
2024. aasta Loomingu Raamatukogu pakub nii laagerdunud klassikat kui ka ootamatult värskeid maitsebukette.

Kunagised traumad pere või rahvuse sees ja ka rahvuseüleselt on küll tõsiasi, aga kuidas need esile tuua? Kui palju suudab inimene meeles pidada või meenutada?

Andri Krasnjaštšõhhi teose „Jumal on. +/–“ tegelik põhiküsimus on vene keele praegune positsioon läänes.

„Muusika on ime, mida kommunistid pole märganud veel ära keelata, hahaha. Tulge tantsima, compañeros!“

Eestindaja on teinud tubli „kirjaliku tõlke“, mis filoloogilise originaalitruuduse juures võinuks prosoodilise ladususe huvides endale lubada suuremat licentia poetica’t.

Triinu Tamm: „Loomingu Raamatukogu sõpruskond ja lugejad on mõtteline toimetuse osa, nende tagasiside ühismeedias või kohtumistel on meile vajalik peegel.“

Carolina Pihelgas näitab romaanis „Lõikejoon“, et vägivaldsest suhtest väljaastumiseks on ennekõike vaja muudatust iseendas.

Missugune oleks üksteisest hoolimise tulemusel sündiv kultuur?

Selle „Loomingu Raamatukogu kuldsarja“ raamatu motoks sobib lause: „Igast kirjanikust saab lõpuks tema enese kõige ebaintelligentsem jünger.“

Borgese looming ei ole küll poliitiline fiktsioon, kuid näib kandvat antifašistlikku loori.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.