-
Albus nähtu liigitub teatriaasta põnevaimate elamuste hulka. Traditsioonist irduvate katsetustega meie lähiaja teatris on nii mõnigi kord kaasnenud närvilisus ja ülearused kired. Kujutavas kunstis, (pop)muusikas, aga ka kirjanduses on uuendusaldis vaim olnud viimased paarkümmend aastat tavalisem, mõnel puhul domineerimagi kippunud. Teater on harjumuspärastest vormidest rohkem kinni hoidnud. Ehk ka seetõttu on uuendajad teatris liialdatultki sõjakad olnud, jättes mulje soovist kõik pea peale pöörata ja ümber teha.
-
-
Judti paks hariv raamat aitab päevi mööda saata märkamatult ja mõnuga.
-
Mineviku kriitiline tõlgendamine ei ohusta Eesti iseseisvust.
-
“Jalutuskäigu kaugusel” on tervitatav, huvitav ning valdavalt ka õnnestunud ettevõtmine. Sõnapaari, mis mõõdutult parasiteerib kinnisvarabisnise reklaamivahus, on sedapuhku rakendatud õilsamatel eesmärkidel. Äriga on kaasnenud tõepoolest tubli tükk kultuuri ja püüd suurendada vastastikust sotsiaalset hoolivust. Ettevõtmine nagu ärikataloogi jumestamine kvaliteetkirjandusega on kahtlemata tunnustust väärt, peaasi et ei hakataks spekuleerima, et kultuur võikski toimida sellisel alusel. Üldiselt ikka ei või, kuigi meeldivaid erandeid võiks ohtralt juurde tulla.
-
Lihula monumendi, Sakala keskuse ja pronksmehe kõrvaldamisel on ebameeldiv ühisosa.
-
Rifkini peale on soristatud liiga mugavalt ja kõrvaltvaatajaks jäädes.
-
Vadi, Vahing ja Jungi tulemised
-
Pooleteise aasta eest otsisime Sirbis vastust küsimusele, miks Eestis ei ole tekkinud korralikku sotsiaaldemokraatiat. Vastused ulatusid eestlaste individualismist, sotsialistlikust pärandist ja ametiühingu ebapopulaarsusest kuni ideoloogiliselt puhta poliitika taandumiseni kogu maailmas. Kummatigi ei mainitud ühte tõika. Küsimuse puhul, miks Eestis ei ole tekkinud sotsiaalselt hoolivat ja kogu ühiskonna arengu eest seisvat poliitikat, tundub just Savisaar olevat fenomen, mille abil “kallutatud jõud” ühiskonna arendamise küsimused mugavalt kõrvale lükkavad.
-
Miks Marju Kuut Rein Rannapi lugu lauldes on Kahule erutav nagu Žižeki visioon armastusest?
