Pille-Riin Larm
-
Kai Olivia Arrak on ühes Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižüriiga läbi töötanud kõik mullu ilmunud eesti luule- ja proosaraamatud ning hulga muidki teoseid.Sandra JõgevaEestlased ei ole mitte ainult lugejarahvas, vaid ka kirjutajarahvas
Kai Olivia Arrak: „Meil on sisemine sund kirjutada sõjamälestusi, metsavendadest-sugulastest, lugusid sõpradest ja töökaaslastest, matkaseiklustest, elust Siberis või kauges riigis, kuhu vabatahtlikuna satutud.“
6 minutit -
Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.Külli PrillopÕnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.
10 minutit -
Multitalent Gregor Kulla. Hariduselt on Kulla oboist ja helilooja, kuid tegevuselt samavõrra kirjanik, kriitik, modell ja etenduskunstnik.Piia RuberIlu
Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“
7 minutit -
Marja Unt seisab hea nii kirjanduslinna ettevõtmiste kui ka eesti raamatu juubeliaasta õnnestumise eest. Foto on tehtud 2023. aastal festivalil „Prima vista“ ööpäevapikkuse kultuurimaratoni „Insomniakaton“ õpetamisel.Johanna RoosKirjanduslinn Tartu suure raamatuaasta eel
Kultuur ei ole kulu, vaid tark investeering tulevikku, on veendunud Marja Unt, kelle abiga on Tartu sõnajälgi tipitud täis kogu maailm.
6 minutit -
Piret Viires: „Kirjandusauhindade väljaandmine emakeelepäeval on ilus traditsioon. Kui traditsioonid on juba loodud, tuleb neid hoida.“Krõõt TarkmeelKirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti
„Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“
4 minutit -
„Kirjastuses tuleb kogu aeg otsida tasakaalupunkti selle vahel, mida tahad avaldada ja mida on võimalik avaldada, võib-olla isegi – mida peab avaldama,“ tõdeb kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter. Tänapäev on 25 aasta jooksul andnud välja üle 3000 raamatu.Siim Lõvi / ERR / ScanpixKirjastamises ei ole miski garanteeritud
Tauno Vahter: „Igatsen rohkem rõõmsat ja sundimatut arutelu raamatute üle – arutelu, mis tekitaks tunde, et lugemine on normaalne ajaveetmise viis ning võib teatud juhtudel olla ka hariv.“
6 minutit -
Maarja Kangro: „Olen jätkuvalt seda meelt, et raamatud on meil liiga kallid. Kui riik tahab kirjandust kättesaadavamaks teha, oleks see üks koht, kust edasi liikuda.“Piia RuberKuri inimene, kes pikaks ajaks vedelema jäetud asjad utiliseerib
Maarja Kangro seisab Eesti Kirjanike Liidu juhina hea literaatide rõõmsa meele ja raamatute kättesaadavuse eest.
4 minutit
