Margus Maidla
-
Teaduslikult pakuvad Rein Drenkhanile enam huvi võõrad lõunapoolse päritoluga patogeenid, mis jõuavad siia kliimamuutuse lainel ja ka inimese poolt levitatuna. Viimase 20 aasta jooksul on metsapatoloogia töörühm avastanud tosinkond uut puude patogeeni ja arvata võib, et neid tuleb veelgi. Pildil Rein Drenkhan Indias proove kogumas.Ahto AganEesti metsa akadeemiline vardja
Metsapatoloogia professor Rein Drenkhan rõhutab kliimamuutuste otsest mõju meie metsale, mets vajab kliimamuutuste ja sellega kaasnevate probleemide eest kaitset.
11 minutit -
Maarja Grossberg-Kuuse uurimisrühm arendab unikaalset monoterakiht-päikeseelemendi tehnoloogiat, mis võimaldab valmistada painduvaid ja osaliselt valgust läbilaskvaid päikesepaneele.ErakoguEi saa me ilma Päikeseta
Maarja Grossberg-Kuusk: „Päikeseenergia kasutamine elektrienergia või soojuse tootmiseks on üks lihtsamaid ja keskkonnasõbralikumaid viise.“
9 minutit -
Alvo Aabloo: „Tuleb püüda tarku inimesi ja ka tarku investeeringuid, pakkudes neile mõistlikku ja toetavat keskkonda.“ErakoguHaridus ja teadus peavad minema sügavuti, aga olema eluga seotud
Alvo Aabloo: „Teeme täna paremini, et tulevased otsustajad mõistaksid, et teadus ja innovatsioon on palju efektiivsem majandusharu kui näiteks tooraine müük.“
9 minutit -
Rakendusuuringute keskuse biorafineerimise reaktor – mis see on?
Kaupo Reede: „Biorafineerimisel on võtmeroll mitme ülemaailmse probleemi lahendamisel, sest vajame jätkusuutlikke viise toidu ja ressursside tootmiseks.“
12 minutit -
Urmas Kõljalg: „Meil on plaan pakkuda sama andmeteenust mitmele riigile korraga. Meie visioon on luua kahe-kolme riigi koostöös ühtne piiriülene andmeruum.“Siiri KõljalgRohkem andmekultuuri!
Urmas Kõljalg: „Andmehaldusega on nagu kultuuri arenguga – ei saa oma ajast ette tormata. Andmete loojaid ja haldajaid peab pidevalt koolitama. Seda saab vaadata kui kultuuri, mida jagada.“
12 minutit -
Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist keskendub taimede toimimise molekulaarsete aluste selgitamisele, et mõista, kuidas taim elab-areneb, kuidas ta hingab, sööb ja joob, kuidas ta kaitseb ennast stressi eest ja kuidas tuleb toime kliimamuutustega.Kaisa PõhakoTaimeelu süvauuringud
Hannes Kollisti uurimisteemad on seotud küsimustega, kuidas taimed reageerivad keskkonna muutustele.
12 minutit -
Sillamäel haruldasi metalle ja muldmetalle tootva NPM Silmet OÜ emafirma Neo Performance Materials ehitab Narva tööstusparki üle 100 miljoni euro maksva magnetitehase. 2025. aastal alustab ettevõttes tööd 400 inimest. Haruldasi muldmetalle sisaldavad magnetid on peakomponent taastuvenergia tehnoloogias, elektrisõidukites, andmekandjates, olmeelektroonikas, meditsiiniseadmetes ja robootikas.MKM InfraTööstusliku majandusmudeli kiituseks ehk Kuidas kõrgtehnoloogilisse Valhallasse jõuda ja maailma konkurentsis tõusma hakata
Praeguse Euroopa Liidu raamprogrammi ja aastate 2024–2027 eelarvestrateegia põhiülesanne on tööstusvõimekuse edendamine ELis nii eraldivõetuna kui ka võrrelduna konkurentidega maailmas. Selgelt kumab läbi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poliitiline üksmeel, et võtmevaldkondades peab majandusühendusel olema strateegiline pädevus alates intellektuaalomandist kuni tööstustootmise ja tarneahelateni. Selle kõige edendamiseks on vastu võetud Euroopa tööstuskokkulepe,1 mida esitleti veebruaris ja esindatud olid 25 tööstusharu esindajad.
Eesti viimatise valitsuse koosseisus alustas iseseisvusajal tööd esimene minister, kelle ametinimetuses on…9 minutit -
Geenivaramu uus juht Lili Milani käivitas MinuGeenivaramu portaali projekti, et saaks kõigile geenidoonoritele võimalikult kiiresti infot jagada. Töös on projekt personaalmeditsiini arenduskeskuse loomiseks.Renee AltrovGeenivaramu veerandsajand
Geenivaramu uus juht, professor Lili Milani peab tähtsaks täiendada geenivaramut uute andmekihtidega, et saaks proove põhjalikumalt analüüsida ja uuringutulemusi geenidoonoritega jagada.
11 minutit -
Rootsi kuninga visiidiks tehti maaülikoolis näitus sellest, milliseid kliimamuutusi leevendavaid biomajanduslikke lahendusi teadlased ettevõtjatele ja ühiskonnale pakuvad. Pildil Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Timo Kikas ja president Alar Karis.Eesti MaaülikoolUued loodusega kooskõlas tehnoloogiad
Timo Kikas: „Biomajanduse põhiline mõte on, et me suudaksime eksisteerida siin planeedil niimoodi, et me planeeti ära ei tapa.“
13 minutit -
Pirjo Spuul: „Kui minu kolleegid on rahulolevad ja toetavad mind juhina ning kui olen loonud neile keskkonna, kus nad saavad teha tippteadust ja anda parimat õpet, siis pean end edukaks juhiks.“Karl-Kristjan NigesenTeadusjuhtide uus põlvkond
Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudi uus direktor Pirjo Spuul peab ühtviisi tähtsaks nii tippteadust kui ka õpet.
12 minutit
