looduskaitse
-
Nigula kaitseala keskusest on järele jäänud vaid sildisein, ka keskusehoone läheb varsti müüki.Kristel VilbasteLooduse kaitse. Lootuse kaitse
Looduskaitse peab uuesti muutuma looduse kaitseks. Praegune süsteem teeb Eesti loodusväärtused haavatavaks, loodust kaitstakse pigem paberil.
8 minutit -
Vooluveekogu ja kaldamets on omavahel põimunud ning mõjutavad teineteist vastastikku.Allikas: Mari J. Tolkkinen, Jani Heino, Saija H. K. Ahonen, Kaisa Lehosmaa, Heikki Mykrä, Streams and riparian forests depend on each other: A review with a special focus on microbes. – Forest Ecology and Management 202, 462.Millised on ojad ja jõed?
Kui lai on jõgi? Kas saunatagune jõgi on alati selline olnud? Mida teha vette kukkunud puutüvedega? Kaldad on kitsaks jäänud. Milline on oja ja jõe nägu ja olemus?
5 minutit -
2024. aasta loomaks valitud saarmas ületamas metsajõge mööda ümberkukkunud puutüve.Jürgen Karvak„Kujuta ette“
Teekond vooluveekogude inimtekkeliste probleemide ja looduspõhiste lahenduste mõistmiseni
12 minutit -
Hiiumaal Määvli rabas ja jääksoos on taastatud 60 hektarit endist kaevandusala.Tiit MaranLooduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid
Looduse taastamise loosung võib olla esimene samm inimülese maailmamõistmise kujunemisel, kus biosfäär ja ökosüsteem on omaette väärtus ning inimene selle piire tunnistav eluvorm.
7 minutit -
Saarestikes määrab saare liigirikkuse pindala kõrval ka maastikuline mitmekesisus.Martin BekMetsad, nagu saaredki, küpsevad ajas
Elupaikade hävimine ja killustumine on üks meie aja tõsisemaid keskkonnaprobleeme ning vanade stabiilsete metsade pindala on terves maailmas pidevas languses.
7 minutit -
Urmas Tartes: „Inimühiskonnas ei toimu mitte midagi üleloomulikku, vaid selles kehtivad täpselt samasugused universaalsed loodusseadused nagu sipelgatel ja põtradel meie metsades või elevantidel savannis. Me peame loodusseadustega arvestama ja ei tohi jääda välja mõeldud väärtuste õnge.“ Foto on tehtud 2022. aasta sügisel Lihulas Matsalu loodusfilmide festivalil.Inga TartesTõhusa looduskaitse alus on heal tasemel loodusteadus
Urmas Tartes: „Inimese suhetes elukeskkonnaga lõpeb väärtusvabadus siis, kui see tekitab ühisvaratragöödia ja meie elukeskkond, loodus ning ühine elukvaliteet satub ohtu.“
9 minutit -
Tartu ülikooli botaanikaaia 220. sünnipäeva tähistatakse 27. juunil.Silvia LuikNägemuslikud aiad
Eesti on rikas nägemuslike aedade poolest. Mõned neist on reaalsed, mõned eksisteerivad üksnes fantaasiates. Ometi on neil üks ühendav joon – neist hakkab pihta Eesti looduskaitse.
7 minutit -
Nõmme-Mustamäe riigi kaitsealuses männikus terviseraja ettekäändel kiirsaagimise korras korraldatud röövraie (787 värsket kändu!), puude langetamist jätkati ka pärast raiekeeldu ja langetati teadvalt ka kaks kotkaste pesapuud.Rein EinastoHingekirurgiast vaimumaastikel
Kas peaksime sihiteadlikule omakasule orienteeritud egokesksed metsarüüstajad, rohealade tihehoonestusega „täistegijad” linnaruumis jt ülikasumite ahnitsejad hingekirurgilisele sundravile saatma?
8 minutit -
Üraski käigusüsteem.Père Igor / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsUssisõnad XXI sajandi loodushoius
Edusammudeks loodushoius vajame loodushoidu soodustavat lingvistilist pinda – terviklikku ussisõnade valdamise kunsti.
5 minutit -
Pildil vasakult Lennart Lennuk, Sander Loite, Kristo Elias.Jaak KadarikLokaalne keskkonnaprobleem globaalse võrgustiku ahelais
Ükskõik millist keskkonnaprobleemi harutama asudes leiame end tihti mingi suurema võrgustiku ahelaist. Isiklikud kogemused eri maailmajagudest on maailma mõistmisel ja keskkonnateemadega tegelemiseks olulised ajendid. Kui maailmas ringi liikuda, hakkame nägema seoseid, mida me Eestis igapäevaseid otsuseid langetades ei kipu märkama. Kas koostöö, teadmiste vahetamine ja suure pildi avamine aitab lahendada…8 minutit -
Viimastel aastatel on riik Euroopa Liidu toel astunud hoogsamaid samme kinnikasvanud niidukoosluste taastamiseks ja hooldamiseks, et nende elurikkust säilitada. Nii on näiteks projekti „Elu alvaritele“ käigus Lääne-Eestis taastamisel 2500 hektarit liigirikkaid loopealseid, loodetavasti käivitatakse lähiajal ka Eesti niidukoosluste kroonijuveeli – puisniitude – taastamisprojekt. Pildil on vaade hiljuti taastatud loopealsele Koguva külas Muhumaal, mis veel mõned aastad tagasi oli kaetud tiheda kadakavõsaga. Foto: Aveliina HelmIgaühe loodus
Seisame suurte muutuste lävel ning kui me oma majandamist ja looduskaitsesüsteemi ei muuda, jätkub ökosüsteemide kadu ja liikide väljasuremine, pannes ohtu ka inimese mugava eksistentsi.
8 minutit -
Katharina Grepp. Kõik on üks. Joonistus, 2016.Murekoht looduskaitses
Meie huvides on looduse huvid, sest meie olemegi loodus.
11 minutit -
Juba 1819. aastal kasutas saksa teadlane Alexander von Humboldt, kirjutades vanadest suurtest puudest, loodusmälestise (Naturdenkmal, monuments de la nature) mõistet. Loodusmälestiste määratlemine oli lahutamatu kultuurist ja kultuuripärandist.Piia RuberPärandist looduses ja kultuuris
Loodus, kultuur ja inimteadvus on lahutamatult seotud vastastikuste toimete võrgustikus.
7 minutit -
Kõre kevadisel sigimisajal rannaniidul.Riinu RannapKahepaiksed kui muutuvate maastike indikaatorid
Kui sageli me märkame kahepaikseid – konni, kärnkonni ja vesilikke – või nende käekäigu üle aru peame? Ilmselt mitte tihti. Võib-olla ehk siis, kui peenramaal konna näeme või suvel mõne Lõuna-Eesti järve ääres häälekat konnakontserti kuuleme, või ehk siis, kui varakevadel soojal ja vihmasel ööl maanteel hüppavaid konni kirume. On…3 minutit
