Möödunud esmaspäeval korraldasime Turba gümnaasiumis välktöötoa, kus arutasime koos sealsete õpilastega nende koolis korraldatavate muutuste ehk siis gümnaasiumiosa kaotamise üle. Kuidas õpilaste arvamusi Tanki galeriis eksponeeritakse, las jääb üllatuseks.
Kork on kui väike universum. Kuna selline kunstieksponeerimise formaat on uus, siis on see vastuvõtjat üllatanud. Üllatus on siiani häälestanud publiku positiivsele lainele ka sisu suhtes. Paljud inimesed on küsinud minult, kuidas suhtun sellesse, et korkide avamisel mind puudutatakse. Suhtun hästi ja tunnistan, et puudutatav (käperdatav) olla on kergem kui puudutaja (käperdaja). Siiani oleme orienteerunud peamiselt kultuuriüritustele, sest seal on juba ettesoojendatud publik. Näitusega näitusele sisenemine loob olukorra, mida nimetaksin matrjoškaks. Kohtumised on olnud meeleolukad: korkidest on püütud rüübata, jopet täis puhuda, on püütud oma veidrustega Tanki üle trumbata. Tartus kaaperdati Magnus Vulbi taies, märkasin seda alles järgmisel päeval. Uskumatu: korgid olid ju mu küljes! Olime kunstnikuga mõlemad meelitatud. Meid saab kutsuda endale koju nagu aasia kiirtoitu, aga eeldame, et kiirtoit oleks Tanki saabumisel juba serveeritud. Veel teavet Tanki kohta saab tank.kelder.ee.
