Pealelend. Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa

Kaarel Tarand

Kevadsuvel hakkas vaikselt tööle esimene Eesti ühisrahastuse hankimise veebikeskkond Hooandja – www.hooandja.ee. Milliste kunsti rahastamise kitsaskohtade lahendamisele peab Hooandja kaasa aitama? Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa, Hooandja asutajad: Eelkõige on eesmärk tekitada uutele tulijatele juurde enese nähtavakstegemise ja oma loomingu levitamise võimalusi. Praeguses süsteemis on keeruline saada head ülevaadet, kust millisele projektile rahastust saab üldse küsida ja milline on esitamise juurde käiv bürokraatia. Paljud loovad inimesed ei ole head projektide vormistajad. Teine aspekt on ajastus. Taotluse saab tavaliselt riigistruktuuridele esitada kindlaks tähtajaks ja tulemust võib oodata kuid. Tihtilugu saadakse toetust vähem kui küsiti ja see paneb looja raskuste ette, kuidas katta puudujääk või mille pealt eelarves kokku tõmmata. Hooandja eelis on bürokraatiavabadus. Juba projekti ülespaneku päevast alates saab annetuste hulga järgi reaalset tagasisidet, kas üldse ja kui paljud on projektist huvitatud. See välistab sellised projektid, mille vastu puudub üldsusel huvi. Samuti ei pea projekti autor pooliku eelarvega projekti tegema, sest kui vajalikku summat kokku ei saada, kantakse toetus toetajatele tagasi. See, et projekti autor peab Hooandjale esitama konkreetse miinimumsumma, millega projekti tehtud saab, on samuti platvormi voorus.

Mis see Hooandja täpsemalt on ja kuidas toimib? Kes teeb, kes kasu saab? Tooge edu- ja läbikukkumise näiteid.

Hooandja on loomeprojektide ühisrahastuse platvorm. See toimib lihtsalt: avalikkusele mõeldud loomeprojekti tegija paneb oma projekti veebikeskkonda üles. Projekti esitaja teeb paariminutise video, kus tutvustab nii ennast kui oma projekti. Videole lisatakse projekti kirjeldus ja pakutakse toetajatele toetussummade eest auhindu, mis on seotud kas konkreetse projektiga või autori endaga. Projekt on Hooandja keskkonnas aktiivne kaks kuni kaheksa nädalat, mille jooksul peab kogunema eesmärgiks seatud summa. Kui see kokku ei tule, kantakse annetused toetajatele tagasi. Kui projekt saab toetuse, kantakse kogu summa projekti autorile üle. Edasi on autoril kohustus projekt realiseerida ja toetajatele lubatu täita. Hooandja esitab eduka projekti autorile 3% suuruse arve platvormi kasutamise eest.

Hooandjast saavad kasu nii projekti tegijad kui ka toetajad. Toetajad saavad hea karma, kuna on toetanud väärt asja, ja meeneid, mis on limiteeritud või muud moodi erilised, näiteks kutse esietendusele või autori signeeritud töö. Tänaseks on Hooandja tegutsenud ligi kolm kuud ja meil on ette näidata kaheksa edukat projekti. Keskkonda on vaatamas käinud üle 34 000 inimese.

Tuntumatest nimedest on Hooandja kaudu toetust saanud Liisi Koikson ja Ardo Ran Varres ning novembris on oodata CDd „Liisi Koikson ja Vaikne Esmaspäev”. Muusika ongi olnud Hooandjas populaarseim kategooria, edukalt on lõppenud ka viiuldaja Johanna Adele Jüssi projekt, mille tulemusena valmib CD „Kiilid”. Muusik ja rändur Toomas Valsberg kogus oma rännakuraamatu ja CD väljaandmiseks samuti vajaliku summa ja paarkümmend protsenti enamgi. Samuti on toetuse saanud animaator Chintis Lundgreni projekt „Müstiline raba”. Teatriprojektidest on ette näidata kaks õnnestumist. Maike Lond ja Kaja Kann saavad augusti lõpus ja septembri alguses Peipsi ääres vanausulisi kaasates maha eksperimentaaletendusega „SPA ”. Tegu on tasuta etendusega, kõik huvilised on kohale oodatud. Teiseks edukaks teatriprojektiks oli Maarja Tõnissoni ja Ann Kuudi tantsuetendus Kultuurikatla aias.

Erakordse projektina saame ära märkida Ivar Arulaiu disainiprojekti, mille tulemusena sai hoo sisse HoseWear kaubamärk – tehakse kasutatud tuletõrjevoolikutest kotte.

Loomulikult on ka ärajäänud projekte, kõigil ideedel ei ole kunagi piisavalt toetajaid. Hooandja üks eeliseid on, et siin saab tasuta tagasisidet otse kasutajaskonnalt. Kui projekt ei kogu piisavalt toetust, on autoril põhjust mõtisklemiseks, mida teistmoodi teha või kas üldse teha. Projekti autorid on ka ebaõnnestumise korral Hooandjas uute ideedega teretulnud, kellelegi me kätt ette ei pane. Kuni projektid on loomingulised, mõõdetavad ja tulemus avalikkusele suunatud, võtame need vastu. Hooandjasse ei sobi projektid, mille eesmärk on organisatsiooni tegevuskulusid katta või mil ei ole loomingulist väljundit.

Miks ei võiks selline süsteem olla ka kultuurkapitali osa?

Hooandja tegemiste ampluaa on laiem kui kultuurkapitalil, toetame näiteks leiutisi.

Kõige lihtsam vastus on: kui kultuurkapital oleks sellise keskkonna ehitanud, siis oleks Hooandja selle osa. Mõnes mõttes on parem, et tegemist ei ole riigi organisatsiooni allüksusega, vaid kodanikualgatusega, kus on rohkem standardiseeritud kultuuriliigitustest vaba mõtlemist.

Loomulikult on projekte, mida saaks osaliselt rahastada mõlemast allikast. Näiteks üks etendusprojekt on saanud raha nii kultuurikapitalilt kui ka Hooandjalt ning selliseid projekte võiks tulevikus rohkem olla.

Kellest-millest maailmas on eeskuju võetud? Milline roll peaks Hooandjal üldpildis olema?

Ühisrahastuse platvormid on maailmas suhteliselt uued nähtused. Kolm aastat on USA s tegutsenud tuntuim ja edukaim platvorm Kickstarter.com. On teisigi, näiteks Indiegogo või Rockethub. Samuti Euroopast alguse saanud Unbound ja StartNext. Mõned on väga kitsa suunitlusega, näiteks ainult raamatute kirjastamiseks, kuid sel juhul oleks Eestis liiga vähe osalejaid. Nähes, kui laialt on see mudel paari aastaga maailmas levinud, tekkis meil huvi proovida seda ka Eestis. Kui Hooandjaga alustasime, leidus ka skeptikuid, kuid esimesed paar kuud lubavad öelda, et selline süsteem töötab ka siin.

Millised mahulised eesmärgid Hooandja lähiaastateks endale on seadnud?

Meie eesmärk on kujuneda usaldusväärseks ja arvestatavaks rahastusallikaks, et toetust saaksid nii professionaalide kui amatööride põnevad ideed. Eesmärk on, et keskkonnas oleks alati igas valdkonnas vähemalt paar põnevat ja potentsiaaliga projekti. Hooandja kaudu kogutud summad kõiguvad praegu 500 ja 3000 euro vahel, need summad võiksid tulevikus ka suuremad olla.

Kes on ja peaks tulevikus olema tüüpiline raha või hoo andja ses süsteemis?

Hetkel ei ole Hooandja kaudu kedagi toetanud mitte ükski firma. Sellel on ka lihtne põhjendus: maksukohutus ja aruandlus. Meie soov on seda muuta, et firmad saaksid lihtsamalt ka kultuuriettevõtmisi toetada. Praegu on 99% annetajatest eraisikud. Kuna idee on koguda paljude toetajate abil summa kokku, siis ei ole ka oluline, et toetaja annetaks suure summa. Keskmine toetussumma jääb praegu 10–20 euro vahele.

Võib öelda, et annetus on ainult osa osalusest: on ka inimesi, kes aktiivselt projektiga kaasa mõtlevad, seda oma tegevusega toetavad või ideed levitavad. Toetus võib olla ka mitterahaline, oluline on ühiste jõududega tegemist väärt asi ära teha.

Mis sügishooaja jooksul soovitavalt juhtub?

Soovitavalt liitub veel põnevaid projekte. Praegu on kümmekond projekti ettevalmistamisel, kuid soovime lisa, sest toetajate valmisolek portaali kasutada on mõneti suurem kui projekti autoritel.