
Kaur Alttoa: „1970. aastatel oli nii, et arheoloogid uurisid kultuurkihti ja ega neid müürid ei huvitanud, arhitektuuriuurijad aga viskasid mulla ja kultuurkihi välja ja hakkasid siis müüre lugema.“

Krzysztof Zanussi: „Vaimsus on ilmselt midagi sellist, kui lastakse endale ligi mõte, et selle nähtava ja kombatava maailma taga on midagi muud.“

Ben Parker: „Vaatajal võib olla mõnevõrra keeruline, kui pole kellelegi kaasa elada, sest kõik on justkui halvad, aga ma ei tahtnud, et ükski Vene sõdur oleks filmis kangelane.“

Vene muusikud on hakanud üha enam eesti publikut enda poole võitma ning üha vähem on publiku ja muusikute meelest tähtis rahvus.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus: „Tänaval on turvalisem, kui tänavaruum on liigendatud ja liiklus rahustatud, liiklejad aga panevad üksteist tähele ja arvestavad teistega.“

Cecilia Alemani kunstnike ja tööde valik ei ole vale, kahtlust tekitab meestekeskses kunstiajaloos kinnistunud sõnavara ülevõtmine.

Läti paviljoni esindajad, kunstnikuduo Skuja Braden on võtnud vaatluse seksuaalsuse, eraelu puutumatuse ja õiguse oma keha üle ise otsustada.

Algul mikrotonaalsele muusikale keskendatud festivali „Sound Plasma“ vaade on veidi avardunud ning lähivaatluseks pakutakse mitmesuguseid kujunemisjärgus helikeelega mõtteringe.

„Elav linn“ elab, voolab, vohab, pungub, linnulaulab-situb, kasvab rohtu ja tungib õrnalt asfaldist läbi nagu võilill, keda ei huvita inimesed ega nende ahermaastikud.

Vanemuise teatri uuslavastustes „Kolm pikka naist“ ja „Võrsed“ jääb lavaline vorm tekstis sisalduvatele võimalustele kõvasti alla, tekst domineerib visuaalia üle.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.