
Tiit Maran: „Populatsioonide taastamine on toimetamine teadmise ja mitteteadmise piiril, kusjuures mitteteadmist on alati rohkem.“

Looduse hüvesid tarbides tuleb silmas pidada, et kogu meie tegevus on võimalik tänu looduskeskkonnale ning et meie sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele väärtustele eelnevad looduse omad.

Et metsades toimuv inimestele korda läheb, on ühest küljest hea märk, aga teisalt on mõnes kirjatükis meie metsandusest maalitud üsnagi sünge pilt.

Elame kompleksses maailmas. Kui me ei suuda suhelda risoomselt ja dünaamiliselt, partnerluses sootsiumi ja kõigi teiste eluvormidega, siis meil pikka pidu ei ole.

Riigimetsa intensiivne majandamine häirib suurt osa ühiskonnast.

Kui pilduda vaenlast seebimullidega, siis sõda naljalt ei võida.

Kaks kuni neli kvartalit kaitstavat põlismetsa keset kuivendatud ja lageraiutud metsamaastikke on nagu mälestus metsast … metsa vabaõhumuuseum.

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Hasso Krull, Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski ja Peeter Laurits küsivad, mis me oma metsa mahamüümise eest saime?

Seisame suurte muutuste lävel ning kui me oma majandamist ja looduskaitsesüsteemi ei muuda, jätkub ökosüsteemide kadu ja liikide väljasuremine, pannes ohtu ka inimese mugava eksistentsi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.