kliima soojenemine
-
Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist keskendub taimede toimimise molekulaarsete aluste selgitamisele, et mõista, kuidas taim elab-areneb, kuidas ta hingab, sööb ja joob, kuidas ta kaitseb ennast stressi eest ja kuidas tuleb toime kliimamuutustega.Kaisa PõhakoTaimeelu süvauuringud
Hannes Kollisti uurimisteemad on seotud küsimustega, kuidas taimed reageerivad keskkonna muutustele.
12 minutit -
Üheksa Maa süsteemi, mida peab tasakaalus hoidma. Üheksast piirist kuus on ületatud.Katherine Richardson, Will Steffen, et al.Kliimakriis filosoofi pilgu läbi
Graham Parkes: „Arenenud maailm peab drastiliselt vähendama energia ja kaupade tarbimist. Seejuures tuleb piirata üüratut priiskamist energia, toiduainete, joogivee ja tarbekaupadega.“
7 minutit -
Kliimamuutust eitavate kommentaaride protsentuaalne jaotus vastavalt arvamuse sisule.Oliver TomingasKliimasoojenemine minu härmatanud akna taga
Kliima soojenemist käsitlevate artiklite kommentaare analüüsides selgus, et 61% kommentaarides eitatakse inimtekkelist kliimamuutust.
9 minutit -
Viimsepäeva välikino. Inimesed Islandil sulavat jääd jäädvustamas.Piia RuberKliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
Haridus, teadus ja ülikoolid ei saa minna võitlema kliimapoliitika eesliinile või hakata Greta Thunbergi kombel streikima. Nende ülesanne on teistsugune.
4 minutit -
Peeter Saari: „Lõpuks ei piisa kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisest rohepöördega, vaid kogu Maal toodetud entroopia, sh rämps, tuleb kuhugi eemale (eks ikka kosmosesse!) toimetada, mis jällegi vajab tohutult energiat.“Reti KokkAkadeemik Saari valgusimpulsid
Peeter Saari: „Kliimasoojenemisest, ressursside ammendumisest ja energianäljast tingitud katastroofi saab ära hoida ainult ammendamatu tuumasünteesienergia tootmisega.“
10 minutit -
Loomade vabastamise liikumine on sotsiaalse õigluse liikumine, mis lähtub sellest, et iga loom on isik, kellega tuleb arvestada ja keda ei tohi ekspluateerida.Piia RuberLoomade õigused ja kliima soojenemine
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See plaan on saavutamatu, kui loomatööstus senisel kujul jätkab.
4 minutit -
Diagramm. Mure kliimamuutuse pärast Euroopa noorte seas protsentides. Riigid on järjestatud keskmise tulemuse alusel nii, et riigid, kus mure kliimamuutuse pärast on väikseim, on üleval ja vastupidi. Allikas: ESS (2016) andmed. Eesti noorte osakaal oli n=294, mis moodustab 3,8% kõigist vastanuist, vt ka: Plüschke-Altof jt (2020).Noorte mure ja võitlus kliimamuutuse vastu
Noortele kliimaaktivistidele võib mure kliimamuutuse pärast olla määrav tegur, et oma käitumist muuta ja keskkonna kaitseks välja astuda.
7 minutit -
Globaalse temperatuuri muutus 1880–2018. Nullnivoo vastab XX sajandi keskmisele temperatuurile. Allikas: Steve Cole, Fourth Warmest Year in Continued Warming Trend, According to NASA, NOAA. – The Earth Observer 2019, 31(1), 24.Energia ja kliima
Kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ning planeedi keskmine peegeldusvõime on need, mis kujundavad planeedi keskmise temperatuuri, s.t kliima soojenemise või jahenemise.
7 minutit -
„Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole kliima!“Piia RuberMis on see kliima, mis muutub?
Kliimasüsteem on keerukas süsteem, mis koosneb viiest komponendist: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär, ning nende vastasmõjudest. Kliimasüsteemi olek muutub pidevalt.
6 minutit -
Loomsete toodete vähendamise soovitus ei too kaasa paradigma muutust selles osas, kuidas me teisi elusolendeid kohtleme. Ekspluateeriv lihatööstus ja seal aset leidev vägivald ei kao kuhugi.Wikimedia CommonsMida sina planeedi päästmiseks teed? Kas sellest piisab?
Meie tegevus inimese ja inimkonnana peaks lähtuma küsimusest: millise hinnangu annavad meile järgmised põlvkonnad?
6 minutit -
Austraalia metsapõlengutes hukkus üle 1 000 000 000 looma, lisaks vajab 113 liiki kiireloomulisi kaitsemeetmeid, sest on välja suremas. World Weather Attributioni (WWA) uuringu „Attribution of the Australian bushfire risk to anthropogenic climate change” andmetel muutis inimtegevuse mõjul muutunud kliima metsapõlengud vähemalt 30% tõenäolisemaks, kuid see protsent võib osutuda veel palju kõrgemaks.Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak on 2011. aastal isegi avaldanud raamatu pealkirjaga „Mis soojenemine?“.1 Arusaamatul ja äärmuslikul kombel maailma teaduse peavoolust lahti ütelnud Eesti teadlastel on siiski pooleldi õigus – tegemist ei ole tõepoolest kliimasoojenemisega, vaid hoopiski kliimasoojendamisega. Valdav osa meist teab juba praegu, et…4 minutit -
Enne Narvas esinemist oli Islandi bänd Hatari teinud hämmastavalt põhjaliku eeltöö, uurinud välja, millised teemad kõnetavad kohalikku kuulajat. Eesti keeles kõneldi näiteks korruptsioonitantsust.Liis ReimanLinnafestival kliimastreigi ja korruptsioonitantsuga
Ida-Virumaal käiakse praegu tööstusmaastiku ja postsotsialistliku pärandi huvist, kuid varsti on seal elamiseks, töötamiseks ja niisama käimiseks teised põhjused.
7 minutit -
Peame otsustama, kas piirame oluliselt põllumajandusväetiste kasutust, pinnast hävitavat metsaraiet ja soode kuivendamist või alustame Läänemeres mastaapset vesiviljelust, mis neelaks üleliigsed toitained ja looks Eestis uue majandusharu, mis võimaldaks toota Eesti merest kõrge toiteväärtusega tervislikku toitu.Piia RuberLäänemeres muutusteta
Kliimamuutused ning põllumajandusest, lageraietest ja märgalade kuivendamisest tingitud toitainete vool on põhjustanud merepõhja kõrgema elustiku väljasuremise.
6 minutit
