Sel reedel Sirbis

ERIK TERK, JOHANNA VALLISTU: Kodanikupalk – mis, miks või miks mitte?
Ida-Euroopa poliitikas on kodanikupalka pooldanud just autsaiderid, sest nii saab lubada paljudele tasuta kingitust, ilma et oldaks kohustatud oma plaani teoks tegema.
Eesti keeles kodanikupalgaks nimetatut tuntakse mujal teaduskirjanduses universaalse baassissetuleku või tingimusteta põhisissetuleku nimetuse all. Asja mõte on, et Universal Basic Income (UBI, eestikeelne lühend UBSi) tagab kõigile regulaarselt (nt kord kuus) ühesuguse inimesest ja staatusest (töötav, õppiv või töötu, jõukas või vaene) sõltumatu sissetuleku.

ERIK TERK: Kodanikupalgast kui sotsiaalutoopiast
Universaalse baassissetuleku ideed (UBS) on finantsilisest küljest lihtne rünnata. Tirida voodis tekki ülespoole, kattes sellega pea, mis eriti külma ei karda, ja jättes sellega teki alt välja jalad, mis seda kardavad. Et tekki ei hakataks uuesti allapoole tirima, peame ostma täiendava teki jalgade katmiseks ja oleme jälle küsimuse ees, kust selleks raha saada. Unustame aga momendiks selle ja kujutame ette, et raha on. Näiteks hinnaliste loodusvarade ammutamise teel või tehnoloogiarevolutsiooni tulemusena (robotid, tehisintellekti rakendused jms). Kas UBSi kasutuselevõtt oleks sellistes tingimustes mõistlik ja mis see endaga kaasa toob? Ka paljud UBSi üle arutlejad pole käsitlenud seda mitte niivõrd realiseerimisvalmis lahendina, vaid sotsiaalse utoopiana, mis avab ühiskonnateemade käsitlemisel uued horisondid. Mõttes utoopiate läbimängimist peetakse lausa üheks tulevikuseire meetodiks.

JAAN KAPLINSKI, VALDUR MIKITA: Paiga vaim ja vaimu paik
Jaan Kaplinski üleskutse: „Jätame kas või paar ruutmeetrit liblikatele, mesilastele, kimalastele ja teistele; toome tagasi natuke metsikust – oma koju, aeda, ussaeda, parki …“
Sirbil on au tutvustada täna, Jaan Kaplinski 80. sünnipäeval tema järgmist raamatut. Aprillis ilmub sarja „Ööülikooli raamatukogu“ esimene raamat – Jaan Kaplinski „Vaimu paik“. Tegu on „Ööülikoolis“ peetud loengute koguga. Sarja eestvedaja Jaan Tootsen meenutab: „Paarikümne aasta jooksul on Jaan Kaplinski „Ööülikoolis“ kõnelemas käinud õige mitu korda. Tema esimene loeng „Eesti keel ja meel“ (2000) oli üks tõeliselt vaimu-liigutav loeng, mis andis alustavale „Ööülikoolile“ õige hoo sisse.“ Küllap annab Kaplinski hea hoo ka uuele raamatusarjale. Avateos algab Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski spetsiaalselt selle raamatu eessõna tarvis loodud kirjavahetusega ning lõpeb samuti kahe kirjamehe vestlusega: Jaan Kaplinski ja Valdur Mikita. Olgugi peetud 2014. aastal ning ajalehes ruumikitsikuse tõttu pisut lühendatud, mõjub dialoog äärmiselt aktuaalselt. Head lugemist ja palju õnne sünnipäevaks! – Toim.

TALVI NURGAMAA: Avastades uusi heliloojaid ja ansambleid
Just õnnestumiste, ettekujutuste ja tõlgenduste kogum annab heliloojale hindamatu kogemuspagasi selle kohta, kui erinevalt võib tema kirjapandu kõlada.
Detsembri algul jõudis lõpusirgele väga eriline ja laiaulatuslik noorte Euroopas õppivate heliloojate konkurss DYCE (Discovering Young Composers of Europe ehk „Avastades noori Euroopa heliloojaid“). Konkurss algas juba 2018. aastal, mil kuulutati välja üsna tavapärane kindla instrumentatsiooniga (flööt, klarnet, viiul, tšello, klaver, löökpillid) noodivoor. Žürii valis igas neljas regioonis välja kolm teost, seega kokku kaheteistkümne helilooja tööd.

TIIT PALU: Näitlejanna
Näitlejanna läheb võitlusse enda, mitte autori ja lavastaja eest, ja see on võitlus elu eest ja surma peale iga etenduse igal hetkel.
Näitlejad põlvnevad enamasti ahvidest, sellest ei jää kellelegi kahtlust. Näitlejannad on seevastu taevalikku päritolu.
1.
Vanad kreeklased panid kirja sokumängu reeglid ja tegid riitusest teatrikunsti, kuid nad ei suutnud leiutada näitlejannat. Nende parimaks tulemuseks jäi deus ex machina, mille peal lasti liugu tuhat aastat ja mida parema puudumisel siiamaani tihti kasutatakse.
Maskiga mehed ekslesid müütide labürindis, nii oli mõnus olla. Muu seas kehastasid nad ka kõikvõimalikke naissoost tegelasi ja olevusi ning kogunesid isegi naiskooriks. Tahaks tõepoolest kohata neid mehi, kes astusid üles Medeia, Phaedra või Antigonena, ma surun neil vaimus kätt!

SIGRID SOLNIK: Argikultuur ja linnaplaneerimine
Hea linnaplaneerimise eeldus on empaatia: võime – ja tahe! – saada aru, mida teine pool vajab ja tunneb.
Linnaruum on materiaalses vormis kultuur. Väärtused, argikultuur ja ühiskondlikud suhted mõjutavad ruumiloomet ning meid ümbritsevad avalikud ja intiimsed ruumid mõjutavad ja taastoodavad omakorda väärtusi, argikultuuri ja suhteid.
Võimusuhete avaldumine linnas
Muu hulgas avalduvad linnaruumis kultuuri osaks olevad võimusuhted. Palju on räägitud, kuidas Tallinna kujundavad linnas autoga sõitvad otsustajad. Autokasutaja on selle linna ruumihierarhias justkui kõige kõrgemal kohal. Marje Karu on Sirbi külgedel tõdenud, et „linnaplaneerimise käigus muudetakse nähtavaks või nähtamatuks eri ühiskonnagruppe, selle nurga alt tuleks vormiloomet käsitleda totalitaarse poliitika seisukohast, ometi kaasneb vormi andmise vajadus igasuguse inimtegevusega“. Võimusuhted on paratamatud, lõpuks on küsimus selles, kui hästi otsustajad oma privileege ja positsiooni tunnetavad ning kas ja kuidas kasutavad oma võimalusi, selleks et teha linn heaks paigaks ka neile, kes pole praeguses hierarhias kõrgel paiknevad autoga sõitvad otsustajad. See, kui palju arvestatakse endast erinevate gruppidega sõltub ka kultuurist, näiteks poliitilisest kultuurist ja ühiskondliku koe tihedusest, väärtustest, uskumustest ning väljakujunenud käitumisviisist.

RISTO KOZER, MITTE_TALLINN: Kikilipsukujuline Tallinn. Intervjuu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga. Mihhail Kõlvart: „See on igati positiivne, kui linlased linna kujundamisel aktiivselt kaasa räägivad ja mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakuvad ka lahendusi.“
Pealinna elanikkond ning teadlikkus inimväärsest atraktiivsest elukeskkonnast kasvab, sellega koos paisuvad ka etteheited Tallinna jalakäija- ja jalgrattasõbralikule linnaruumile. Seoses nurinaga vestlesime Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga avalikust ruumist, rulatamisest ja linna aregustrateegiast „Tallinn 2035“.

ANDREI LIIMETS Voogedastussõjas surma ei saa
Netflix võttis oma enam-vähem tänase kuju aastal 2007, kuid väljendi „voogedastusplatvorm“ (streaming platform) laialdasemalt käibesse minekuks kulus veel terve kümnend. Sealt alates pole tagasiteed olnud – üha uute konkurentide lisandumisel on hakatud rääkima hoopis voogedastussõjast.

TSIPE AAVIK, VIRVE SÕBER: Glüfosaadisaaga jätkub
II osa. Ka normi piiresse jäävad glüfosaadikogused ohustavad keskkonda ja tervist
Pestitsiididele ja teistele keskkonda ning põhjavette jõudvatele ja selle kaudu meie joogivee kvaliteeti mõjutavatele saasteainetele on kehtestatud piirnormid, mille ületamine võib põhjustada tervise- ja keskkonnariske. Kui leitud jäägid jäävad alla piirväärtuste, tekib kergelt usk, et selline joogivesi või toit on organismile täiesti ohutu. Glüfosaati on esitletud kui ühte kõige ohutumat pestitsiidi, mida võib ilma suuremaid terviseriske kartmata kasutada märkimisväärselt rohkemgi, kui keskkonnale ja joogiveele seatud piirnormid ette näevad. Siiski tekib kohe mitu „aga“. Esiteks, need piirnormid on üldjuhul paika pandud katsete põhjal, millega hinnatakse põhitoimeaine mõju ilma toimeaine organismi jõudmist soodustavate lisaaineteta. Lisa- ja toimeainete segud aga võivad, nagu eelmises artiklis on kirjeldatud, olla märkimisväärselt toksilisemad võrreldes puhaste toimeainetega, rääkimata siis erinevate pestitsiidide samaaegse kasutamise sünergilisest mõjust.

Lõhnamaailma ekspert. Intervjuu lõhnateadlase Kristel Venega. Kristel Vene: „Tahaksin isegi kunagi olla sama hea, et võtan ühe suvalise toote, nuusutan ja ütlen peast, millistest molekulidest see koosneb.“
Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene on lõhnateadlane, kes uurib peamiselt seda, millistest ühenditest mingi toidu lõhn ja maitse koosneb.
Üleilmselt on lõhna- ja maitseteadlaste päevakorras näiteks küsimused, kuidas vähendada toidus ilma maitset mõjutamata soola- ja suhkrusisaldust, populaarsed uurimisteemad on taimsed toormed, laboriliha ja putukad (täpsemalt, putukajahu toiduainena, kuna putukad on väga hea rasvhappelise ja valgu koostisega ja nende kasvatamine on keskkonnasõbralik), aga ka kuidas lahendada vanemaealiste alatoitumise probleem.

AIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Piparmünt ehk Kuidas Anija mehed vehvermintsi päästmas käisid
Piparmünti peetakse Eestis üheks vanimaks kultuurtaimeks, aga kindlasti leidis maarahvas enne piparmündi ja ka rohemündi peenral kasvatamist üles meie omamaised mündiliigid. Tuntuim neist on põldmünt, tüütu umbrohi meie põldudel, sest ka tema kihutab maa sees edasi igast risoomijupist, mis välja rohimata on jäänud. Põldmündi lõhn kahvatub peenramüntide kõrval, aga tõeline lõhnaime on vesimünt, mida kohtab harva ja seda tuleb otsida selgeveelistest jõgedest ja nende kallastelt. Värske vesimündi taime väikegi tükike täidab toa tõelise mündilõhnaga. Tänapäeva aednikud on müntide aretustööga eriti hoogu läinud ja praeguses mündisortide virvarris on vist juba raske orienteeruda.

Kuidas vähendada kunstivaldkonna ökoloogilist jalajälge? Airi Triisberg intervjueeris Tallinna Kunstihoone kuraatorit Siim Preimani. Siim Preiman: „ Ideaalis ja meie unistustes on Tallinna Kunstihoone väikese ökoloogilise jalajäljega näitusemaja, mis ei sõltu saastavast energiast.
Tallinna Kunstihoone kuraator Siim Preiman tahtis teha 2019. aasta suvel näituse „Hea olemise kunst“ võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. Ta kehtestas endale selle näituse korraldamisel kliimakriisist tingitult ka möödapääsmatu standardi.

Arvustamisel
Jaan Kaplinski „Helmemänni varju all“
Ragnar Jónassoni „Lumepimedus“, Yrsa Sigurðardóttiri „Lüllikivi“ ja
Auður Ava Ólafsdóttiri „Arm“
Mari Kalkuni stuudiokontsert
noorte Euroopas õppivate heliloojate konkurss DYCE
näitused: Alan Proosa „Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood“ ja Olesja Katšanovskaja-Mündi „Hetkes olemise jäljed“
Kuressaare teatri „Shakespeare’i kogutud teosed“
mängufilm „Hõbedased uisud“
animafilm „Hing“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht