
Eesti koolides toimub kihistumine. Madalama sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused ei jõua tihti baastasemeni.

Haridussüsteemis ebavõrdsuse märkamise ja kõige haavatavamate järeleaitamise asemel oleme keskendunud meie PISA-tubliduse rõhutamisele.

Äärmuspedagoogika tungimine kooli karistab, mitte ei aita võrsuvat sugupõlve.

Kuigi ette ei nähta õpetajaameti asendamist tehisaruga, on selge, et selle areng ja rakendamine haridust mõjutab.

Eesti õpilased hindavad oma üldist eluga rahulolu kõrgemalt kui OECD riikide keskmine. Nii hästi ei lähe meil koolist saadava rahulolu näitajatega.

Õpetajate asendusvajadus on suurim kõrgematel õppeastmetel, 11% õpetajatest on 65aastased ja vanemad.

Lõimumise piduriks on kontaktide vähesus eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel. Rahvuspõhine segregatsioon iseloomustab nii haridussüsteemi, töökollektiive kui ka elukohti.

Kuidas mõjutab kooli ja klassi suurus õpetajate järelkasvu siin- ja sealpool Tallinna? Tallinna suurkoolid on ülerahvastatud ja õpetajad ülekoormatud, maakoolide õpetajad pooltühjades majades aga alarakendatud.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.