$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Lea Larin

  • Mets või puupõld

    „Kõigile avatud Jõulumets. Avasime täna Kadriorus kantselei ees koostöös RMKga valminud jõulumetsa, mis jääb avatuks 6. jaanuarini.“ Tundub presidendi kantselei toreda jõuluettevõtmisena, aga tegelikult on presidendi lossi parklasse servaga ümbritsetud saarekestele paigutatud raiutud puud. Tõsi, väiksemad puud olevat toodud juurtega.
    „See on killuke Eesti metsast, kus vahelduvad väikesed puuhakatised suurematega.“ Ei, need parklakividel multšisaarekesed ei ole killuke metsast! Mets on elus ja terviklik ökosüsteem, mille moodustavad kõik liigid, kelle koduks see…
    Lea Larin
    3 minutit

  • Seksistlik rassistlik algoritmiisand

    Augusti lõpus tõi Apple koos pangandusgigandi Goldman Sachsiga USAs turule iPhone’i omanikele mõeldud krediitkaardi. Apple Cardi reklaamiti kui lihtsat, läbipaistvat, turvalist ja privaatset rakendust, mis juba mõni minut pärast taotlemist võimaldab mobiiliga makseid teha poodides, veebilehtedel ja telefonirakendustes. Madal intress, soodustused Apple’i enda rakendustes raha kulutades ning võimalus oma rahakasutamist jälgida ja planeerida, lühidalt jah, me tahame sind, Apple Card, sest sa aitad meil tarbida ja kulutad, ptüi, see tähendab…
    Lea Larin
    3 minutit

  • Antropotseeni ajastu valikud

    Aastaid kestnud vaidlus Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama saatuse üle – kas avada hüdroelektrijaama tamm ja anda jõeelanikele neile kuuluv elupaik tagasi või säilitada paisjärv ja töötav elektrijaam – jõuab kahte erinevat vaadet esindava ministri, keskkonnaminister Rene Koka ja kultuuriminister Tõnis Lukase soovil valitsuse lauale.
    Probleem seisneb selles, et Linnamäe hüdroelektrijaama tammiga loodud paisjärve tõttu ei ole üle­euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluv Jägala jõgi enam sobivaks elukeskkonnaks paljudele vees elavatele…
    Lea Larin
    2 minutit

  • Püüdmatu protsent

    Valitsuse kevadpäevad kaunis Vihula mõisas said veedetud ning kui ka Euroopa parlamendi valimiste tulemused olid ära oodatud, hakkaski tasapisi tilkuma uudiseid, missuguste otsustega kujundatakse riigieelarve strateegiat aastateks 2020–2023. Uudisteportaalid paigutasid nädala alul peamiste uudistena kõrvuti kaks pealkirja: „Valitsus ei plaani teaduse rahastamise tõstmist ühe protsendini SKTst“ ning „Alkoholiaktsiis langeb 1. juulist 25 protsenti“. Nende uudiste üle visati ühismeedias kibedat nalja, kuid suur pilt on äärmiselt tume.
    Juhul kui alkoholi hind langeb,…
    Lea Larin
    2 minutit
  • Rohelise mõtteviisiga materjaliteadlane
    Rainer Küngas: „Paljud riigid eesotsas Jaapaniga näevad kütuseelementides ja elektrolüüserites viisi, kuidas oma majandust rohelisemaks muuta ning samaaegselt vähendada sõltuvust suurtest nafta- ja gaasieksportijatest. Eelmise aasta seisuga olid kütuseelementidest patareid paigaldatud enam kui veerand miljonisse Jaapani kodusse ja see arv kasvab iga aastaga.“
    Reti Kokk
    ,

    Rohelise mõtteviisiga materjaliteadlane

    Rainer Küngas: „Kui kogu maailm saastaks nagu Eesti inimesed, oleks juba viie aasta pärast 1,5-kraadine soojenemine garanteeritud.“

    Lea Larin
    12 minutit

  • Revolutsiooniline deklaratsioon

    Eelmisel nädalal võttis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolekul vastu deklaratsiooni. Et viimati juhtus midagi sellist kaksteist ja enam aastat tagasi, tuleb avaldusse tõsiselt suhtuda.
    Napilt viiest punktist koosneva ülilakoonilises stiilis avalduse mõistmiseks on vaja meenutada konteksti, miks see on sündinud. Eesti teaduse kroonilisest alarahastusest on räägitud ja kirjutatud lugematu arv kordi, teaduse ja arendustegevuse (T&A) rahastus peaks kehtiva strateegia­dokumendi „Teaduspõhine Eesti“ olema SKTst 3%, millest avalik sektor peaks panustama 1% ning…
    Lea Larin
    2 minutit
  • ,

    Kaasamine kliimakava näitel

    Eelnõude infosüsteemis rippuv dokument „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (c 2030) ei ole põletavate poliitikaprobleemide tõttu avalikkuse tähelepanu pälvinud, kuigi kliimakell tiksub halastamatult. Sama halastamatult tiksus eelnõu „avaliku konsulteerimise“ tähtaeg. Jutumärke kasutan seetõttu, et ühise seisukoha kujundamist alustasid Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Roheline Liikumine (ERL), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) asjaolust, et riigi energia- ja kliimakava eelnõu esitati avalikuks konsulteerimiseks väga hilises faasis.
    Seda hoolimata…
    Lea Larin
    2 minutit

  • Intellekti pesu

    Möödunud nädalal lahvatanud skandaal sellest, et sots Rainer Vakra ülikooli lõputöö on plagiaat, andis ajakirjandusele tänuväärset materjali päevadeks. „Rainer Vakra pani pärast AK-s aru andmist Delfi eest plagama“ ja „PILTUUDIS: Plagiaadiskandaali sattunud Vakra varjab end mändide all“ on vaid mõned näited pealkirjadest. Ma ei tea, miks küll jäeti kasutamata võimalus teha interaktiivne graafik, kuidas täpselt Rainer Vakra Delfi fotograafi eest põgeneb.
    Samal nädalal inimõiguste keskuse veebi ilmunud analüüs „Erakondade valimisprogrammid inimõiguste…
    Lea Larin
    2 minutit

  • Õrna hingega loomatapjad

    Eelmisel nädalal lükkas riigikogu tagasi eelnõu loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise kohta. See riigikogu liikmete toetuseta jäänud eelnõu näeb ette keelata loomapidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti loomaaretus ja paljundus üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.
    Eelnõu algatas 18 riigikogu liiget ja tähelepanu äratavalt ning sümpaatselt oli algatajate seas kolme erakonna esindajaid, mis küll kahjuks ei aidanud vajalikke hääli kokku saada. Eelnõu läbimineku korral oleks viie aasta pärast keelatud karusloomafarmid,…
    Lea Larin
    3 minutit
  • ,

    Sirbi laureaadid 2018 – Ülo Niinemets

    Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto, üks peamisi glüfosaadipõhiste herbitsiidide tootjaid, saavutanud oma toote Roundup ülemaailmse laialdase leviku ning milliseks võib kujuneda glüfosaadi baasil toodetud herbitsiidide kasutamise hind keskkonnale ja inimesele.
    Ülo Niinemets nendib, et kuna glüfosaat on põllumajanduses üks kõige enam kasutatavatest kemikaalidest, ongi probleem selles,…
    Lea Larin
    3 minutit
Sirp