sõnastikureform
-
ÕSi saatesõnas on viimased veerandsada aastat kirjas, et see hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning esitab keelt, mida praegu räägime ja kirjutame.Merily RemmaMis on ÕSi sõna?
EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.
6 minutit -
Pildil Nami-Nami lihtne kanapilaff. Sõnaveebi ühendsõnastiku ja valmiva ÕS 2025 järgi pilaff (trg pilav < vanaprs pilāw), plov (vene плов), plohv ja ploff. Veebitekstides on kohatud ka bilaffi ja bloffi. Kas keelerikkus või kirjakeele lagunemine?Kaare SovaIdeaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni
Kartmata aia ja aiaaugu süüdistust, väidan, et suhtumine eesti keele säilimisse, kaitsmisse, korraldamisse ja hooldamisse sarnaneb suhtumisega kliimakriisi.
7 minutit -
Asjalikku sorti teksti alusmüür on terminid – iga kirjutaja, toimetaja ja keeletoimetaja proovikivi. Eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja edendaja, normingute esitaja ja ühtlustaja ning suurim oskussõnavara looja oli Johannes Voldemar Veski, kelle sünnist sai 27. juunil 150 aastat. Tartu ülikooli peahoones Veski auditooriumis peeti sel puhul tähtpäevakohane LVI Veski päev „Eesti keelest ja läänemeresoome keelteperest“, mis oli ühtlasi pühendatud UNESCO põliskeelte kümnendile. Ettekannet „Johannes Voldemar Veski eesti oskuskeele arendajana 1920–1940“ peab Reet Kasik.Emakeele SeltsKus on keeletoimetaja piir?
Keeletoimetaja töö ei puutu ainult tekstidesse, vaid ka neid kirjutavatesse ja lugevatesse inimestesse. Milles toimetaja töö seisneb ja millistes piirides ta tegutseb?
7 minutit -
Suunamudija roosabanaanike Twitteris. Kas tore sõnamäng või sõnade kiiresti muutuva tähenduse näide?KuvatõmmisSõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks
„Küll sa oled kõhnake,“ sõnas Kuumees. „Kas sa tahaksid midagi süüa?“
„Jaa!“ vastas tiiger. „Mulle maitseksid sõnad.“1
Filoloog armastab sõnu (kr phileō + logos, ’armastan’ + ’sõna’), sõna-sõnalt. Olen filoloog ja täpselt nagu tiiger tuntud lasteraamatus, saan ma sõnadest söönuks ja joonuks, vahel ka joobnuks. Mulle meeldib neist mõelda, neid lahata, nende maitsenüansse tunda. Mõned sõnad on tuttavad ja tavalised nagu leib või pannkook, mõned uued ja võõrad nagu eksootilised ritsikaroad, mõned…6 minutit -
Keeleinstituudis käivitatud keelearendus viib mõtte paratamatusele, et ju tuleb masinatel aru saada Eliza Doolittle’i keelest. Henry Higginsi keelt ei lähe siis mõistagi enam vaja. Pildil Higgins (Raivo E. Tamm) ja Eliza (Hele Kõrve) 2008. aastal Estonia „Minu veetleva leedi“ lavastuses.Harri RospuKas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis?
Maria Mölder: „Ei tule arvata, et kui teksti toimetatakse, siis on see kuidagi solvav või näitab autorile koha kätte. Sugugi mitte. Praegu küll ei paista, et keeletoimetajad võiksid osutuda ebavajalikuks.“
5 minutit -
„Totalitarism“ on emotsionaalselt väga laetud sõna ning sellega küsijate ja võimalike oponentide märgistamine ei loo koostööks just parimat pinda.Piia RuberKeel vabaneb ahelaist
Kas õieti või õigesti, ei ole poliitiline küsimus, keelekorralduse põhimõtted aga kindlasti.
5 minutit -
Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga
Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast
21.04.2021
Oleme alates 2019. aasta sügisest jälginud keelekorralduse teemal meedias ilmunut ja räägitut, samuti Eesti Keele Instituudi (EKI) ja teiste asutuste korraldatud arutelupäevi. Oleme mitmes asjas segaduses ja murelikud ning soovime EKI-lt selgitusi.
Oleme nõus, et kirjakeel peab olema rikas ja mitmekesine ning keelekorraldus, keeleõpetus ja keelehoole ei tohi keelt vaesestada ega keelekasutajas ja -õppijas jõuetust ja vastumeelsust tekitada. Samuti jagame seisukohta, et keelenormi ja praeguse kirjakeele…2 minutit -
Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta
Eesti Keele Instituut (EKI) on välja kuulutanud sõnastikureformi. Selle lõpuks, 2025. aastaks, ilmub ÕS osana uuest veebipõhisest ühendsõnastikust (Sõnaveeb), mille aluseks on eesti keele seletav sõnaraamat.
ÕSi kui kirjakeele normi kajastavat sõnaraamatut ühendsõnastik praegu ei sisalda, aga EKI uued, ülevaadatud normingud ja soovitused ilmuvad tasapisi Sõnaveebi rubriiki „ÕS soovitab“.
Üleminekuajal soovitab EKI sõnade õigekirjutust ja käänamist-pööramist vaadata ÕS 2018st, kõike muud aga Sõnaveebist. Senise ÕS 2018 heakeelsuse soovituste kohta öeldakse EKI kodulehel, et need…2 minutit -
Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga
Eesti Keeletoimetajate Liit
Teie: 21.04.2021
Jakobi 2
51005 Tartu
Meie: 20.05.2021 nr 1-9/21/41-2
Täname põhjaliku pöördumise eest. Rõõm on näha, et ambitsioonikalt sõnastikureformiks nimetatud edusamm leksikograafide ja terminoloogide töös on saanud ka laiemat tähelepanu.
Püüame EKI sõnastikke arendades tõepoolest käia kaasas ühest küljest kasutajate kasvavate ootuste ja teisest küljest keeleteaduse ja leksikograafia meetodite arengust tulenevate uute võimalustega. Oluliselt mõjutavad sõnastikke ka üldised muutused ühiskonnas, sh kasutajate kiiresti muutuvad infootsingu harjumused.
Praegune sõnastikureform jätkab alates 1960ndatest arutatud…5 minutit -
Saja aasta jooksul on nähtud mitut ÕSi palet: fookuses on olnud õigekirjutus, oskussõnavara, rahvakeel ehk tegelik keelekasutus, keelekasutuse suunamine ja normimine ning Nõukogude ajal ka eesti keele vabadusvõitlus.Margit LangemetsMuutuv ÕS
Uus õigekeelsussõnaraamat sünnib meie kõigi silme all EKI ühendsõnastikus ehk Sõnaveebis.
4 minutit
