2022
-
Yvanil (Guido Kangur), Serge’l (Tõnu Oja) ja Marcil (Jaan Rekkor) tuleb nii loomulikult enda ja kaaslase tunnetest ja mõtetest möödarääkimine välja, et tekib mulje loogilisest kommunikatsioonist.Gabriela UrmKeeltest ja inimestest
„Kunsti“ esimese vaatuse lõpuks on selge, et tekstis ja lavastuses räägitakse millestki sügavamast kui lihtsalt moodsa kunsti üle- või juurdehindlusest.
6 minutit -
Kuigi Jean Sibeliuse muusika Shakespeare’i näidendile „Torm“ valmis juba ligi saja aasta eest, pole neid teoseid Eestis seni koos ette kantud. Kristjan Järvi ja Läänemere Filharmoonikud olid kontseptsiooni tõlgendanud suhteliselt vabalt. Fotol on ka solist Mari Meentalo.Anneli IvastePõhjamaiselt karge suvefestival
Kõik tänavuse festivali lavastused tuginevad väga suurel määral video- ja valguskunstile, mis aga sugugi ei osutunud iga kord maitsekaks lisaväärtuseks.
7 minutit -
Anne Türn ja Toomas Tuul, „Peegeldused“.Toomas TuulElujanu universaalsusest
Philippe Descola: „Meis kõigis miilab igatsus taasleida kadunud maailma süütus, kus taimed, loomad ja objektid olid meie kaaskodanikud“.
9 minutit -
Kas ei olnud Afganistani sõda mõnes mõttes põhjustatud sellest, et nii USA kui tema liitlased oma vastast kultuuriliselt valesti profileerisid? Austraallannad Afganistanis liitlasvägede koosseisus 2010. aastal.CC-BY-2.0 / Wikimedia CommonsSõda kui ühiskonna taashõimustamine
Afganistani sõja veteranina pikib Mike Martin teoreetilise arutelu vahele pihtimuslikke mõtlusi oma sõjakogemusest.
7 minutit -
„Sandmani“ avahooaeg keskendub peamiselt lugu käivitavale sündmusele, unenäokuninga vangi püüdmisele satanistide poolt ja selle tagajärgedele. Morpheuselt (Tom Sturridge) varastatakse tema töövahendid, mitmekümne vangipõlveaasta käigus amortiseerub unenäomaailm ning sealt põgenenud luupainajad on hakanud ennast reaalsuse koe sisse kuduma.PressifotoVähemalt ei jäänud vaatamise ajal magama…
„Netflixi“ selle suve suurproduktsioon „Sandman“ ei jõua algmaterjalile lähedalegi, ehkki üritab üsna tõsiselt.
7 minutit -
Üsna nauditav on jälgida, kuidas areneb loo käigus peaosatäitja Amaia (Lana Costa). Alguse habisevast tütarlapsest, kes mõjub esimeses kaadris nagu titega tulnukas, on lõpuks saanud eneseteadlik naine, kes langetab ise otsuseid, kuidas edasi minna.Kaader filmistEmahundiulg
„Unelaul“ on mustreid paljastav, muhe, aga samas roosamannavaba pilt naise kolmest traditsioonilisest rollist: laps, ema ja vanaema.
4 minutit -
Kinale on huvi pakkunud vaid juppidena säilinud, kuid siiski oluline osa Eesti kunstiajaloost. Vorminud oma huvi videoteosteks, on ta tõstnud skulptuuride säilinud killud püünele.Hetktõmmis videostPuhas ja steriilne maailm
Soome kunstnik Jonna Kina vaatleb eesti skulptorite Amandus Adamsoni ja August Weizenbergi pärandit teraselt, hõrgult ja lakooniliselt.
5 minutit -
Margit Mutso: „Võib-olla võikski avalikud hooned projekteerida taimedele ning alles seejärel lisada inimesed?“Piia RuberKonteksti tabamine kui arhitekti ja kunstniku peamine oskus
Margit Mutso: „Kõige olulisem on ikka sõnum – kas loojal on midagi öelda? Miks ta midagi teeb?“
4 minutit -
Ülikooli mäluasutuste juhi ja kollektsioonide alusepanijana oli Morgenstern ka ise suur koguja, Mikkeli muuseumi näitusele on jõudnud sellest imeväike osa.EKMNähtamatud naised
Eesti kunstiteaduse sajandat aastapäeva tähistaval aastal võiks suurmeestele pühendatud näitustel enam märgata säravaid naisi nende kõrval ja ümber.
5 minutit -
Vanamoeline transpordi hindamine, mis keskendus sõidukitele, tuleb asendada liikuvuse uurimisega, mis keskendub inimestele ja kaubaühikutele. Tartu planeerimiskonverentsid näitasid, et nüüd on käepärast eeskujud, kus liiklusuuringus arvestatakse kõiki liikumisviise, mitte ainult sõidukeid.Urmas Luik / Pärnu Postimees / ScanpixParemat tulevikku planeerides
Rohepööre, asulate kahanemine, linnade kasvamine, autod, rattad ja pakirobotid kütavad ruumiplaneerimises kõikjal kirgi. Maadeldakse probleemidega, mis meidki siin Eestis köidavad.
6 minutit
