-
Olen Reformierakonnast püsivalt lugu pidanud. Asi ei ole pelgalt hayekliku retoorika veetluses. See ei varjuta ühiskonna valupunkte hariduses ja tervishoius. Mu lugupidamine on irratsionaalsem. Nagu Bushi toetus vähem haritud ja majanduslikult vähem edukate ameeriklaste seas. Kuigi demokraatide majanduspoliitika on rohkem nende huvides, on Bush neile lähedane ja mõistetav sarnaste hoiakute ? usukindluse, üheplaanilise maailmapildi ning kahtluseta jõudu ja rikkust ülistava pragmaatilisuse tõttu.
Minu arvates on just meie ?rahapartei? päevapoliitika keerdkäikudes…
-
Vabariigi valitsusele ja siseministrile
Kuulun nende hulka, kellele poliitiline slogan ?Vali kord!? eos ebasümpaatne oli. Ei usu, et kõikjale ulatuv seadusandlik korraldatus, inimlike pahede ja nõrkuste kaugeleminev riiklik reguleerimine ning agressiivne politseiline sekkumine viiksid elamisväärsema ühiskonnani. Singapurist ei taha mõeldagi ? olen end Skandinaaviaski küllalt ebamugavalt tundnud. Mäletan aastatetagust nädalat Norras Skienis Ibseni sünnilinnas. Viimase kangelaste-kangelannade pained on kultuurihuvilisele teada. Kuid ühiskondliku moraali osas on seal tänaseks teatud mõttes…
-
Meie poliitikavaatleja ei erine spordikommentaatorist. Ta kirjeldab, mida ta näeb platsil, küsimata, mida ja milleks mängitakse
Suvel on põletavaid päevasündmusi teadagi harjumuspärasest hõredamalt. Ometi ei peaks see aeg tingimata juba ette vabandatult silmanähtavatele pseudoprobleemidele kuluma. Elu aeglasem voog võiks anda põhjuse aeg maha võtta, et oma igapäevasele tegevusele süvenevamat ja laiemat vundamenti rajada, miks mitte seda ka kriitiliselt kõrvalt vaadata.
-
On moodne ütelda sõna sekka ja anda oma toetushääl samasooiharuse ja sallivuse teemadel. Paraadid ja aktused on mulle elu aeg kui mitte vastikud siis igavad olnud, kuid ilma naljata, homoparaadi, kõige avalikumas kohas ning just seal, tervitan ma palavalt. Toetan ettevõtmise sagenemist ning ka salaja masturbeerijate, vägivallatute ja vaoshoitud liputajate jt. kaasamist üritusse.
-
arvab tänavune sotsiaalteaduste riikliku preemia laureaat Mikko Lagerspetz
Tänavuse riikliku sotsiaalteaduste preemia laureaadi Mikko Lagerspetzi auhinnatud tööd käsitlevad selliseid teemavaldkondi nagu uimastid ja uimastipoliitika, riigisotsialismi ja hiljem postmodernismi mõju sotsiaalsele iseorganiseerumisele Kesk- ja Ida-Euroopas ning ?põhjamaisuse? käsitlemine Eesti poliitikas ja Põhjamaades endis. Lagerspetz ise tõstab esile ajakirjas Journal of Baltic Studies ilmunud artiklit, mis otsib lahendust küsimusele, kas ?kinnistunud? (või ?konsolideerunud?) demokraatia ei ole vastuoluline mõiste ? kas poliitiline stabiilsus…
