeris nippi, mida oli aastaid juba enne sõda kasutanud vene näitlejanna Rina Zeljonaja (1901 ? 1991). See daam oli aga tõeline uunikum, paradoksaalne, ent ehe.
2 minutit
Kas te magate koos või eraldi?
Kaader dokumentaalfilmist ?Võõras?, mis kujutab pöördsuhet: aafriklane Eestis ? eestlane Aafrikas.
Dokumentaalfilm ?Võõras?. Re?ii, stsenaarium Kert Grünberg. Produtsent Raimo Jõerand, Kert Grünberg. Operaator Kert Grünberg, Margit Keerde. Montaa? Maks ?urin, Kaspar Kallas. Helimontaa? Tanel Roovik. Ruut Pictures, 2004, 28 min. Esilinastus Pärnu visuaalse antropoloogia festivalil ja 9. IX kinos Sõprus.
Dokumentaalfilm ?Võõras?. Re?ii, stsenaarium Kert Grünberg. Produtsent Raimo Jõerand, Kert Grünberg. Operaator Kert Grünberg, Margit Keerde. Montaa? Maks ?urin, Kaspar Kallas. Helimontaa? Tanel Roovik. Ruut Pictures, 2004, 28 min. Esilinastus Pärnu visuaalse antropoloogia festivalil ja 9. IX kinos Sõprus.
4 minutit
Aasias loetakse filmitibusid sügisel
Tokyo filmifestival pingutab võistlusprogrammiga, et olla Aasia tähtsaim filmifoorum.
4 minutit
Olde Hendrik kui maleajakirjandusliku laadaputka jõumees
Sõbrad soovitasid mul sellist pealkirja mitte panna. Mõistan, see on ju parafraseering Anton Jürgensteini hinnangule Jaan Oksa kohta 90 aastat tagasi. Pärast seda, kui Oks oli avaldanud ?Noor-Eesti? albumis oma kriitilised tundmused Ernst Peterson-Särgava ja Eduard Vilde kohta.
2 minutit
Kuidas tabada Jumalat?
Jumal ? on teda või mitte, elab ta kusagil igal pool või sinu enda kujutluses, millel pole fundamentaalselt mingit erilist vahet, on üks suur paranoia allikas. Sest ühtaegu ta jälitab sind, käseks nagu endaga tegelda, mõelda ja tunnistada, samal ajal ajad sina teda taga või hoopistükkis varjud, peidad ennast nagu kakand vettinud botiku all. Oled justkui…
4 minutit
Jaak Urmetile, Kivirähkile, Õunakale!
Olen kuulnud teie kirjutistest ajalehtedes, kus väidate, et jumalat ei ole olemas. Tahaksin teiega palavalt ühineda. Me oleme baaris Peldik tihti arutanud jumala üle, kas teda on või ei ole. Ja kasvavas üksmeeles võime kinnitada: ei, ei ole olemas. Sest kui olemas on, siis kus ta on? Meie baaris ta igatahes ei käi.…
1 minut
Uut presidenti oodates
Kui novembrikuu Diplomaatia teie lugemislauale jõuab, siis peaks uue Ameerika presidendi nimi juba mitu päeva teada olema. Minule aga, kes ma esmaspäeval enne numbri trükkisaatmist neid ridu kirjutan, on see veel mõistatus. Niisiis on Diplomaatia seekord sattunud ajastamise ohvriks: pole mõtet kirjutada sellest, kes valimised võiks võita, sest teie teate vastust juba niigi. Pole ka võimalik…
1 minut
Robert Cooper: Euroopa vajab rohkem julgeolekukultuuri
Diplomaat Robert Cooperi on nädalakiri The Economist tituleerinud Briti välisministeeriumi litsentseeritud mõtlejaks. Tema esseed, mis nüüd on Fontese kirjastatuna saadaval ka eestikeelses raamatus ?Riikide murdumine. Kord ja kaos 21. sajandil?, kuuluvad paljude ekspertide arvates samasse kategooriasse Samuel Huntingtoni ja Frances Fukuyama krestomaatiliste tekstidega. 1947. aastal sündinud Cooper on töötanud Briti…
9 minutit
Euroopa julgeolekustrateegia ? mida see tähendab liikmesriikidele ja kodanikele?
Euroopa Liidu 2003. aasta detsembri tippkohtumisel kiitsid riigijuhid heaks dokumendi ?Turvaline Euroopa paremas maailmas?, mis kannab alapealkirja ?Euroopa julgeolekustrateegia? ? ja nii seda tavaliselt kutsutaksegi. Dokument on 15 lehekülge pikk ja seda saab lugeda nõukogu kodulehelt http://ue.eu.int/ueDocs/cms_Data/docs/pressdata/en/reports/78367.pdf.
Euroopa Liidu arengu detailne jälgimine ei ole…
Euroopa Liidu arengu detailne jälgimine ei ole…
5 minutit
Euroopa julgeolek ja selle piiratus
Katsed luua Euroopa Liidule oma kaitsestruktuurid on peaaegu sama vanad kui Euroopa Liit ise. 50 aastat tagasi loodigi lisaks Euroopa Söe ja Terase Ühendusele (ECSC) ja Euroopa Majandusühendusele (EEC) ka Euroopa Kaitseühendus (EDC), tunduvalt kaugemale ulatav kontseptsioon kui need, millest viimastel aastatel Euroopas juttu on olnud. EDCst midagi välja ei tulnud ja sedasamadel…
7 minutit
USA valimised ja välispoliitika
Ajal, mil käesolev artikkel lugejate silme ette jõuab, on USA 2. novembri valimiste tulemused juba teada. Selle kirjutamise ajal aga ei saanud sugugi kindel olla, kes ja kuidas võidab. See ei tähenda siiski, et poleks võimalik öelda, millised on valimiste võimalikud tulemused, ennustada, mis kõige tõenäolisemalt teoks saab, ning piiritleda, kuidas iga tulemus mõjutab…
4 minutit
Kõik need presidendi poisid ehk Grand slam Leedus
Kandilise lõua ja kokkupigistatud huultega mees astus hoonest välja ning suundus pika tumeda mantli lehvides auto poole. Väljak tema selja taha jääva hoone ees oli kõledast ja hallist aprilliilmast hoolimata inimestest tulvil. Rolandas Paksas, kunagine Nõukogude Liidu vigurlennuäss, oli just lõpetanud ühe oma kõige ambitsioonikamatest viraa?idest. Leedu seimi oli ta…
4 minutit
Leedu pärast valimismaratoni
Leedu pikk valimismaraton on lõpuks ometi seljataga: 2002. aasta lõpul olid presidendi- ja kohalikud valimised, ELi referendum mais 2004, uued presidendi- ja Euroopa Parlamendi valimised juunis 2004 ning lõpuks oktoobrikuised seimivalimised.
Seni on uued erakonnad valitsusest kõrvale jäänud, kuigi vasakpoolsed parteid võitsid ühtekokku tervelt 57% parlamendikohtadest. Samas oli nende päralt veel aastal 2000 60% protsenti kohtadest.…
Seni on uued erakonnad valitsusest kõrvale jäänud, kuigi vasakpoolsed parteid võitsid ühtekokku tervelt 57% parlamendikohtadest. Samas oli nende päralt veel aastal 2000 60% protsenti kohtadest.…
4 minutit
Rein Taagepera kommentaar
Seimi valimised oktoobris 2004 muutsid Leedu poliitilist maastikku põhjalikult. Tervelt 50% valijaist vahetas erakonda, võrreldes nelja aasta taguse olukorraga, ja 59% parlamendiliikmeist on uustulnukad. Kaks äsja tekkinud protestiparteid said 35% kohtadest: Viktor Uspaskihhi Tööerakond 28% ja tagandatud presidendi Rolandas Paksase liberaaldemokraadid 8%. Koos Kazimiera Prunskienė Talurahvapartei 7%-ga on idapoolsete kalduvustega erakonnil 42% kohtadest parlamendis.
Neid…
Neid…
1 minut
In memoriam Paul Henry Nitze 16. I 1907 ? 19. X 2004
Tallinna toomkirikus peeti 23. oktoobril emeriitpraost Evald Saagi maise tee lõppemisel jumalateenistust. Teisel pool Atlandi ookeani, Washingtoni katedraalis peeti jumalateenistust Paul Henry Nitze lahkumise puhul. Kuid peale matuseaja on veel midagi, mis neid pea saja-aastaseks elanud mehi ühendab. Nii oli Evald Saag õpetajaks ja mentoriks arvukatele eestlastele ning kindlasti oli…
6 minutit
