sooline võrdõiguslikkus
-
Hädatarvilike suurte sotsiaalsete muutuste saavutamiseks on vaja läinud ulatuslikke sotsiaalseid liikumisi, kes on kasutanud arvukalt mitmesuguseid vähem ja rohkem igapäevaelu häirivaid sekkumisi, et muutusi läbi suruda. Pildil akadeemiliste töötajate hoiatusstreik.Piret RäniTeadus ja aktivism: sobimatu või vajalik kooslus?
Teadlased-aktivistid leiavad, et ei piisa maailma eri aspektide mõistmisest, vaid vaja on seda ka positiivselt muuta lähtuvalt teaduslikust teadmisest.
12 minutit -
Arheokeemik Ester Oras pojaga konverentsil.Mari TõrvTeaduse ja pereelu ühildamine
Kuigi perega seotud mobiilsuspiirangud ja selle mõju karjäärile puudutavad nii mehi kui naisi, näitavad andmed, et väikeste laste olemasolu peres takistab eelkõige naiste mobiilsust.
8 minutit -
Enn Põldroos. Pürgimus. Õli, kartong, 1970.KMMMA149, Tartu ülikooli kunstimuuseumNaised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?
Teaduses soolise võrdõiguslikkuse saavutamine nõuab jõupingutusi kõigil tasanditel – hariduses, poliitikas, esindatuses, kultuuris ja mõtteviisis.
8 minutit -
Autor palus oma 5aastasel tütrel joonistada teadlast, mille peale ta vastas: „Lihtne, see on ju emme!“ Eeskujud on väga olulised.Ester OrasKas ja milleks vajame soolise võrdõiguslikkuse kava?
Kuigi esmapilgul kitsalt soolisele kuuluvusele viitav tegevuskava, on SVK elluviimine Tartu ülikoolis osaks laiemast võrdse kohtlemise programmist.
13 minutit -
She Xiaoyi. Võidetud kuulsus, 1982.Naiste emantsipatsioon Eesti NSVs ja Taanis – kaks maailma plakatite kaudu
Filmirežissöör ja kirjanik Kadri Kõusaar, kunstnik, EKA professor Liina Siib ja Taani radikaalfeminist Lisbeth Jørgensen vestlesid naiste emantsipatsioonist Ida- ja Lääne-Euroopas.
10 minutit -
Kas tippspetsialisti rollil on soorolli nägu?
Traditsiooniline soorollidest lähtuv vaatenurk ametitele on ajale jalgu jäänud, vähendab sünergiat ning tõmbab seeläbi pidurit organisatsioonide arengule.
7 minutit -
Esimene naine Tartu ülikooli matrikliraamatus Kuigi naistest vabakuulajaid leidus Tartu ülikoolis varemgi, loetakse naisüliõpilaste ametlikuks Tartu ülikooli tuleku ajaks 1915. aastat, mil naised lubati meestest täitmata kohtadele ja nad said teha lõpueksameid meestega võrdsetel alustel. Matrikliraamatuse hakati naisi kandma alles 1917. aastal. Esimene oli vene päritolu Jekaterina Sadovskaja, esimene eestlanna Sootaga valla taluperemehe tütar Alma Lüübek. Pildil Jekaterina Sadovskaja 1915. aastal.RahvusarhiivNaine akadeemilises maailmas
Teadusmaailma soolise mitmekesisuse võlu ja valu juhtimise vaatenurgast – naisjuhtide võimestamisel ja naiste positsioonide parandamisel on veel palju teha.
9 minutit -
Sotsiaaldemokraatide naiskogu Kadri korraldatud soolise palgalõhe vastane pikett võrdse palga päeval, 21. aprillil 2015 Tallinnas Tammsaare pargis.ERRi arhiivPalgalõhet vähendamata edasi ei liigu
Mis see sooline palgalõhe oma olemuselt muud on kui ühiskonna suhtumine naisesse, kellele võrdse, sama või samaväärse töö eest ei maksta võrdset palka.
5 minutit -
Briti Muuseumi lugemisruum. Puulõige Charles Gregory järgi, 1874.Wellcome CollectionNaised tungivad muuseumi
Naiste osa muuseumide tegevuses on suurenenud samm-sammult ja nüüd võib juba rääkida muuseumitöö feminiseerumisest.
4 minutit -
Ando Keskküla. Vaikelu roosa pilvega. Õli, segatehnika. lõuend, 1984.Eesti Kunstimuuseum.Sugu ja rahvus vormivad tööturukogemuse
Ebavõrdsus, marginaliseeritus ja privilegeeritus Eesti tööturul ehk venekeelsete naiste ja eestlastest meeste olukord
10 minutit
