$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

emakeelepäev

  • Viipekeele seis Eestis

    Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
    Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks mõtlema selle keele õpetamise…
    Helin Puksand
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 3 minutit
  • Inglite keel
    Luuletaja, õpetaja ja keeleteadlane Kristel Algvere 2021. aastal Tartus Uku Masingu korteris.      
     Ekvilibrist

    Inglite keel

    Kirjakeele armastamise tuhinas ei tohi me ära unustada esiemade ja -isade keelt. Keelt saab armastada mitut viisi, ükski neist pole vale.

    Kristel Algvere
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 8 minutit
  • ,

    Kasutagem oma ilusat emakeelt õigesti!

    Emakeelepäeva paiku lähevad mõtted ikka meie kaunile emakeelele. Koolides ja ka teistes muudes asutustes mõeldakse, kuidas seda päeva vääriliselt tähistada. Kirjanike ja keeleinimeste kalendrid on tihedalt täis broneeritud kohtumisi nii nädal enne kui ka pärast emakeelepäeva. Haridus- ja teadusministeerium annab välja keeleteo auhinna eesti keele hoidmise ja arendamise tunnustamiseks. Inimesed valmistuvad aga Vikerraadio etteütluseks – vaadatakse üle keelereeglid ja ollakse ikka ja jälle üllatunud, et reegleid on nii palju muudetud võrreldes…
    Helin Puksand
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 3 minutit

  • Sõnaveebi teine tulemine

    EKI veebivara, täpsemalt keeleportaal Sõnaveeb, on äsja kasvanud väga suure tüki jagu: lisatud on üle 60 oskussõnastiku ja järjest lisanduvad ÕSi soovitused.

    Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi eelmisel nädalal avalikkusele tutvustatud uues versioonis leiab kasutaja üle 60 oskussõnastiku, sinna on otsast hakanud jõudma ÕSi soovitused ning umbes 1000 sagedama sõna juurde on lisandunud mahukas sünonüümivalik. Samuti pakub Sõnaveeb nüüd kindlamat tuge eesti keele kui teise keele…
    Margit Langemets
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 5 minutit

  • Keeleteaduse saatus viiruse ajastul

    Parim võimalus näha tegeliku maailma ja ajalehemaailma põrkumisi on ohtlikel aegadel. Koroonaviirus on vallutanud ajalehed ka Londonis, kus ma seda kirjatükki kirjutan. Muu hulgas kirjutatakse, et Tesco poekett on piiranud oakonservide ja pasta müüki ning inimesed on kukkunud kokku ostma tualettpaberit. Ei unustata…
    Tiit Hennoste
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 3 minutit
  • Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
    Austraalia metsapõlengutes hukkus üle 1 000 000 000 looma, lisaks vajab 113 liiki kiireloomulisi kaitsemeetmeid, sest on välja suremas. World Weather Attributioni (WWA) uuringu „Attribution of the Australian bushfire risk to anthropogenic climate change” andmetel muutis inimtegevuse mõjul muutunud kliima metsapõlengud vähemalt 30% tõenäolisemaks, kuid see protsent võib osutuda veel palju kõrgemaks.
    ,

    Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist

    Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak on 2011. aastal isegi avaldanud raamatu pealkirjaga „Mis soojenemine?“.1 Arusaamatul ja äärmuslikul kombel…
    Sten Haljak
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 4 minutit
  • Doktor Heli Laanekask ja eesti filoloogia

    Doktor Heli Laanekask ja eesti filoloogia

    „Eesti filoloog olla“ on tänapäeva eesti teaduses väikeseks, seejuures kestvaks pidupäevaks ja soovitan väga sellest osa saada.

    Peeter Olesk
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 5 minutit
Sirp