-
Riigielu puudutavate, iseäranis just sisepoliitiliste debattide tase on olnud Eestis pärast iseseisvuse taastamist läbivalt kesine. Igapäevameedia teeb üksikfaktide esiletoomisel kohati väga head tööd, kuid üldistavaks ja teoreetilisemaks süvenemiseks puudub tal jõud. Nõukogude aeg meile uue aja nõuetele vastavaid riigielu kommentaatoreid mõistagi ei pärandanud. Tänaseks ülikoolide juurde tekkinud poliitikaspetsialistid on aga akadeemiliselt küllaltki koormatud ning neid avalikus debatis kaasa kõnelema saada ei õnnestu sugugi alati. Vahel tundub, et sügava missioonitundega vanahärra…
-
Intervjuu Eesti tuleviku-uuringute instituudi juhi Erik Tergiga
Scanpix
-
Kulka otsused ei ole olnud lõpuni demokraatlikud.
Ajal, mil kogu Eesti peab majanduse jahenemise tingimustes püksirihma pingutama, näib „Õllesummerile” kehtiv käibemaksusoodustus muidugi karjuvalt ülekohtune. Jürgen Ligi tüüpi poliitikute ja populistliku ajakirjanduse koostöö tulemusena on see sõnum suvel dramaatiliselt mitut puhku esil olnud. Ühiskonnaelus on ometi asju, mille pideva poliitilise lehmakauplemise objektiks jätmine on lühinägelik. Mõtlen kas või hariduse ja teaduse rahastamise osakaalu hüppelise tõstmise vajadust, mida teadvustab kitsas, niigi tegemistega…
-
„Vahepeatuse” nappide karikeeritud isikulugude sisse on põimitud kõnekad osutused moodsa aja eluhoiakutega kaasnevatele veidrustele ja valule.
„Vahepeatus”: Jaanus – Alo Kõrve, Jaan – Argo Aadli, Jaana – Indrek Ojari. ASKO TALU
-
Sandra Sillamaa ja Marko Mägi – Ro:toro.
Tänavune pärimusmuusika festival pakkus väliskülaliste poolest vähe põnevat lisaks sellele, mida varasemal kuraditosinal folgil kogenud olen. Liiga palju sai kuulda mesiselt harmoonilisi, päritolu silmas pidades etteaimatava kulu ja seadistusega helisid, olgu põhja-, ida- või lõunamaalt. Lisaks kippus laupäevaõhtune läbu ja ummistus kauni Viljandi tänavail ja esinemispaikades kalduma lärmaka massiürituse halvima ühisnimetaja suunas. Ometi lahkusin folgilt rõõmsa tundega, sest tugevat kinnitust oli saanud olulisim: festivalitraditsiooni…
-
Repertuaariteatrile on iseseisvuse taastamise järgsel ajal nii mõndagi ette heita olnud. On väidetud, et teater pole innovatiivne ning on näiteks filmi ja kujutava kunstiga, aga ka kirjandusega võrreldes moodsatele rahvusvahelistele suundumustele vähe avatud. Paradoksaalselt säilisid just teatris aga varakapitalismi kõige armutumatel aastatel, mil mõnegi kunstiliigi eluküünal peaaegu kustus, kadestamisväärselt lopsakad kasvuhoonetingimused. Tuska tegi, et teistega võrreldes avaramatele võimalustele vaatamata suhtuti teatriinstitutsiooni sees sisulistesse ja eriti vormilistesse uuendustesse leigelt, et mitte…
-
Punaprofessoritega koostöö tegemisega kaasneb ikka häda. Selles seltskonnas, kes vaimunärimisega iga päev kokku ei puutu, on punaprofessorite tegevuse kohta hea sõna poetamine väga halvamaiguline avantüür. On mõistlik enda teada jätta, et sul on nendega midagi pistmist. See on häbiasi, mille mainimine võib kaasa tuua halastuseta mõistmatuse ja põlastuse.
-
Euroopa heaoluühiskonnas näevad mõned fašismi juba kõikjal. Olen kuulnud purjus põhjamaalastest, kes jorisevad inimõiguste rikkumise teemal igal pool, kus ei jagata eluhüvesid sotsiaalabina kätte, ning peavad fašistiks ka näiteks sõidu eest raha küsivat taksojuhti. 1977. aastal College de France’is peetud inauguratsiooniloengul rääkis Roland Barthes keelest kui fašistlikust fenomenist. Eestis võib siiski vabalt mees- ja muidušovinistlikult lällata ning rakendada kõiksugu mõttemalle ja keelt, nagu sülg suhu toob. Fašistiks sellepärast ei peeta.…
-
Kujutluste poolel seistes elustab Lynch eelsokraatikute ja algromantismi tumestunud tahud.
Twin Peaksi Laura Palmer (Sheryl Lee). Naeratus on muidugi naeratus, kuid küsimus „mida tahab teine?” jääb õhku isegi siis, kui naeratusega kaasneb rida seletusi.
-
Kivastiku ja Komissarovi kangelane on inimlikult heroiline ja süüdiv, kuid mitte mustvalgelt.
„Kangelane” – Endla tähelepanuväärne kunstiline võit. ants liigus
