Ohtlik kaevikuflirt rivaaliga

Kui ühistegevus ELi raames vähendab suveräänsust, siis kuidas seda saab suurendada kliendisuhe USAga?

KAAREL TARAND

Kui hoiame pilgud kodumaisel retoorikal ja vabandustel, vaatame vales suunas. Ka kohalikul võimumängul on tagajärjed, kuid neil on pigem ajutine iseloom. Vead ja valikud rahvusvahelistes suhetes, mis viivad ummikteedele, panevad Eesti turjale püsiva pingete koorma, millest vabanemine pole niisama lihtne. Pealtnäha tühisest seigast alanud mõttevahetus Eesti välispoliitilise kursi muutuste üle sundis ka välisminister Reinsalu pisut kaarte avama. Intervjuus ERRile (Eesti välispoliitiline kurss jätkub väikeste muutustega, 29. VII) kinnitas minister, et soovib debatti. Ehkki minu probleemipüstitus Sirbis (Pikk tee Visegrádi, 26. VII) sai ministrilt pisendava hinnangu kui „absurdne, ennekuulmatu ja koomiline“, võtan teda sõnast ning püüan jätkata debati rikastamist ministri pakutud uue info valguses.

Iga väike samm muudab tulevikku, teame juba Ray Bradbury „Kõuekärgatusest“. USA praegune administratsioon on vallandanud kaubandussõjad üle maailma ning selle mõjudest ei pääse ka Euroopa Liit. Mõnedki Euroopa riikide liidrid (eesotsas Angela Merkeliga) on kinnitanud, et kuni kehtib Donald Trumpi loosung „America first!“, peab EL käsitlema USAd maailmamajanduse süsteemis eeskätt rivaalina, mitte sõbraliku liitlasena. Sel taustal andis meie välisminister teada: „Oluline on kindlasti tugevam, süvistatum koostöö Ameerika Ühendriikidega ja selle koha peal kavatsen ma ka järgmisel nädalal valitsusele sellekohase valitsuskabineti memorandumi esitada. Selle valitsuse eesmärk on tugevdada, süvistada meie strateegilisi suhteid ennekõike meie kõige suurema julgeolekupartneri Ameerika Ühendriikidega. Mul on hea meel, et minu ettepanekute paketile võimalike koostööküsimuste kohta vastas USA riigisekretär Mike Pompeo oma seisukohtadega, kuidas teha koostööd nii ÜRO Julgeolekunõukogus kui ka kahepoolselt.“

Mida tähendab „süvistamine“? Seletava sõnaraamatu järgi on see süvendisse paigaldamine või peitmine. Teisisõnu, suhetes USAga läheme kahekesi koos rõõmsalt kaevikusse, kus muid ei ole. Meiesugused on küllap mõnes samalaadses naabersüvendis ikka sama hiiglasega, aga sellest hiljem. Huvitav, kumma Peetri võileivad seal enne ära süüakse? Loo kirjutamise ajaks ei ole valitsus ministri lubatud USA-suhete memorandumit veel avalikkusele tutvustanud, kuid selle põhipunktid on tuletatavad. Vastutasuks sõjalise kohaloleku eest tõstab Eesti õiges kohas õigesti kätt, kui kõne all on kas USA üleilmse domineerimise teemad ÜRO julgeolekunõukogus või USA ettevõtete majanduslike huvide ja eeliste kaitse, millega USA valitsused alati varjamatult tegelevad. Suhetes Euroopa Liiduga on kuumad kaks valdkonda: energiamajandus ja tehnoloogiahiidude kontrollimatu ehk maksuvaba laiutamine.

Eesti valiti ÜRO peaassambleel julgeolekunõukogu vahetuvaks liikmeks teises voorus 132 häälega. Kindlasti ei tulnud see toetus lubaduse pealt käia alati sama sammu USAga, sest valdav osa maailma riikidest ei pea ainsa superjõu olemasolu üleilmseks õnnistuseks. Vaatlejad osutasid, et meie konkurendile Rumeeniale sai saatuslikuks liigne innukus Iisraeli poliitika toetamisel. Julgeolekunõukogu hääletuskorra kohaselt vajab iga otsus jõustumiseks 9 liikme poolthäält ja seda, et alalised liikmed otsust ei vetosta. Seega on Eesti häälel USA seisukohalt otstarve olemas. Eriti kui vaadata, kes veel laua taga on. Kui nüüd Eesti valitsus peaks oma süvendis USAga kokku leppima, et tegelikult hääletame julgeolekunõukogus ikka nagu USAl vaja, ning toetame jäägitult ka Iisraeli, oleme oma toetajatele valetanud. Sõpru sellega ei võida.

Kui mõne aasta eest maagaasibuum USAs täistuuril käima läks, jõudis küsimus maagaasi ekspordivõimalusest kiiresti poliitilisse tippu, nagu võib lugeda esindajatekoja avalikest materjalidest. Neist ilmneb USA strateegiline eesmärk, nimelt saada poliitilisi mõjutusvahendeid kasutades enda kätte oma toodangu ülejääkide realiseerimiseks maailma jõukaim ja parima taristuga Euroopa gaasiturg või eeskätt see kolmandik, mis on pikka aega kuulunud Gazpromile ehk Venemaale. Tehniline valmisolek USA vedelgaasi (LNG) vastuvõtuks Euroopa torustikesse on suurem Lääne-Euroopa ja eriti Põhjamere-äärsetes maades, aga seal pole erilist vaimustust. Väiksem või olematu on taristu NSVLi endiste vasallide ja okupeeritud territooriumide poolel. See-eest on seal sügavale riikide-rahvuste eneseteadvusesse kaevatud hirm julgeoleku pärast ehk Venemaa ees. Sestap looritabki USA ambitsioone gaasiturul rõhumine sõjalise julgeoleku ainsa tagaja rollile idapoolses Euroopas. Riikide sõltuvus Venemaa gaasitarnetest on näiliselt sõjavälja, mitte turuplatsi küsimus. Investeeringuid maagaasi taristusse (USA vedelgaasi vastuvõtuks) Poola ja Horvaatia rannikul serveeritakse kui eelmängu Venemaa lõplikule alistamisele või Moskvast lähtuva ohu likvideerimisele.

Alates 2016. aastast ongi Ameerikast pärit vedelgaas Euroopa Liidu turul ja maht on kasvanud kiiresti vastavalt kokkuleppele USA valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel. Katuse tasandil on näiliselt kõik korras, kuid eelisteta vabaturu reeglite fanaatikuna ei paku Brüssel USAle mingeid soodustusi. Öeldakse, et tulge ja võistelge teiste pakkujatega, nagu Katar, aga miks ka mitte Iraan. Selline jutt ei saa superjõule meeldida ning kui eesuksest ei saa, tullakse tagauksest.

Vajadusel annab USA hirmunud ehk püsivat ja aina suuremahulisemat sõjalist kaitset taotlevatele riikidele inspiratsiooni ja diplomaatilisi vihjeid, et need looksid uusi omavahelise koostöö formaate USA majandushuvide edendamiseks. Just selline näeb oma tegevuses välja kooskäimine nime all „Kolme mere algatus“, mida eriti väärtuslikuna tõstis esile ka minister Reinsalu. See klubi, mille tippkohtumist Eesti loodab välisministri sõnul järgmisel aastal võõrustada, koosneb (Austria tingliku erandiga) ainult endistest idabloki maadest ja keskendub energia- ning sidetaristu arendamise koostööle. Algatajad on Horvaatia ja Poola, kes, nagu nimetatud, on parimad pretendendid USA gaasiterminalide investeeringutele.

Kolm „ühendavat“ merd on antud juhul Must, Aadria ja Läänemeri, kuid 12 osalisest neljal pole merepiirigi ning nimetatud merede äärsete osaliste nimekirjast ei leia millegipärast Itaaliat ja Kreekat lõunas ning Soomet, Rootsit, Taanit ja Saksamaad Läänemere ääres. Nii et vaata kust otsast tahes, USA huvid ses koosluses on selgelt näha, Euroopa Liidu ühishuvid mitte. Esiteks põlistab niisugune koostöö vähemasti sümboolselt Euroopa külma sõja aegse lõhestatuse (meie ja nemad) kehtimist. Aga just raudse eesriide ning majandusliku ja kultuurilise lahutatuse kaotamiseks idapoolsed riigid paarikümne aasta eest meeleheitlikke jõupingutusi tegid ning ELi liikmeks pürgisid. Teiseks, oma klientriikide olemasolu Euroopa ühisruumis aitab Washingtonil efektiivsemalt takistada USA huve riivava ühispoliitika kujundamist ELis ehk selle realiseerimist, milleks majandusühendus algselt loodi. Maailma parim ühisturg on võistlusvõimeline üksmeelse, mitte tülitsevana.

Divide et impera, nagu muistegi. USAl pole majanduslike nullsumma mängude vastu kunagi midagi, kui tema on võitja. USA ihad Euroopa gaasiturul ei arvesta kaudsete tagajärgedega. Aga Euroopal on naabruspoliitika, mille edust omakorda sõltub võimalike rändeprobleemide lahendamine. Kui rahututel naabritel läheb majanduslikult paremini, kahaneb nende agressiivsus. Kas härra Reinsalul on vastuseid, milliseks kujunevad Venemaa sammud, kui ta Euroopa gaasiturult saadava sissetuleku peaks kaotama või kuidas ja kellele kasulikuna USA ettevõtete ning Gazpromi võitlus kulgema hakkab? Analüütikute hinnangul paneb USA pealetung ELi gaasiturule pidurid nii Vahemere idaosa uute maardlate (Küprose, Iisraeli, Liibanoni ja Egiptuse vetes) kui ka võimalike Põhja-Aafrika omade arendamisele. Seega tarneallikate mitmekesisus ei suurene ning Vahemere kallaste jõukus ei kasva, mis omakorda kuidagi ei soosi õigusriikluse arengut ega vastavalt ka kontrolli rändeprotsesside üle.

Minu kokkuvõtlik küsimus välisministrile ja valitsusele on: kas mistahes riigi innukal sõprusel või kliendisuhtel USAga on täheldatud ka negatiivseid või ohtlikke kõrvalnähte ning kas on hoolikalt analüüsitud, millised ja suhetes milliste riikidega tagasilöögid Eesti ja USA süvistatud kahepoolsete suhetega paratamatult kaasnevad?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht