-
Manipuleerimist uurinud psühholoog Jean-Léon Beauvois peab liberalismi salakavalaimaks viisiks panna inimesed käituma oma huvide vastaselt. Erinevalt totalitaarsest allutamisest, mille raames apelleeritakse millelegi välisele nagu rahvus või universaalne üritus, peab liberaalide ülistatud elukorraldusele alluma, kuna see on inimloomusest tulenev paratamatus. Õnneliku lõpuni jõudnud ajalugu näitavat, et inimloomus laseb valida vaid liberaalse maailmakorralduse ja Gulagi vahel. 1990. aastate Ida-Euroopa oli sellele sõnumile erakordselt vastuvõtlik. Jõudsime tõotatud vabaduse maale. Valulik erastamine ja sotsiaalse…
-
Uusaegse inimese elukorraldust iseloomustavat ratsionaalsus, valgustatus ja eelarvamusetus. Isegi kui niisugune arusaam on põhjustanud läbi kogu uusaja kasvavat poleemikat, arvab meie aja inimene üldiselt ometi, et varasematele aegadele iseloomuliku illusioonide ja autoriteetide kummardamisega võrreldes tuginetakse tänases maailmas eelkõige mõistusele. Omaenese arukuse ja läbinägelikkuse hindamine on paraku vägagi küsitav üritus. Nartsissistlik eneseimetlus möödaniku looride ja ämbrite najal nabanokkija valgustatusest ei kõnele. Pigem annab arukusest märku kestev võime kriitiliselt enesesse vaadata. Nii…
-
Kord imestas Rein Kilk “Keskpäevatunnis”: “Olen käinud juunikommunistide kodudes. Hubased vabariigiaegsed eramud, heakodanlik elustiil. Kas ei ole sotsialistid silmakirjalikud. . . .” Aga barbarid ei kogune Roomat ja raudteejaamu hävitama põlgusest viimaste stiili vastu.
-
Meie riiklikud, rahvuslikud ja isiklikud sihiseaded on kindlakskujunenud ja selged.
-
Kesk- ja reformierakondliku kultuuripoliitika eesmärgiks on kihistunud
-
Berk Vaheri diagnoos, et (eesti) kultuuri suurim häda on selle mõtestamises vaba aja veetmise viisina, toob meelde Martin Heideggeri mõtted vaimu võimutusest ja väärtõlgendamisest (pelga) toredus- ja kujundusesemena. Heideggeri on küll ennastki kerge väärtõlgendada. 1990. aastate algupoolel, kui neid mõtteid Ülo Matjuse loengutes kuulasin, oli mugav ja harjumuspärane tee vaimu võimutust seostada kultuuri karjuva alarahastamisega varakapitalistlikus ühiskonnas, toonitades, et tegelikult ju vaid kultuur ja vaimusuurus ongi aidanud pimeduse ajad üle…
-
Iseenesest mõistetavalt mitte. Või vähemasti on see tema isiklik asi. Nii ei arva tänapäeval mitte ainult raamatukogusid haldavad omavalitsused ja riik, vaid ka Tallinna ülikool (TÜ), kus raamatukoguhoidjaid ette valmistatakse. Raamatukoguhoidja tööaja sisse pole lugemise aega arvestatud (meie sõjaeelne Eesti leidis sellise võimaluse). Samuti ei sisalda TÜ raamatukogutöötajaid koolitav bakalaureuse- ega magistriprogramm viimastel aastatel enam ainsatki kirjandusele pühendatud üldkursust, rääkimata spetsiifilistest loengutest nagu laste- või mõne paikkonna kirjandus. “Raamatut oskab…
-
Sisemine suurus osutub kardetavasti fetišistlikumaks fenomeniks kui puusamõõt ongi.
-
Nicolle Rosenit huvitab pigem Freudi tähendus lihtsale inimesele kui poliitilisele ja ideoloogilisele radikalismile.
-
Inimese isekust tasub torkida isegi siis, kui nafta hommepäev ei lõpe.
