looduskaitse
-
Peeter Laurits. Kolmeks hargnev tee. 2017. Mets on imeliselt hea koht meele puhastamiseks ja tajumustrite avardamiseks.Metsakalmistu
Elame kompleksses maailmas. Kui me ei suuda suhelda risoomselt ja dünaamiliselt, partnerluses sootsiumi ja kõigi teiste eluvormidega, siis meil pikka pidu ei ole.
9 minutit -
Puiduvaru tuleb kasutada nii, et selle kasutusvõimalus oleks stabiilne ning ka metsa teised väärtused ei kannataks, sest mets on rohkem kui puiduvaru.Piia RuberPuiduvarude säästlik kasutamine ja metsatööstuse plaanid ei lähe kokku
Riigimetsa intensiivne majandamine häirib suurt osa ühiskonnast.
8 minutit -
Siram. N: 58,2208. E: 24,8187. Õli, lõuend, 2010. Metsamehed on loomingulised: lankidel võib üpris sageli leida nende loodud skulptuure, kus on kasutatud metsast leitud kive ning kände, aga ka inimtekkelisi esemeid.Mari KartauTunne oma vaenlast!
Kui pilduda vaenlast seebimullidega, siis sõda naljalt ei võida.
5 minutit -
Anneli Palo Alam-Pedja looduskaitseala lammimetsas metsaseireankeeti täitmas.ErakoguElurikas mets on väärtus
Kaks kuni neli kvartalit kaitstavat põlismetsa keset kuivendatud ja lageraiutud metsamaastikke on nagu mälestus metsast … metsa vabaõhumuuseum.
16 minutit -
Linnamets ei ole loodusand, vaid planeeringu alusel ehitatud linliku elukeskkonna poollooduslik osis, mille korrashoiuks on vaja inimese tuge. Pildil Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, üks linlaste armastatumaid puhkemetsi.Gloria NiinLinnamets pole vaid loodusand
Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.
6 minutit -
Peeter Laurits. Kantud kinnistusraamatusse 11. VIII 1999.Eesti metsast on varsti järel ainult kulissid
Hasso Krull, Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski ja Peeter Laurits küsivad, mis me oma metsa mahamüümise eest saime?
9 minutit -
Viimastel aastatel on riik Euroopa Liidu toel astunud hoogsamaid samme kinnikasvanud niidukoosluste taastamiseks ja hooldamiseks, et nende elurikkust säilitada. Nii on näiteks projekti „Elu alvaritele“ käigus Lääne-Eestis taastamisel 2500 hektarit liigirikkaid loopealseid, loodetavasti käivitatakse lähiajal ka Eesti niidukoosluste kroonijuveeli – puisniitude – taastamisprojekt. Pildil on vaade hiljuti taastatud loopealsele Koguva külas Muhumaal, mis veel mõned aastad tagasi oli kaetud tiheda kadakavõsaga. Foto: Aveliina HelmIgaühe loodus
Seisame suurte muutuste lävel ning kui me oma majandamist ja looduskaitsesüsteemi ei muuda, jätkub ökosüsteemide kadu ja liikide väljasuremine, pannes ohtu ka inimese mugava eksistentsi.
8 minutit -
Katharina Grepp. Kõik on üks. Joonistus, 2016.Murekoht looduskaitses
Meie huvides on looduse huvid, sest meie olemegi loodus.
11 minutit -
Juba 1819. aastal kasutas saksa teadlane Alexander von Humboldt, kirjutades vanadest suurtest puudest, loodusmälestise (Naturdenkmal, monuments de la nature) mõistet. Loodusmälestiste määratlemine oli lahutamatu kultuurist ja kultuuripärandist.Piia RuberPärandist looduses ja kultuuris
Loodus, kultuur ja inimteadvus on lahutamatult seotud vastastikuste toimete võrgustikus.
7 minutit -
Kõre kevadisel sigimisajal rannaniidul.Riinu RannapKahepaiksed kui muutuvate maastike indikaatorid
Kui sageli me märkame kahepaikseid – konni, kärnkonni ja vesilikke – või nende käekäigu üle aru peame? Ilmselt mitte tihti. Võib-olla ehk siis, kui peenramaal konna näeme või suvel mõne Lõuna-Eesti järve ääres häälekat konnakontserti kuuleme, või ehk siis, kui varakevadel soojal ja vihmasel ööl maanteel hüppavaid konni kirume. On jäänud mulje, et konni leidub kõikjal, neid on palju ja ilmselt läheb neil hästi. Kuidas aga kahepaiksetel tegelikult läheb ja…3 minutit
