-
N097 pakub kriitilise kõrvalpilgu modernistlikule estetismihullusele.
-
Raivo Palmaru: ?Tahan läbi suruda kultuuri osakaalu tõusu riigieelarves?
Minister Palmaru sunnib mind esmalt ligi veerandtunnisesse mikrofonita vestlusesse. Küllap see on mingi taktika, kuid arusaam, et värske kultuuriminister meeldib, süveneb kõige kiuste. See inimene näib pakatavat idealismist, erinevalt kaalutletud karjerismist, mida nii sel kui teistel toolidel enamasti varjamatul kujul näha võib. Üldpoliitilistest ja teoreetilistest küsimustest rääkides on ministri jutt silmatorkavalt intellektuaalne, ei kuule veel elukutselise poliitiku harjumuspärast soga. Minister ei salga,…
-
Eetikakeskuste loomise põhjuseks on teaduse ja tehnika kiire areng, mis toob kaasa seninägematuid valikuid.
Filosoofiaprofessor Margit Sutrop, teie juhitud TÜ eetikakeskuse egiidi all ilmus hiljaaegu Louis P. Pojmani ?Eetika?, eesti keeles seni puudunud nüüdisaegne sissejuhatus filosoofilisse eetikasse. Räägiks aga sissejuhatuseks teie teaduslike huvide kujunemisest ja muutumisest. Olete tegelenud tähelepanuväärsel tasemel väga erinevate humanitaaria valdkondadega. On teid paelunud küsimused ka kuidagi üksteisest välja kasvanud? Või on nii, et aja möödudes teemad ammenduvad…
-
Kui kunsti kohta tuleks lugeda üks raamat, oleks Wilde?i esseed
üks tõsisemaid kandidaate.
-
Rahvaliitlase Mario Sootna saaga Mustamäe linnaosalehes
Edgar Savisaarel olid ulatuslikku munitsipaalpropagandasüsteemi arendamisel kindlad põhjendused. Mäletame teda kannatajaoreooliga telekaamerate ees seismas, suus sõnad: ?Kui te loete suuremaid päevalehti, siis näete, kuidas vaba ajakirjandus meie asjade suhtes erapoolikult häälestunud on.? Selline hoiak ei viidanud küll millelegi muule, kui et kõnealune poliitiline dinosaurus ei sobi lihtsalt demokraatlikku ühiskonda. Kuid teisalt, meie ajakirjandusvabadust hinnati alles hiljaaegu väga kõrgelt. Kas munitsipaalpropaganda ja Savisaare tüüpi nähtused ei…
-
Tuleviku-uurija Erik Terk: maailmavaatelise baasita poliitika viib populismini
-
Täna on ehk raske ette kujutada, mida tähendas ?Filosoofipäev? 1994. aasta alguse Eestis, kus püsis nõukogudeaegne tava: üks korralik filosoofiatõlge kümne aasta kohta, polnud ühtegi teost ?Avatud Eesti raamatu? sarjast, lugematuid moodsate teooriate kursusi kõikvõimalike stuudiumide juures ning tänaseks põhjatud postmodernismistki omasid ettekujutust vaid mõned tollal valdavalt kõrvaliseks ja loetamatuks peetud intellektuaalid. Ühtviisi harulduseks olid nii vähegi tihedamal teoreetilisel alusel põhinevad tekstid kui ka kultuurifenomenid, mis oleksid kuidagi küsitavana kombanud…
-
Madis Kõiv eelistab demokraatiale aristokraatiat, kuigi tunnistab end olevat loomult algkommunistlike sümpaatiatega.
-
Tagatoa ühted ja deal?id on muutunud üldaktsepteeritavaks
Nagu teisteski eluvaldkondades, pole ka poliitikas küllap midagi olemuslikku. Poliitika ausamad ja rikutumad vormid võtavad maad niivõrd, kuivõrd me neid väärtustame, aktsepteerime või vohada laseme. Kui ka vangerdused, kombinatoorika, mängurlus ja tagatoad kuuluvad poliitika juurde, siis avalikkuse huvides oleks hea seista, et vastavat stiili ei peetaks heaks tooniks.
-
Teadusega on Koni ulatuslikele allikatele tugineval homoreferaadil vaid osalisi kokkupuutepunkte
