Sel reedel Sirbis

LAURI MÄLKSOO, TOOMAS HIIO: Liivimaalane Friedrich Martens 
Martens jäi läbi ja lõhki impeeriumi meheks, ometi oli tema Venemaa ajaloo käsitus rahvusvahelise õiguse kontekstis täielikult eurotsentristlik. 
27. augustil möödus 175 aastat Peterburi ülikooli rahvusvahelise õiguse professori ja Vene diplomaadi Friedrich Martensi sünnist. Õigusteadlane Lauri Mälksoo ja ajaloolane Toomas Hiio leiavad, et Jaan Krossi romaani kangelasega on seotud rida tänapäevalgi aktuaalseid küsimusi.

JANIKA PÄLL: Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250 
Uushumanism võiks olla see võtmesõna, mis aitab mõista sünergiat ülikooli, aadli, kiriku- ja koolitegelaste, juristide, majandusmeeste, reaalteadlaste ja inseneride vahel, millest sai Eesti haritlaskultuur. 
Kes on Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852), kelle sünnist möödub täna 250 aastat? Mis on tema roll Eesti kultuuriloos ja miks teda ikka ja jälle meenutada?i
Morgenstern sündis ja alustas haridusteed Magdeburgis, jätkas õpinguid Halle ülikoolis kuulsa klassikalise filoloogi ja antiigiuurija Friedrich August Wolfi ja tänapäeval peamiselt tänu oma Kanti poleemikale ja Baumgartneri-käsitlustele tuntud filosoofiaprofessori Johann August Eberhardi juures, promoveerus sealsamas Platoni „Riigi“ käsitlusega ja alustas kohe ka õppejõuna, saades mõne aasta pärast Danzigi (Gdańsk) Atenaeumis elokventsi ja poeesia professoriks. Noore talendi tõi Eestisse tööpakkumine vastavatud Tartu (Dorpat) ülikooli, ent erinevalt paljudest saksa päritolu õpetlastest, kes käsitlesid töökohta kaugel Venemaa keisririigis vaid karjääri hüppelauana ning varem või hiljem Saksamaale tagasi pöördusid, jäi Morgenstern paigale (kuigi pakkumisi oli) ja sidus oma elu Tartuga, pühendades kogu oma energia sellele, et tuua Eesti lähemale Euroopa kultuuri algusele Vanas Kreekas ja Roomas.

JÜRI VALGE: Millest räägiksid Oskar Loorits ja Killu Mei? ehk Sada aastat Emakeele Seltsi aastakoosolekuid
„Elav ja teadlik huvi emakeele vastu on meil nõndasama vana, kui Eesti enestunne ja rahvuslik iseteadvus üleüldse. Ju ärkamisajast pääle säetakse muude tähtsate harrastusalade kõrvale ikka eesti keel, iseäranis silmapaistvale kohale. Ja iseloomustava hellusega reageeritakse keelelistele nähtustele meil alati ja tänapäevani, eriliselt veel selle järele, kus tekib suurejooneline keeleuuenduslik liikumine ja sünnitab ajajärgu meie keelelises elus.“ Nii alustas sekretär Oskar Loorits 6. veebruaril 1921 Tartu ülikooli auditooriumis nr 2 oma „Ülevaadet Emakeele Seltsi I. tegevusaastast 1920“.

Patriotism ei tohi pimestada mõistust. Valle-Sten Maiste intervjueeris filosoof Jüri Eintalu.
JÜRI EINTALU: „Kui kahtlased seigad sunnivad valimisi mitte tunnustama, siis peab seda tegema kohe, enne valimisi. Opositsioon oleks pidanud Valgevenes valimisi boikoteerima. Lääs oleks pidanud kohe ette teatama, et ei, nii ei lähe. 

BIANKA PLÜSCHKE-ALTOF, HELEN SOOVÄLI-SEPPING: Rohelise linna kuvand ja tegelik sisu 
Linn, mis näib linnulennult, autoaknast ja reklaambrošüürilt roheline, ei pruugi seda üldsegi olla. Kuidas teha nii, et linnas oleks hea elada nii imikutel kui ka raukadel? 
Kuidas muuta linnad niisuguseks, et kõik inimesed – noored ja vanad, keskealised ning imikud – saaksid osa looduse hüvedest? Kes toimetavad linna rohealadel praegu, ning – veelgi olulisem – kes seda ei tee ja mis põhjusel? Kuidas planeerida sellised rohealad, kus on arvestatud inimeste, aga ka nende neljajalgsete kaaslaste ja teiste linnas elavate liikide vajadustega? Kuidas luua puhkealad, kus on tagatud ökosüsteemi terviklik säilimine, tasakaalustatud ruumilahendus, kuigi ruumist on saanud poliitika, võimu ja ideoloogia võitlustanner? Selliste küsimuste ees ei seista linnastumise, linna tihendamise ja autostumise ajal mitte ainult Eesti linnades, vaid mujalgi Euroopas ja üle maailma. 

Milline võiks olla tulevikufestival? Maria Mölder intervjueeris Natalie Metsa.
NATALIE METS: „Põhjalikumalt tahaksime uurida, kuidas saab TMW olla artistidele ja festivali partneritele võimalikult kasulik.“
Aprilli- ja maikuus, kui kogu kontserdielu taaskäivitamine oli veel küsimärgi all, saatsid Tallinn Music Week’i (TMW) korraldajad välja põhjaliku küsimustiku, et saada teada, milline võiks TMW esinejate, külastajate ja partnerite arvates olla tulevikufestival ning kuidas saab TMW olla tulemuslikum muusika- ja kultuurivaldkonnale, aga ka kogu ühiskonnale. Vastuste alusel teavad korraldajad nüüd mõnevõrra paremini, milliseid suundi tasub TMW-l ja teistel samalaadsetel esitlusfestivalidel edendada. Samuti anti väärtuslikku tagasisidet TMW senise koha ning korralduslike õnnestumiste ja vajakajäämiste kohta. Põhjalikumalt tutvustab uuringu tulemusi ning selle mõju 27. kuni 30. augustini aset leidvale TMW-le ja konverentsi korraldusele küsimustiku põhiautor, TMW konverentsi ja linnafestivali koordinaator Natalie Mets.

SIIM ANGERPIKK: Ellujäämise kunst Tartuffi moodi 
Tartuffi fookuses olid tänavu sõnapaar „Armastuse hambus“ ja kunst. Veel täpsemalt sobiks mitme linaloo iseloomustuseks tulevase Euroopa kultuuripealinna lipukiri „Ellujäämise kunstid“ 
Armastusfilmide festival TartuFF, Tartus 10. – 15. augustini 
Suveöisel Tartu raekoja platsil sadade ja tuhandete inimestega kinoekraani ees istumist ootavad Tartufi sõbrad igal aastal. Eriolukorrajärgsed piirangute tõttu on aga suurüritused, sealhulgas Tartuff, pandud skisoidsesse olukorda. Ühelt poolt tahetakse endiselt jõuda võimalikult paljude inimesteni, teiselt poolt ollakse sunnitud järgima ettekirjutusi ettevaatusabinõude osas. Baltimaade suurima vabaõhukino publiku maksimumiks oli sel aastal 500 kohta, mis on eelmiste aastate tuhandeteni küündivate vaatajate kõrval muidugi pisku. 2 + 2 reeglit järgides paigutatud toolid jätsid siiski mulje, et plats on rahvast täis nagu alati. Ja ikkagi kogunes omajagu publikut ka platsile seatud istekohtade kõrvale ning nädala kulgedes tekkisid ekraani ette pikutamispesad, kus vaatajad end mõnusalt tundsid.

KURMO KONSA: Krüptodetektiivi märkmetest: „Aega ei ole ja mõtted on monaadid.“ 
 „Nüüd“ hetk on meile vägagi loomuomane, ajavahemik, mida me otseselt kogeme, just nüüd ja praegu.  
Krüptodetektiiv on juba leppinud sellega, et maailm on hoopis teistsugune, kui me seda kogeme. Miks siis inimene ei taju seda reaalsust? Ilmselgelt pole seda maailmas hakkamasaamiseks vaja. Seda pole vaja igapäevaelus, aga ei ole vaja ka näiteks füüsikaga tegeldes. Küsimus, milline maailm tegelikult on, huvitab ehk lapsi ja filosoofe ning nendestki ainult üksikuid. 

Arvustamisel
Kristiina Ehini „Janu on kõikidel üks“
Mats Traadi „Taivatäis tsirke“
armastusfilmide festival TartuFF
Maria Fausti „Maarja missa“
mängufilm „Palm Springs“
näitused: Kris Lemsalu Malone’i ja Kyp Malone Lemsalu „Love Song Sing Along (Once Again With Feeling!)“, Ulvi Haagenseni „Arhiivist. Kogum kummalisi juhtumeid“, Urmas Pedaniku „Üleminekud“, „Jaan Toomik Viljandis“ ja Mari-Leen Kiipli installatsioon „Husa“ ning Paul Kuimeti fotoseeria „Kristallsõrestik“
Endla „Nagu süldikeeduvesi“ ja Ugala „Katkuhaud“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht