Lea Larin
-
Ära möödu must lähedalt
Hiljuti valiti Euroopa aasta puuks 2020 Tšehhis üleujutatud küla valvav üksildane 350 aastat vana mänd, mis kasvab Chudobíni lähedal kaljustes mägedes. Külakest kaitsnud puu all käinud kurat öösiti viiulit mängimas ja peletanud hulkuvaid pahasid vaime. Kuid mägede vahele orgu ehitati tamm ning küla jäi ülespaisutatud jõe alla. Kus kurat see kurat nüüd viiulit mängib, ei tea keegi. Mänd valvab aga uputatud küla siiani ja valiti Euroopa selle aasta puuks, edestades…2 minutit -
Metsapesu
Kliimapääste ja elurikkuse kao uus reaalsus nõuab mõtete väljendamiseks ka uusi mõisteid.
Süsinikuneutraalsus, kliimaneutraalsus, soolareaktor ja heitmed. Lennuhäbi ja planeedipilastamine. Ökoärevus ja rohepesu.
Kusjuures oma keel kujuneb mõlemal poolel, nii kliimakriisi uskujatel kui eitajatel. Nii on mõne arvates tekkinud kliimapaanika (mis, teadagi, on asjatu) ja seda uuriv kliimapaanikateadus. Teised jällegi räägivad kliimakatastroofist.
Meil on „metsamaa“ ja „mets“ ning need ei ole üks ja seesama. Metsamaa ehk metsakasvatuseks mõeldud maa võib olla puudest täiesti…3 minutit -
Mets või puupõld
„Kõigile avatud Jõulumets. Avasime täna Kadriorus kantselei ees koostöös RMKga valminud jõulumetsa, mis jääb avatuks 6. jaanuarini.“ Tundub presidendi kantselei toreda jõuluettevõtmisena, aga tegelikult on presidendi lossi parklasse servaga ümbritsetud saarekestele paigutatud raiutud puud. Tõsi, väiksemad puud olevat toodud juurtega.
„See on killuke Eesti metsast, kus vahelduvad väikesed puuhakatised suurematega.“ Ei, need parklakividel multšisaarekesed ei ole killuke metsast! Mets on elus ja terviklik ökosüsteem, mille moodustavad kõik liigid, kelle koduks see…3 minutit -
Seksistlik rassistlik algoritmiisand
Augusti lõpus tõi Apple koos pangandusgigandi Goldman Sachsiga USAs turule iPhone’i omanikele mõeldud krediitkaardi. Apple Cardi reklaamiti kui lihtsat, läbipaistvat, turvalist ja privaatset rakendust, mis juba mõni minut pärast taotlemist võimaldab mobiiliga makseid teha poodides, veebilehtedel ja telefonirakendustes. Madal intress, soodustused Apple’i enda rakendustes raha kulutades ning võimalus oma rahakasutamist jälgida ja planeerida, lühidalt jah, me tahame sind, Apple Card, sest sa aitad meil tarbida ja kulutad, ptüi, see tähendab…3 minutit -
Antropotseeni ajastu valikud
Aastaid kestnud vaidlus Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama saatuse üle – kas avada hüdroelektrijaama tamm ja anda jõeelanikele neile kuuluv elupaik tagasi või säilitada paisjärv ja töötav elektrijaam – jõuab kahte erinevat vaadet esindava ministri, keskkonnaminister Rene Koka ja kultuuriminister Tõnis Lukase soovil valitsuse lauale.
Probleem seisneb selles, et Linnamäe hüdroelektrijaama tammiga loodud paisjärve tõttu ei ole üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluv Jägala jõgi enam sobivaks elukeskkonnaks paljudele vees elavatele…2 minutit -
Püüdmatu protsent
Valitsuse kevadpäevad kaunis Vihula mõisas said veedetud ning kui ka Euroopa parlamendi valimiste tulemused olid ära oodatud, hakkaski tasapisi tilkuma uudiseid, missuguste otsustega kujundatakse riigieelarve strateegiat aastateks 2020–2023. Uudisteportaalid paigutasid nädala alul peamiste uudistena kõrvuti kaks pealkirja: „Valitsus ei plaani teaduse rahastamise tõstmist ühe protsendini SKTst“ ning „Alkoholiaktsiis langeb 1. juulist 25 protsenti“. Nende uudiste üle visati ühismeedias kibedat nalja, kuid suur pilt on äärmiselt tume.
Juhul kui alkoholi hind langeb,…2 minutit -
Rainer Küngas: „Paljud riigid eesotsas Jaapaniga näevad kütuseelementides ja elektrolüüserites viisi, kuidas oma majandust rohelisemaks muuta ning samaaegselt vähendada sõltuvust suurtest nafta- ja gaasieksportijatest. Eelmise aasta seisuga olid kütuseelementidest patareid paigaldatud enam kui veerand miljonisse Jaapani kodusse ja see arv kasvab iga aastaga.“Reti KokkRohelise mõtteviisiga materjaliteadlane
Rainer Küngas: „Kui kogu maailm saastaks nagu Eesti inimesed, oleks juba viie aasta pärast 1,5-kraadine soojenemine garanteeritud.“
12 minutit -
Revolutsiooniline deklaratsioon
Eelmisel nädalal võttis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolekul vastu deklaratsiooni. Et viimati juhtus midagi sellist kaksteist ja enam aastat tagasi, tuleb avaldusse tõsiselt suhtuda.
Napilt viiest punktist koosneva ülilakoonilises stiilis avalduse mõistmiseks on vaja meenutada konteksti, miks see on sündinud. Eesti teaduse kroonilisest alarahastusest on räägitud ja kirjutatud lugematu arv kordi, teaduse ja arendustegevuse (T&A) rahastus peaks kehtiva strateegiadokumendi „Teaduspõhine Eesti“ olema SKTst 3%, millest avalik sektor peaks panustama 1% ning…2 minutit -
Kaasamine kliimakava näitel
Eelnõude infosüsteemis rippuv dokument „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (c 2030) ei ole põletavate poliitikaprobleemide tõttu avalikkuse tähelepanu pälvinud, kuigi kliimakell tiksub halastamatult. Sama halastamatult tiksus eelnõu „avaliku konsulteerimise“ tähtaeg. Jutumärke kasutan seetõttu, et ühise seisukoha kujundamist alustasid Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Roheline Liikumine (ERL), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) asjaolust, et riigi energia- ja kliimakava eelnõu esitati avalikuks konsulteerimiseks väga hilises faasis.
Seda hoolimata…2 minutit -
Intellekti pesu
Möödunud nädalal lahvatanud skandaal sellest, et sots Rainer Vakra ülikooli lõputöö on plagiaat, andis ajakirjandusele tänuväärset materjali päevadeks. „Rainer Vakra pani pärast AK-s aru andmist Delfi eest plagama“ ja „PILTUUDIS: Plagiaadiskandaali sattunud Vakra varjab end mändide all“ on vaid mõned näited pealkirjadest. Ma ei tea, miks küll jäeti kasutamata võimalus teha interaktiivne graafik, kuidas täpselt Rainer Vakra Delfi fotograafi eest põgeneb.
Samal nädalal inimõiguste keskuse veebi ilmunud analüüs „Erakondade valimisprogrammid inimõiguste…2 minutit
