romaanivõistlus
-
Kaur Riismaa 16. juunil 2023 Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Käsikirjaga „Enne pattu ja roboteid“ pälvis Riismaa Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi eriauhinna.Kris MoorLabürint või muna, linnulennult
Kaur Riismaa romaani „Enne pattu ja roboteid“ pöörases sündmuste virvarris läheb mäng ulmežanri filosoofilisimate motiividega kohati üle võlli.
6 minutit -
Tühjade taskutega avastamas maailma ja iseennast
Kristino Ravi romaanis põimuvad reisimälestused kunstnikutöö ja lapse kasvatamise ühildamise keerukuse kirjeldustega.
4 minutit -
Enesearmastaja, kel on öelda midagi meie kõigi kohta
Hannes Parmo laveerib „Beetas“ kohati maitsetuse piiril, kuid näitab sõjakoledusi seejuures ootamatust vinklist.
5 minutit -
Piret Jaaks on kirjutanud arvukalt näidendeid ja mitu lasteraamatut. Esimese täiskasvanutele mõeldud proosaraamatu „Linnalegend“ eest pälvis Jaaks 2015. aastal Betti Alveri debüüdiauhinna. „Taeva tütred“ on Jaaksi esimene romaan. Teose käsikiri tõi talle tänavu Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel III koha. Piret Jaaks 14. märtsil Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade väljakuulutamisel.Kris MoorPiret Jaaksi solidaarne naistemaailm
Romaan „Taeva tütred“ on mitmekihiline romaan Eestist pärit misjonärist Anna Hedwig Büllist, armeenlasi tabanud genotsiidist, usu jõust ja naistest, kes hoiavad ühte ka kõige kohutavamates oludes.
5 minutit -
Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu
Armastus on armastus ja see ei küsi sugu. Nii see on, lihtne.
6 minutit -
Kirjanike liidu 2023. aasta romaanivõistluse võitis Sven Mikser
16. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2023. aasta romaanivõistluse võitjad. Peapreemia ning Emakeele Sihtasutuse keele- ja stiilipreemia pälvis Sven Mikser käsikirjaga „Vareda“.
Ülejäänud auhinnad jagunesid järgmiselt:
II preemia – Hannes Parmo „Beeta“
III preemia – Piret Jaaksi „Taeva tütred“
Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia – Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“
Margus Karu sihtasutuse eripreemia – Lumi Kristin Vihterpali „Tajude kujur“
Tallinna linna auhind – „Ood surmale“ (autor soovis jääda anonüümseks)
Äramärkimised:
Anete Kruusmägi „Viimane päikesetõus“
Meelis Ivanovi „Kokkuvarisemine“
Romaanivõistlusele esitatud käsikirju…1 minut -
Kiwa Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Käsikirja „Kummiliimiallikad“ eest pälvis ta Eesti Keele Instituudi ja kirjastuse Eesti Keele Sihtasutus keele- ja stiiliauhinna.Kris Moor / Eesti Kirjanike LiitSalatühikud tähemärkide taga
Kiwa „Kummiliimiallikates“ mängivad sisu ja vorm pingpongi. Selles duellis tundub vorm küll juhtivat, aga seetõttu, et sisu on kiire võidu ärahoidmiseks oma silmad ja käed kinni sidunud.
4 minutit -
Heli Kendra Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Käsikirja „Kärkä“ eest pälvis ta teise koha.Kris Moor / Eesti Kirjanike LiitAll rannas kees elu
Heli Kendra on teinud hiigeltöö, et joonistada detailselt välja, kuidas võis elada ja toime tulla rannarahvas XIX sajandil.
3 minutit -
Salme Niilendi romaan
Loone Ots kirjutab romaanis „Armastus“ naisajalugu, toob nähtavale ühe unustatud naise. Seevastu eestlaste haamri ja alasi vahele jäämise motiivile ta variatsioone ei lisa.
6 minutit -
Aja essents
Juta Kivimäe kannab romaanis „Suur tuba“ koos värvikate tegelaste ja nende asjade kirjeldustega lugejani tükikese elavat aega. Kas kirjandus ei ole mitte tõeline ajamasin?
5 minutit -
„Ohverduste sügis“ – lihtsalt müstiline
Katariina Libe debüütromaanis lisandub tuttavatele tõsistele teemadele, nagu perekond, argielu raskused, kiusamine ja reetmine, muinasjutuline kihistus.
4 minutit -
Juta Kivimäe hinnangul domineerivad Eesti Kunstimuuseumi skulptuurihoidlas, aga ka üldse eesti skulptuuris rindportreed ja pead. Eestlased on tavaliselt piirdunud pea tellimisega, kuna elutingimused on olnud kitsad ja kuju valmistamine kallis töö, kuid eriti laste puhul on seda püütud endale siiski lubada. Olukord muidugi muutus 1960.–1970. aastail modernismi õitsengus.Piia RuberJuta Kivimäega suures skulptuuritoas
Romaanis „Suur tuba“ kirjeldab autor ühe lapsepõlve väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis.
10 minutit -
Loone Ots Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Esikohti anti välja kaks, peale Loone Otsa pälvis selle ka Juta Kivimäe.Kris MoorLoone Otsa „Armastus“ on Lugu
Romaanis tegutsevad reaalsed, eesti kultuuriloole tähtsad inimesed kanvaal, mis on samuti enamjaolt tõene.
2 minutit -
Kommentaar – Loone Otsa käsikiri „Armastus“
Christopher Booker on oma raamatus „Seitse põhisüžeed“ („The Seven Basic Plots“) eristanud seitse peamist lootüüpi. Loone Otsa „Armastus“ on liigitatav neist kahe alla: kolmas süžee, mida inglise keeles tähistatakse sõnaga quest ehk siis kangelase püüdlus millegi olulise või väärtusliku järele, ning neljas põhisüžee voyage and return ehk siis teekond sinna ja tagasi.
Aga see kehtib vaid ühe protagonisti – Salme – seisukohalt.
Salme on noor naine, kes asub 1942. aasta kärekülmal talvehommikul kusagilt Taagepera kandist…2 minutit -
Kommentaar – Juta Kivimäe käsikiri „Suur tuba“
Juta Kivimäe „Suur tuba“ vallutab lugeja juba esimeste lausetega. Žüriiliikmena romaani lugedes olin varsti kindel, et tegemist peab olema elukogenud ja varem palju avaldanud autoriga (pool arvamust ei osutunud tõeks, „Suur tuba“ on autori esikromaan).
Peamiselt arvasin nii põhjusel, et karaktereid ja olustikku on sedavõrd meisterlikult kirjeldatud, et lugeja saab teosele „seestpoolt“ kaasa elada. Unustades lugemise, unustades kellaaja ja aastaarvu ning sukeldudes 1957. aasta Tartusse, ühiskorteri suurde tuppa Bobe ja Zeide juurde.…2 minutit -
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel auhinnatud autorid. Esireas vasakult Heli Kendra, Juta Kivimäe, Katariina Ratasepp, Meelis Kraft ja Loone Ots, tagareas vasakult Taavi Liias, Eve Laur, Kiwa ja Mario Pulver.Kris MoorRomaanivõistlus pakkus üllatusi
22. juunil selgusid Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused.
Esikohti anti välja kaks: selle pälvisid Juta Kivimäe „Suur tuba“ ja Loone Otsa „Armastus“. Teisele kohale tuli Heli Kendra käsikirjaga „Kärkä“. Kolmanda kohaga tunnustati Taavi Liiast käsikirja „Helmandi silmus“ eest.
Žürii tunnustusega märgiti ära veel kaks käsikirja: Mario Pulveri „Lokomotiiv“ ja Meelis Krafti „Veealused“.
Eesti Keele Instituut ja kirjastus Eesti Keele Sihtasutus andsid välja keele- ja stiiliauhinna, mille pälvis Kiwa käsikirja „Kummiliimiallikad“ eest. Margus Karu…1 minut -
Armin Kõomägi ja Märt LaurPiia RuberMaailma viimase mänedžeri mööndusteta triumf
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse peaauhinna võitis Armin Kõomäe „Lui Vutoon“.
2 minutit
