Toeta

Otsingutulemused sõnale: Aurora Ruus

Leiti 104 tulemust

  • Kummal(t) pool(t)
    Muusika kui maailmakorraldust peegeldava nähtuse markantseks näiteks sai Ardo Ran Varrese uudisteos, klarnetikontsert „Kahe tu(u)le vahel“. Klarnetist Signe Sõmerale (fotol) ning klarnetiõpetajale Hans Suurväljale pühendatud teose pealkiri viitab kahe tule või tuule vahel viibimisele, mis on Varrese sõnul tänapäevale suisa sümptomaatiline nähtus: pideva poolte valimise tagajärjena toimub üha intensiivsem polariseerumine.
    Rasmus Kull

    Kummal(t) pool(t)

    Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert 4. III Vanemuise kontserdimajas. Signe Sõmer (klarnet), Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Atvars Lakstīgala (Läti). Kavas Ardo Ran Varrese klarnetikontserdi „Kahe tu(u)le vahel“ esiettekanne ning Arturs Maskatsi ja Nikolai. . . .
    Aurora Ruus
    4 minutit
  • Aja- ja rahvavaim postsovetlikus muusikas
    Kuna igasugune identiteet on võrdlemisi isiklik ja seega habras teema, ei pruugi kõik eestlased (ka lätlased ja leedulased) aktsepteerida mujalt pärit inimeste (kommertslikku) huvi näiteks laulupidude või laulva revolutsiooni vastu. Fotol filmi „Kuidas me revolutsiooni mängisime“ kaader.9 Filmikaader

    Aja- ja rahvavaim postsovetlikus muusikas

    Konverents „Baltic Musics After the Post-Soviet“ ehk „Baltimaade muusika pärast Nõukogude Liitu“ 21. – 23. I veebis. Korraldajad Jeffers L. Engelhardt ja Katherine A. Pukinskis (Amhersti Kolledž).…
    Aurora Ruus
    8 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    . . . .kellel tuli oma isaga see kadalipp läbi teha. Nii raamat kui ka Ozoni film püüvad kaitsta eutanaasia vajalikkuse ja võimalikkuse mõtet. AURORA RUUS: Aja- ja rahvavaim postsovetlikus muusikas Konverents „Baltic. . . .
    4 minutit
  • Isekeskis iseendaga kohanedes  
    Aurora Ruus
    Iris Tähema

    Isekeskis iseendaga kohanedes  

    Aurora Ruus Aeg ja ajastu on meile kätte mänginud võimaluse olla tavapärasest rohkem iseendaga. Mõnele on see kingitus, mõnele hukatus, ent see aitab mõista, et kõik, mis meil on,…
    Aurora Ruus, filosoofia ja muusikateaduse tudeng  
    2 minutit
  • Miks Mona Lisa naeratab?
    Kui polüfooniakunsti põhiprintsiibist tulenevalt on kõik hääled võrdselt olulised, siis kehtib see ka ansambli Floridante Consort sünergilise esituse kohta, kus võrdse tähelepanu all olid kõik liikmed – vahest välja arvata tõesti Maria Valdmaa kirglikud ja joviaalsed sopranisoolod.
    Kris Moor

    Miks Mona Lisa naeratab?

    Kontsert „Uuestisünd“ 7. I Estonia kontserdisaalis. Vokaalansambel Floridante Consort koos ansambliga koosseisus Maria Valdmaa (sopran), Maarja Helstein (alt), Joosep Trumm (tenor), Lodewijk van der Ree (tenor), Taniel Kirikal (bass), Villu. . . .
    Aurora Ruus
    5 minutit
  • Mis algab liiga magusalt, võib lõppeda kibedalt
    Mängulise kergusega esitavad nõudlikke ja hurmavaid aariaid tõesti võimekad sopranid: Pirjo Jonas donna Anna rollis, Karmen Puis donna Elvirana (mõlemad fotol) ning Maria Listra Zerlinana. Nende kolme femme fatale’i kehastatud tüpaažid on kirglikud, kaasahaaravad ning peensusteni välja mängitud.
    Heikki Leis

    Mis algab liiga magusalt, võib lõppeda kibedalt

    Ooperi „Don Giovanni“ esietendus 27. XI Vanemuise väikeses majas. Helilooja Wolfgang Amadeus Mozart, libretist Lorenzo da Ponte, muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigent Taavi Kull või…
    Aurora Ruus
    6 minutit
  • Eilne maailm ja tänapäev
    Eesti Kontserdi 80 aasta juubeligala kavas oli muu hulgas I osa Artur Lemba esimesest sümfooniast, mis kanti ette ka Estonia kontserdisaali avamisel 1913. aastal ning mida pole seni teadaolevalt enam Eestis esitatud. Teose esitas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Risto Joosti juhatusel.
    Gunnar Laak / Eesti Kontsert

    Eilne maailm ja tänapäev

    Muusikapäeval kõlanud grandioosne Beethoveni „Missa solemnis“ – teos, mida autor pidas oma suurimaks tööks ning mille partituuri tiitellehele on ta kirjutanud „Mis südamest tulnud – las minna see jälle südamesse!“. . . .
    Aurora Ruus
    5 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    . . . .metaani pihkumine sulavast igikeltsast või Amazonase metsad süsihappegaasi lisajana. AURORA RUUS: Oktoober muusikas. Olnud ajad ja tänapäev Eufoorilisi aplause kohtas sel kuul palju ning seda isegi kaduvväikese kuulajaskonnaga üritustel, kus. . . .
    4 minutit
  • Afektid ja konfetid
    Festivali „Afekt“ lõppkontserdilt saadud elamus oli sedavõrd suur, et Enno Poppe teose „Hirn“ ehk „Aju“ ajal avastas nii mõnigi end tugevalt tooli käepidet pigistamas ning hingetõmbeid vahele jätmas. Esiplaanil helilooja-dirigent Enno Poppe, taustal ERSO.
    Kaupo Kikkas

    Afektid ja konfetid

    Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ 23. – 29. X Tallinnas ja Tartus, kunstiline juht Monika Mattiesen. Tänavu kahekümnendat korda peetud festival „Afekt“, mis on küll varem kandnud eri nimetusi, tähistas juubelifestivali. . . .
    Aurora Ruus
    5 minutit
  • Sõnu mõtestades ja mõtteid sõnastades
    Paneeldiskussioon. Ekraanil ülemises reas (vasakult paremale): prof Kevin C. Karnes, prof Robert C. Saler, prof Jeffers Engelhardt. Alumises reas (vasakult paremale): Chris May, prof Peter J. Schmelz. Laval (vasakult paremale): prof Toomas Siitan, prof Andreas Waczkat, Leopold Brauneiss, Tauri Tölpt, prof Peter C. Bouteneff.
    Arvo Pärdi keskus

    Sõnu mõtestades ja mõtteid sõnastades

    Konverents „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“, 15. – 16. X Arvo Pärdi keskuses ja otseülekandena veebis. Ettekandeid pidasid Peter J. Schmelz (Arizona ülikool, USA), Leopold Brauneiss…
    Aurora Ruus
    5 minutit
  • Piiramatut piiritledes
    Ansambel L’Itinéraire’i suurepäraseid interpreete iseloomustavad traditsioonilisest läbi­komponeeritud teosest erineva teose esitamisel sünergiaks vajalikud terav kõrv, kiire reaktsioon, peen muusikatunnetus ning väljapeetud emotsionaalsus.
    TaHe

    Piiramatut piiritledes

    Ansambli L’Itinéraire kontsert 22. IX Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis. Ansambel L’Itinéraire: Julie Brunet-Jailly (flöödid), Pierre Génisson (klarnet), Lucía Peralta (vioola), Florain Lauridon (tšello) ja Christophe Bredeloup (löökpillid). Helirežissöör Kaarel. . . .
    Aurora Ruus
    4 minutit
  • Eesti teatri auhinnad 2020 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad
    Teele Pärn pälvis Tiina rolliga lavastuses „Linnade põletamine“ (Eesti Draamateater) naispeaosatäitja auhinna, Priit Pedajas aga lavastajaauhinna.
    Heikki Leis

    Eesti teatri auhinnad 2020 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad

    . . . .teine lavastuse osaline. Žürii: Kirsten Simmo (esimees), Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Lennart Peep ja Anneli Saro.   Katrin…
    12 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali 2018. aasta II jaotuse eraldused

    . . . .Gregor loomemaja stipendium (D’Clinic Studios Ungaris) 1 200 Teder, Annika osavõtt näitusest „New Orientalia Functionality, Spirituality, Diversity“ Taipei, Hiina Vabariik 1 000 Toots, Timo Installatsiooni Memopol-3 produktsioon 3 000 Truus,. . . .
    55 minutit

  • Punased Valge silmadega

    . . . .sotsialistide koostööotsingutest, kommunistide kavalatest katsetest kõikujaid endale allutada jms. Keskne tegelane selles loos on üpris selgrootuna näidatud Hans Kruus, kellesse autor suhtub silmanähtava sapisusega. Tekst lõpeb sellega, kuidas EISTP kurvalt. . . .
    Tiit Hennoste
    8 minutit
  • Teatri aastaauhindade nominendid 2014. aasta loomingu eest
    Pääru Oja kandideerib meespeaosa auhinnale Willemi rolli eest Eesti Draamateatri lavastuses „Vennas“.
    Teet Malsroos

    Teatri aastaauhindade nominendid 2014. aasta loomingu eest

    . . . .Garancis. Sergei Upkin – osatäitmised Eesti Rahvusballeti lavastustes „Medea“ (Iason) ja „Uinuv kaunitar“ (Prints). Luana Georg – osatäitmised Eesti Rahvusballeti lavastustes „Medea“ (Medea) ja…
    5 minutit
  • Ballett ja selle publik globaliseeruvas maailmas
    „Uinuv kaunitar”: Kassike – Heidi Kopti, Saabastega Kass – Eneko Amoros.
    Harri Rospu

    Ballett ja selle publik globaliseeruvas maailmas

    . . . .kavalehel on kirjas, et tookord sai laval näha ka Toomas Edurit printsi rollis ja Age Oksa printsess Aurorana. Näinud neid oma silmaga, meenub Oks kui üliõrn,…
    Anu Ruusmaa
    4 minutit

  • Adamson-Ericu muuseumis saab imetleda käevõrude ilu läbi aastasadade

    . . . .märgisüsteemid,” lisas Ülle Kruus. Näitusel on eksponeeritud enamik Adamson-Ericu kavandatud käevõrudest aastatest 1932-1968. Mitmekülgselt andekas Eesti kunstnik Adamson-Eric (1902-1968) on oma esimese käevõrukomplekti disaininud vanemale õele Aurora Semperile 1932. aastal. . . .
    Evelina Vedom
    1 minut

  • Nõtked nullindad: Undist Uusbergini

    . . . .Üllar Saaremäe), 4) „Roberto Zucco” (Vanemuine, 2002, lavastaja Tiit Ojasoo), 5) „GEP ” (teater NO99, 2007, lavastaja Tiit Ojasoo), 6) „Aurora temporalis” (Tartu Teatrilabor, 2002, lavastaja Henrik Toompere jr), 7). . . .
    Sirp
    17 minutit

  • Viiekümnendad. Inimese mõõde

    . . . .oma memuaarides päris pikalt kirja pannud.” Intervjuu Ralf Parvega, 2008 Arreteerimised „1950. aastal, kui need jälitamised ja arreteerimised ja väljalöömised kõik olid, arreteeriti Semperi vastasmajast Hans Kruus. Mõlemad olid vanad. . . .
    Jaak Urmet
    10 minutit

  • Kriisiaed

    . . . .teatriuuendaja eesnimi Jevreinov, postmodernist Viktor Pelevin, bulgaaria nüüdiskirjanik Hristo Bojčev maagilise satiiriga „Polkovnik lendas õhku” ning Jaak Tomberg ja Andreas W. (tehnoloogiline teater „Aurora temporalis” – 50 m2 liikuvaid ekraane,. . . .
    Meelis Oidsalu
    9 minutit

  • Teatri aasta-auhindade nominendid

    . . . .„Faasid. Liikumised inimesele muutuvas keskkonnas”, Fine 5 Muusika Steve Raich, koreograafia Tiina Ollesk, Rene Nõmmik. Esitajad Tiina Ollesk, Rain Saukas, Laura Kvelstein, Eneli Raud, Dmitri Kruus. Valguskujundus Margus Vaigur, interaktiivsed. . . .
    Sirp
    5 minutit

  • Sirp aastal 2006

    . . . .14. RAAG, ILMAR. 15 aastat vaba Eesti Televisiooni. Nr 34, lk 2-3. RAAG, ILMAR. Raadio juubel ja teisi jutte. (Kerttu-Soansi “Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte”.) Nr 48, lk 18. SOIDRO,. . . .
    59 minutit

  • Repliike 4. III Sirbi kaaneloo asjus

    . . . .veidi ebateraval reprol on siiski säilinud telefoniga kõneleja ilme eriline muhedus. Seda seetõttu, et kirjanike liidu kõnet vastu võttes jutustasid Aurora Semper ja Hans Kruus parajasti üht kunagist nii lõbusat. . . .
    August Eelmäe, novelliauhinna ?ürii liige 1973 ? 2004
    4 minutit

  • Jumalast stiilne

    . . . .rüüst; siis juba vaimsusest, teoloogiast, filosoofiast, historio- graafiast, muusikast, kirjandusest, arhitektuurist, loodusteadustest, haridusest ja muust mingile ordule iseloomulikust. Eks eestlastegi seas on ju katoliiklike ordude esindajaid, ometi on see üldiselt. . . .
    Paavo Matsin
    6 minutit
Sirp