2022
-
Prantsuse-Ameerika kirjanik Jonathan Littell. 2006. aastal pälvis Littell romaani „Eumeniidid“ („Les Bienveillantes“) eest kaks Prantsusmaa kõige tähtsamat kirjandusauhinda: Goncourti ja Prantsuse Akadeemia preemia. „Eumeniidid“ on praeguseks tõlgitud ligi 30 keelde.David Monniaux / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsSõda ja sisikond
„Eumeniidide“ peategelane Max Aue on üks neid, kes hoiab elus kuritegelikku, hävitavat ja ennasthävitavat süsteemi, ent ei tee seda tundetult, vaid jälgib ja uurib süsteemi, mõnikord ka imestab selle üle.
10 minutit -
Tõnu Oja lavaelu kütkestab, just Solnessi lakkamatu ebakindluse tõttu.Heikki LeisMillal see kõik kohustuseks muutus?
Mehis Pihla ja Siret Campbelli lavatekst, kus tegelased kannavad samu nimesid kui Henrik Ibsenil, on sedavõrd universaalne, et lausa nõuab tõlkimist.
5 minutit -
Sveta Grigorjeva installatsioon „Olin ammu ennem juba lill, kui teda tundma sain“, 2022Hedi JaansooFännikiri Artishokile
Tänavune Artishoki biennaal oli kooseksisteerimise ühisharjutus ühises ümberõppimispaigas. See sobis igati teemapüstitusega.
3 minutit -
Filmi vältel tõuseb selle keskseks teemaks tarbimine – kuidas tarbida ümbritsevat loodust vastutustundlikult, nii et inimese kohalolu ei koormaks teisi liike ega keskkonda.Kaader filmistIga inimene on (soo)saar
„Suur soo“ annab mõista, et Eesti loodusest on võtta küll, aga tarbida tohib vastutustundlikult ja oskuslikult.
4 minutit -
„Afekti“ tänavuseks peakülaliseks oli äärmiselt omanäolise loomingulise käekirjaga helilooja Chaya Czernowin.Mart LaulUus ja unistuslik
Oktoobri kalendripäevadel helendavates saalides helikangaid kuulates leidis kinnitust loomeinimeste mõtteselgus ja meisterlik vormikäsitlus.
5 minutit -
Festivali „Klaver“ kunstilise juhi Sten Lassmanni sõnul peitub suures kunstis alati lahendus.Kalev LilleorgPüüdes ajaklastrist oma südametooni
Tänavuse klaverifestivali moodustasid modernismist tulvil kontserdipäevad, mis ühes ajalooliste muusikanopetega kiirgasid nii lõõmavat pidulikkust kui nõretavat emotsionaalsust.
5 minutit -
Polaaruurijad (Ursel Tilk ja Markus Truup) on ilmselgelt üksteisest tüdinud ja loobunud oma tüdimuse tülpimuseni arenemise vältimiseks suhtlemast, jõudnud aga seejuures otsusele see tülpimusolukord n-ö lahti häkkida, ületada, läbida.Joel VäliJoel Väli sümpaatne moralism
Ursel Tilga ja Markus Truubi kehastatud tegelaskujud on võtnud endale ülesande ennetada isolatsioonidepressiooni ja sellele järgneda võivat isolatsiooniagressiooni.
6 minutit -
Tartu Kunstimuuseumis „Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“ ja „Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost“
Alates 5. novembrist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kahte uut näitust: kolmandal korrusel avaneb „Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“ ning esimesel korrusel „Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost“.
„Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“
05.11.2022–26.02.2023
Kaja Kärner „Õues“ 1989. Tartu Kunstimuuseum.
Näituse väljapaneku keskmes on meeleolukad kunstiteosed, millel kujutatakse puust agulirajoone Tartus. Esitlemisele tulevad nii šedöövrid 20. sajandi kullafondist kui ka nüüdiskunstnike värske looming.
Tartule on silmatorkavalt iseloomulikud puidust eeslinnad, mis tiheda sõõrina ümbritsevad muidu klassitsistlikus stiilis vanalinna.…2 minutit -
Cloe Jancise ja Sigrid Viiru looming on valminud teineteist tõlgendavas tihedas koostöös. Tegu pole tavalise arutamise ja kokkuleppimisega, vaid sooritus toimub kordamööda, ent teineteise panuseta ei ole tulemus võimalik.Kaimar Tauri TammTõlkes küpseks
Sigrid Viir ja Cloe Jancis on tõstnud töömeetodi ning tõlgendamise pjedestaalile, tekitanud lisakihistuse ja saanud õnnestunud tulemuse.
3 minutit -
Marian Geneti rüiupatjadega rüiulesila „Armastuse kosk“ („Waterfall of Love“) SBK Kunstuitleen & Galerie näitusel „SBK Sprouts Young Talents 2022“.Urmas LüüsOlulised asjad. Rüiutatud asjad
Siinne mõttejada sündis õhtustel jalutuskäikudel Amsterdamis, mil päevased elamused nüüdiskunsti näitustelt ja vestlused Gerrit Rietveldi akadeemia tudengitega settima hakkasid, kuuldu-nähtu esimesi kokku hakkavaid üldistuseklimpe kultuurisupis moodustasid. Kui üldiselt tunnistatakse kunsti norme, vaikivaid leppeid ja tabusid kompivat loomust, mis arendab ühiskonna võimet nähtut uues valguses ja vormis mõista, ei jää ühegi sagedasema näituste väisaja eest varjule tõik, et purjetatakse ikka kunsti suundumusi pidi.
Inimliku kohalolu näljas on täidetud poeriiulid käsitööõlledega, -leibadega, -limonaadidega,…4 minutit
