1. augustil möödus 180 aastat eesti esimese feministi Lilli Suburgi sünnist. Seda tähistati, küll tagasihoidlikult, Pärnu Vallikääru pärnapuu istutamisega. Lilli Suburg oli kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog, kelle unistuseks oli rajada kool eesti tütarlastele. 1882. aastal asutaski ta Pärnusse eesti tüdrukutele mõeldud eraalgkooli, hiljem kolis kool Viljandisse. 1887. aastal täitus teinegi Suburgi unistus, tema käe all alustas ilmumist eesti esimene naisteajakiri Linda.
Lilli Suburgi ajastust saadik on naised väga palju vaeva näinud…
Põrgupalavus, vaktsiinikaos ja jalka EM ei jäta muudele teemadele eriti ruumi. Kuid võiks. Alla kahe kuu on jäänud aega ametliku presidendikandidaatide esitamise ajani, mis algab 26. augustil ja lõpeb 28. augustil, ning juba 30. augustiks on riigikogu esimees Jüri Ratas kutsunud kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine.
Kellest aga eriti kuulda ei ole, on presidendikandidaadid. Justkui ei leiduks Eesti vabariigi kodanikke, kelle silmaring, kogemused ja pühendumus annaksid…
Korraldad augustis Viinistul toimuvat hübriidkonverentsi „Biotoopia“. Mis on biotoopia? Kas antropotseeni vastand, bio-utoopia või midagi muud?
„Biotoopia“ tunnuslause on „Lähikontakt maapealsete eluvormidega“. Biotoopia on kui teiste eluvormidega kontaktide loomise kasvulava, kasvatamaks uusi väärtusi inimese ja looduse suhetes ning kujutelmi elukorraldusest, mis hoiab tähelepanu all elu terviklikkust, mitte ainult inimese huve. Biotoopia rakendab posthumanistlikku eetikat – selles luuakse väärtused, mis põhinevad ühisel väljal kooseksisteerimisele kõikide elusolendite, nende eripärade ja vajadustega, mitte toetudes…
„Feminismist?“ – „Jälle!“ Kas seda kõike on vaja jälle üle korrata? See „kõik on ju teada“ ja sellest on „nii palju räägitud“. Jah, on tõesti palju räägitud, tüdimuseni korratud, aga XXI sajandil on Eestis ikka veel olukord, kus avalikus mõtteruumis on vastuvõetav käsitleda naisi valdavalt rahvuskehandi taastootmist võimaldava instrumendina. Sünnitusmasina mõtteviisi esindajateks on tavapäraselt vanemad mehed ja kui küsida poolretooriliselt „kas vanamehed on ikka veel vihased, et naised piisavalt ei…
„Kohe kui keegi mainib pilve, jookseb mul juhe kokku,“ ohkas üks kolleeg paari aasta eest. Kolleeg, kes on usin filmivaataja ja muusikakuulaja, ei adunud ilmselt, et suur osa meie elust ekraani ees möödubki mitmesugustes pilvedes asuvaid andmeid kasutades. See üha passiivsem ja tarbijalikum eluviis on pandeemia tõttu veelgi võimendunud.
Me kõik elame pilves ja meile meeldib see. Me saame suhelda pere ja sõpradega vähemalt virtuaalseltki ja võtta silmapilkselt ühendust ükskõik kellega…
Kas sa koalitsioonilepingut tead? Temast rääkida võiks nii mõndagi head. Alustuseks sissejuhatav osa, mis annab märku raskest traumast taastumisest, kuna järjest on kirja pandud kaunikõlalised põhitõed, mis peaksid olema endastmõistetavad: „seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest . . . .“, „seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest ning austame eraelu puutumatust“, „Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus“,…
1. veebruaril astub valimiskogu ette kaks Tallinna ülikooli rektorikandidaati – praegune teadusprorektor Katrin Niglas ja filosoofia teenekas professor Tõnu Viik.
Üks neist inaugureeritakse 17. mail.
Mida tahate rektorina korda saata lähima viie aasta jooksul? Milline on nende eesmärkide saavutamise tõenäosus?
Katrin Niglas: Ülikooli visioon – olla targa eluviisi eestvedajaks ja kujundajaks Eestis – on ambitsioonikas. Piltlikult öeldes oleme ladunud piisavalt tugeva vundamendi, et järgmise viie aasta jooksul selles osas konkreetse tegevusega silma paista.…
J. R. R. Tolkien kirjutas „Sõrmuste isandasse“ vägeva väeeseme – palantiri, mis võimaldas omavahel suhelda, kaugemal-lähemal ning minevikus ja tulevikus asetleidvale pilku heita.
Meil laseb riigi toimetamisel silma peal hoida eelnõude infosüsteem (EIS), kuhu lupsab päevast päeva hulk dokumente. Mõnest saab üheselt aru, kuid on ka segasemaid. Näiteks 21. oktoobril on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitanud valitsusele eelnõu „Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus“, mille pealkiri sisust küll palju aimu…
Täna tähistatakse Eesti looduskaitse 110. aastapäeva looduskaitsekonverentsiga Saaremaal, sest just 14. augustil 1910. aastal rentis Riia loodusuurijate ühing Vilsandi saare majakavahi Artur Toomi eestvedamisel Saaremaal Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada lindudele turvalised pesitsusvõimalused ja takistada munade korjamist. Nii sündis Baltimaade esimene kaitseala.
Sel puhul ilmus äsja ka keskkonnaagentuuri kogumik „Eesti looduse kaitse aastal 2020“, mis annab ülevaate Eesti looduskaitse seisust 2020. aastal ja viimasel viiel aastal toimunud muutustest.*
Koorub mulje,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Peeter LauritsJaan Tootsen
Tallinna ülikooli rektorikandidaadid Katrin Niglas ja Tõnu Viik.Raul Mee
Lõhnade uurimiseks kasutatakse gaas-kromatograaf-olfaktomeetrit.Kristel Vene
