-
Tallinn on koomas,* kuulutas prohvet, pidades silmas Tallinna kesklinnas ehitustööde tõttu suletud tänavaid ja ristmikke, sellega kaasnevat liikluskaost, kahjusid kesklinna elanikele ja seal tegutsevatele ettevõtetele. Jah, on küll koomas, kuid lisaksin, et eluteeks ristitud arterid on kolesteroolist ummistunud, ja mis veelgi hullem, patsient on ilmutanud juba ka nõdrameelsuse märke.
Üles kaevatud ja suletud on Pronksi ja Jõe tänav, Põhja puiestee, Hobujaama ristmik, lihtsam oleks teada anda, mis üldse avatud on. Ei,…
-
Oleme teaduseusku, Eesti Teadusbaromeetri uuringu järgi usaldab teadlasi 78 protsenti elanikest. Samuti peab enamik eestlastest teadlasi ekspertideks. (See uuring tehti küll mõne aja eest 2020. aastal.) Oleme uhked, kui „meie teadlased toovad Euroopast suuri grandirahasid“, oleme uhked, kui „meie teadlaste“ asutatud kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete innovatsioon lööb laineid üle maailma.
Hea, et meil on piisavalt humanitaare, sest kust muidu võtta tehisaru arendamiseks vajalikud eestikeelsed tekstimassiivid; tore, et meil on töökad sotsioloogid, sest kõiksuguseid…
-
Sel korral valiti riigikokku 30 naist. Kuigi tegemist on läbi aegade edukaima tulemusega ja aastatel 1992–2019 on riigikokku valitud naiste arv järjest kasvanud – 13, 12, 18, 18, 24, 20, 24, 28 – on seda ikka vähe. Muidugi võib loota, et pärast endas tungivama kutsumuse – kui olla valitud rahva esindajaks parlamenti – leidnute loobumist pääseb asendusliikmete seast riigikogu koosseisu veel naisi. Aga see ei muuda asjaolu, et seda on…
-
Näib, et Kataris toimub korraga mitu MMi. Üks, kus ulmana kõrbesse kerkinud pilvelõhkujaid katavad hiiglaslikud staarmängijatega plakatid, kus pallurid võidu nimel veel värvi järgi lõhnavatel uhiuutel staadionitel üleinimlikult lihaseid pingutades imesid korda saadavad, fännide joovastus ei tunne piire ja tribüünid rõkkavad. Selline on MM, mida võim, olgu selleks siis FIFA või Katar soovivad maailmale näidata lootuses, et kogu see glamuur sunnib unustama ja kära vaigistab jalgpalliturniiri saatva tumeda varju, kurjakuulutavalt…
-
See lause – „järgnevas loos võib olla ärritavaid kaadreid“ kõlas ERRi eetris, kus tutvustati Sandra Jõgeva dokumentaalfilmi Mare Trallast. Mare Tralla on ikooniline feministlik kunstlik, üks neist, kes 1990. aastatel oli kindlasti laiemalt tuntud kui vaid kitsalt kunstisfääris. Jõgeva filmi ajendiks sai 2019. aastal Pärnus toimunud Mare Tralla performance, mille käigus Tralla protestiks selle vastu, kuidas näitusel „Naine ja Naine“ Marko Mäetamm maalidel naisi on kujutanud, paljalt näitusele sisenes. Tralla…
-
Selliselt pealkirjastas autorihüvitusfond oma pressiteate ja põhjust on selleks küllaga. Nimelt eraldas kultuuriministeerium laenutushüvitisteks läbi ajaloo kõige väiksema summa – 124 671 eurot, millest pealekauba tagastatakse tulumaksuna riigile 23 000 eurot.
Laenutushüvitist on riik kohustatud autoritele maksma õiguse eest laenutada raamatukogudest raamatuid ilma nende loata. Autoriõiguse seaduse kohaselt ei saa autorid lubada ega keelata oma teoste laenutamist ega leppida kokku laenutamise tingimustes. Seega sõltub kirjanike elatusallikas osalt riigi suvast: selge ju,…
-
Magus õppeamps – hangi mikrokraad suunamudimises! Nali naljaks, aga mikrokraade pakuvad vist kõik avalik-õiguslikud ülikoolid. Tegu on tasulise võimalusega, kus paari täiendõppe aine loengutes osalemise eest ongi „teaduskraad“ käes.
Ülikoolid teevad seda, sest nad on selleks sunnitud. Kõrgharidus on krooniliselt alarahastatud. Rektorite sõnutsi kriisis. See sunnib susserdama: et õppejõududele vähegi elamisväärset palka maksta, makstakse neile juurde teadusgrantide rahast, mille nad on enamasti ise endale taotlenud.
Probleem tekkis tasuta kõrgharidusele üleminekuga: kui eelnevalt…
-
„Jumal olgu kiidetud! Kes lasi tõde jälle sedapidi paista!“ See Arvo Valtoni surematu fraas „Viimsest reliikviast“ on kohasem kui kunagi varem, sest suuresti virtuaalmaailma toel on koitnud näivuse ajastu.
Arvamusliidrina näiv võib vabalt olla roppsuu-röökur, ühismeedias räusklev ja solvanguid pilduv troll, kelle väledate klaviatuuril tantsisklevate sõrmede all (kui juba läheb nende neetud vasakpoolsete pehmete väärtustega intelligendikeste tümitamiseks) saavad ühe hooga oma osa roosad kultuurimarksistid, sünnitamisorgiale vastupunnivad kirjaneitsid, hõbepajukallistajad-metsahoidjad, kõik kliimakriisi pärast…
-
Kas öösel (mil müra häirib magajaid) võib muru niita? Või eirata telefonikõnet, teades, et tegemist on tähtsa ja kiireloomulise küsimusega? Röövida panka, olles tõesti vaene? Anda lubadus aidata hädasolevat sõpra, aga jätta lubadus täitmata? Minna matusele pidžaamas?
Need on vaid vähesed moraalsed dilemmad, millega on oma pead vaevanud inimesed, kes otsivad vastust tehisintellektilt (TI). Jah, lugesite õigesti, loodud on tehisintellekt, kelle kui moraalikohtuniku poole võib igaüks pöörduda.1 Iseseisvalt TI vastust siiski…
-
Niimoodi iseloomustas kliimaaktivist Greta Thunberg maailma liidrite tühje lubadusi, et lõpuks ometi võetakse kliimakriisi peatamiseks midagi ette enne ÜRO 26. kliimamuutuste konverentsi (tuntud ka kui COP26), mis algab Šotimaal Glasgowʼs 31. oktoobril.
Kuid enne kui maailma tipp-poliitikud (loodetavasti mingite lubaduste väljakuulutamiseks) Glasgowʼs kokku saavad, käivad pingelised läbirääkimised maailma rikkaimate riikide ehk G20 ministrite vahel. Glasgow’ kohtumise eel on ootused kõrged. Näiteks vajab lahendamist küsimus, kuidas kaasata arengumaad, kel polegi ressurssi kliimakriisi…
